← Eesti

2-23-3619/8

Obsah (7)§ 9§ 81§ 22§ 78§ 33§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2023, Võru Tsiviilasja number 2-23-3619 Tsiviilasi L. M. avaldus M. M. väljakuulutamiseks Menetlustoimin

) § 1 lg 4 järgi loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse (PärS) § 142 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata PärS § 142 lg 1 p-s 3 nimetatud nõudeid.

§ 9

lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 81

lg 1 järgi viiakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes. 6. M. M. suri xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võru notari Inga Anipai välja antud pärimistunnistuse järgi on avaldaja M. M. pärijaks. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvaras teadaolevaid õigusi väärtuses 2573 eurot 87 senti, mis võivad 16 euro 29 sendi võrra suureneda. Teadaolevad kohustused on kokku 8621 eurot 64 senti. Isegi kui kohustused on 5579 euro 64 sendi ulatuses aegunud, ei ole M. M. pärandvara arvel võimalik rahuldada pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. M. M. pärandvara on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada pärandvara pankrot. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses (võlgniku tervise halvenemine ning kohustuste katteks piisava sissetuleku puudumine), kuivõrd tuvastamist ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

  1. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
  2. juuni 2023 kl 11.00 (

§ 78lg 1).

9. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 10. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot. 10.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

10.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 8 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja 3 ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 960 eurot. 10.3.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 192 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.