Obsah (6)

§ 218§ 203§ 121§ 44§ 275§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Viru Maakohus 14. aprill 2023 Jõhvi kohtumaja 4-23-535 (650022

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, muutmata.

2. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas. Tasumisel märkida viitenumber 4100081857 ja selgitus „D B 4-23-535 rahatrahv“. Kohtuotsuse ärakirjad edastada D B´le ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui menetlusalune isik ei valda riigikeelt ja soovib saada kohtuotsuse tõlget oma emakeelde tuleb tal esitada maakohtule kirjalik taotlus kohtuotsuse tõlkimiseks. Sel juhul arvutatakse kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumist menetlusalusele isikule kohtuotsuse tõlke kätte andmisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2). Kui kassatsiooni esitamiseks soovib menetlusalune isik saada advokaadi abi riigi õigusabi korras tuleb tal esitada maakohtule vastav kirjalik taotlus. MENETLUSE KÄIK 19.12.2022 Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist E M koostas väärteoprotokolli D.B suhtes, mille järgi heideti D.B’le ette, et tema, 07.02.2022 ajavahemikul kell 17:53-18:06 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoones S5 osakonnas ja S1 osakonna kambris S117 tahtlikult lõhkus Viru Vanglale ja Riigi Kinnisvara AS-le kuuluvat vara. Täpsemalt, liikudes ümberpaigutuse käigus S5 osakonnast S1 osakonda, lõi jalaga S5 osakonna koridoris seisvat lauda, mille tagajärjel murdus üks laua jalg laua küljest lahti ning laud muutus kasutamiskõlbmatuks. Seejärel jätkas D B liikumist S1 osakonda ning olles jõudnud S1 1 osakonda kambrisse S117, eemaldas D B kambris asuvas tualettruumis wc-potilt prillaua koos kaanega, mille tagajärjel oli wc pott rikutud. Järgnevalt lõhkus D B tahtlikult kohtuvälises menetluses tuvastamata viisil kambri tualettruumis asuva kraanikausi, mille tagajärjel purunes kraanikauss tükkideks ning muutus kasutamiskõlbmatuks. D B tegevuse tagajärjel tekkis varaline kahju Viru Vanglale 215,59 eurot ja Riigi Kinnisvara AS-le 128,85 eurot. Selle tegevusega pani D B toime

§ 203

lg 1 sätestatud võõra asja rikkumise ja hävitamise, kuid kuna tekitatud kahju ei ületa

§ 121

p 1 sätestatud olulise kahju määra, siis kvalifitseeritakse tegu väärteoks

§ 218lg 1 järgi, so varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (tl 30).

Väärteoprotokolli sisu selgitati D.Ble tõlgi J A juuresolekul. Väärteoprotokolli koopia anti D.B’le kätte 19.12.2022. Pärast väärteoprotokolli koopia kätte saamist esitas D.B kohtuvälisele menetlejale taotluse kambrikaaslase üle kuulamiseks (tl 31), kuid kohtuvälise menetleja 9.01.2023 määrusega jäeti see taotlus rahuldamata, sest menetlusalune isik tunnistab väärteo toimepanemist, tunnistaja ütlustega on tõendatud tema tahtlus ning taotlus, kui selline, ei ole kuidagi põhjendatud (tl 32). 19.01.2023 tegi Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist R T otsuse, millega D B’t karistati

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot (Ko

To tl 5). 2.02.2023 esitas D.B Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse põhjenduste kohaselt vangla on ise provotseerinud tekkinud olukorda.

1. jaanuaril taheti paigutada kinnipeetava juurde, kellega koos ei tahtnud ühes kambris olla (isiklikel põhjustel). Selgitas selle administratsioonile. Valvurid andsid maja juhile edasi, aga korrapidaja sõnul maja juht ei hoolinud sellest (kellega koos kaebaja hakkab ühes kambris olema). Kambrist välja minnes lükkas põrandale raamaturiiuli, et teda paigutataks kinnisesse kambrisse, aga selle asemel (et viia teda sinna rahulikult) hakati viima sinna jõuga. See oli kitsas koht, kus oli jalgadega ülespoole keeratud laud. Rüseluse käigus ei soovinud edasi minna, aga teda lükati ja et mitte kukkuda pidi tõstma jalad ette ning mingil hetkel lõi ennast jalaga ja see (laua) jalg lõhkus ära. Oli tige ja endast välja, aga pärast oli jalal suur hematoom. Kaamera salvestiselt on näha, et kogemata lõi ennast jalaga (vastu laua jalga), aga valvurid räägivad, et tegi seda meelega. Vist ei tahtnud hüvitada kahju (lõhutud laua eest) ja seetõttu räägivad, et tegi seda meelega. Kaamera salvestiselt on aga näha, et mingeid selliseid kavatsusi ei olnud. Kui toodi sinna, siis jälle läks endast välja, lükkas põrandale raamaturiiuli, lootes, et lõpuks ometi viiakse teda kinnisesse kambrisse (sest ka väiksemate rikkumiste eest pannakse kinnipeetavaid VangS § 69 alusel kinnisele režiimile). Küsis (valvuritelt), „kas tahate, et peksan ta läbi?“, millele valvur oli vastanud, et „meil on ükskõik“. Teine kinnipeetav oli ka kogu aeg kambris, nägi kõike pealt. Ei tahtnud endale kriminaalasja, aga ei tahtnud olla ka selle teise kinnipeetavaga ühes kambris, sest temaga oleks paratamatult tekkinud konflikt. Olles masenduses ja meeleheitel pöördus korrapidaja poole ja küsis „noh mida ma pean tegema, et mind viiks ära?“, millele ta oli vastanud „löö miskit katki“. Tegigi seda, mida nad (valvurid) soovisid. Nüüd aga räägitakse, et on ise süüdi… Vangla peab kustutama konflikte, mitte tekitama ohtlikke olukordi. Valisin kahest kurjast väiksema. Nüüd vangla süüdistab ja karistab karmi trahviga. Sellega viidi peaaegu enesetapuni. Lisaks trahvile nõutakse ka kahju hüvitamist 215,59 eurot laua ja 128,85 eurot WC-poti ja kraanikaussi eest. Ei ole lauda lõhkunud ja seda saab ilma suure vaevata korda teha. On lõhkunud WC-poti ja kraanikaussi, aga see juhtus viimasel hetkel, lootusetusest. Otsustas lõhkuda vaid siis, kui kuulis, et ei viida ära enne kui lõhud midagi. Kui oleks tahtlikult laua jalga katki teinud, juba siis oleks ära viidud. Saab aru, et vist ei pidanud WC-poti ja kraanikaussi lõhkuma, aga oli endast väljas, oli närvivapustus ja ei saanud hästi aru, mida teeb. Selles olukorras on pigem ohver, kui tahtlik rikkuja. Palub mõista õigeks. Laua jalga puudutas kogemata, sisult teda ennast löödi vastu laua jalga, kui jõuga viidi teisse kambrisse. WC-poti ja kraanikaussi lõhkus, sest seda (valvurid) tahtsidki, korrapidaja ütleski nii, et „lõhku midagi ja sind viiakse ära“. Tema (korrapidaja) tegi selle võimalikuks, lükkas sellele, provotseeris. See on vastuolus nende (valvurite) ülesannetega. Ei olnud tekkinud 2 olukorra loojaks. Palub tühistada temale määratud trahv. Ei pea end süüdlaseks. See kõik juhtus nende (valvurite) süül (KoTo tl 2-4). 15.03.2023 teatas D.B, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma 6.04.2023 kirjalikus vastuses teatas vangla esindaja, et palub jätta kaebus täielikult rahuldamata ning jätta Viru Vangla 19.01.2023 üldmenetluse otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust juhtunu faktiliste asjaolude üle ehk, et 7.02.2022 õhtusel ajal, ajavahemikul kell 17:53 kuni kella 18:06, kinnipeetav D B, viibides Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoones, lõhkus S5 osakonna koridoris seisvat lauda, mille tagajärjel murdus üks laua jalg laua küljest lahti, aga samuti S1 osakonna kambris nr S117 eemaldas WC-potilt prillaua koos kaanega, mille tagajärjel oli WC-pott rikutud ning lõhkus tualettruumis asuva kraanikausi, mille tagajärjel purunes kraanikauss tükkideks ning muutus kasutamiskõlbmatuks. Ülaltoodud faktilisi asjaolusid kinnitavad nii dokumentaalsed tõendid, kui vanglavalvurite, aga ka D.B enda ütlused. Kuigi D.B tunnistab sisult laua lõhkumist, räägib ta oma ütlustes, et see juhtus kogemata ja ta ei lõhkunud lauda tahtlikult. Tahtmatult lõi ennast vastu lauda ära, sest valvurid väänasid mind. Kraanikaussi lõhkusin, sest täitsin korraldust. Valvur andis korralduse midagi ära lõhkuda ja seda ma ka tegin. Ka WC lõhkusin ära sellepärast, et valvur käskis seda teha. Hakati paigutama S5 osakonnast ümber S1 osakonda ja mulle öeldi kinnipeetava nimi, kelle juurde mind pidi paigutama. Kuna ma ei tahtnud selle inimesega koos ühes kambris viibida isiklikel põhjustel, siis ma ei nõustunud ümberpaigutusega ja keeldusin kambrist väljumast. Minu keeldumisele vaatamata kasutasid valvurid minu suhtes jõudu ja hakkasid mind väänama. S5 osakonna väljapääsu ukse juures oli laud. Laud oli põrandal kummuli, lauajalad ülespoole. Kui valvurid seal ukse juures mind jõuga väänasid, siis tegid nad mulle haiget ja ma osutasin vastupanu. Väänamise käigus kaotasin ma tasakaalu ja tahtmatult läksin vastu lauajalga. Seejuures sain ma ise haiget. Valvurid väänasid mind edasi ning viisid jõuga S1 osakonnas asuvasse kambrisse. Kambrisse tuli koos minuga üks valvur. Kui ma küsisin tema käest, mida ma peaksin tegema, et ümberpaigutust ei toimuks, siis ta ütles mulle otse, et ma pean midagi ära lõhkuma. Nii ma tegingi, nagu valvur ütles. Valvur oli sel hetkel kambris, kui ma kraanikaussi jalaga lõin. Lööki ta võib olla ei näinud, sest tualettruum on eraldi ruumina, kuid kambris või kambriukse lävel oli ta kindlasti sel hetkel ja ta oli ainus valvur, kes kambrisse sisenes. WC-potiga oli sama asi – rikkusin ära, sest valvur käskis midagi ära lõhkuda, kui tahan, et mind paigutatakse kambrist S117 mujale kambrisse. Kambris S117 oli sel hetkel kinnipeetav S K, kes nägi kõike pealt. Lauda on võimalik parandada ja uuesti kasutusse võtta. Kraanikaussi ja WC-potti ei ole tahtlikult ära lõhkunud, mul ei olnud valikut (tl 28). Üle kuulatud vanglaametnikud kinnitavad küll, et neile tuli ja nad asusid täitma korraldust D.B ümber paigutamiseks S5 osakonna kambrist S1 osakonda ning see oli D.Ble selgelt vastu meelt. Samas nii valvurite ütlused kui koridori paigutatud turvakaamera videosalvestis ei kinnita D.B versiooni, et laua lõhkumine on toimunud juhuslikult või et keegi vanglaametnikkest oleks viibinud kambris nr S117, kui D.B oli seal lõhkumas kraanikaussi ja WC-potti. Tunnistaja M M (valvur) ütluste järgi 7.02.2022 oli ta teenistuses S-hoones, kus kambris nr S505 paiknes kinnipeetav D.B. Tema kohta oli antud korraldus ümberpaigutamiseks kambrisse nr S
2. Kella 17.53 andsin D.B’le korralduse kambrist väljuda, kuid ta keeldus selle täitmast, põhjendades, et tahab olla kambris üksinda ja ei soovi minna S1 osakonda (vist ei ole seal 3 sõpru). Pika vestluse peale nõustus D.B kambrist väljuma. Ta liikus osakonna väljapääsu poole, aga kui oli trelluksest väljunud, lõi ta jalaga lauda, mis seisis trellukse lähedal seina juures. Tegemist oli ümmarguse lauaga, millel oli neli metallist jalga. Löömise tagajärjel murdus laual üks jalg laua küljest lahti. Enne löömist oli laud korras. Löömise kohta ei öelnud B midagi. Koos valvur T R’ga suunas D.B’t seina äärde. Panid talle käed raudu, et takistada tal edasi lõhkumast. Suunasime ta kambrisse S
3. D.B ei nõustunud käeraudade eemaldamisega. Sisenesid kilbiga kambrisse, et käerauad siiski maha võtta. Kui olid käerauad D.B’lt eemaldanud, siis tõmbas D.B WC-ruumis WC-potilt kaane lahti. Kaas ise jäi terveks. Võtsid kaane kambrist ära. Kella 18.06 ajal hakati avama S1 osakonda. Kui avas kambri S117 ukse, siis väljus D.B, liikus S1 osakonna päevaruumi ja seal tõmbas raamaturiiuli pikali. Riiul jäi terveks. Selgus, et vahepeal D.B oli juba kambris nr S117 WC-ruumis ära lõhkunud ka kraanikausi, mistõttu kamber muutus elamiskõlbmatuks ja D.B paigutati ümber P-hoonesse (tl 2). Seega, tunnistaja M ütlustest nähtub, et D.B tahtlikult lõi jalaga vastu lauda ja see toimus enne, kui nad hakkasid koos valvur R teda vastu seina suruma ehk enne rüseluse algust. S.t. nad hakkasidki suruma teda (D.Bt) vastu seina, sest ta lõi vastu lauda, mitte ei löönud vastu laua jalga hilisemalt toimunud valvurite poolt vastu seina surumise käigus. Tunnistaja M ütlused riimuvad tema koostatud 7.02.2022 ettekandega, millest nähtuvad analoogsed asjaolud ehk, et D.B lõi jalaga lauda, nii, et laualt murdus üks jalg, S1 osakonnas kambris lõhkus ära WC-poti kaane, mille võtsid kambrist ära ja kella 18.06 paiku väljus D.B kambrist S117, tõmbas raamaturiiuli maha, pidi sulgema kambri veesüsteemi, oli kuulda, et kambris S117 jookseb vesi juba mitu minutit (tl 3). Tunnistaja T R (valvur) ütlused riimuvad tunnistaja M ütlustega. 7.02.2022 oli teenistuses Vhoones. Õhtul läks S-hoonesse, kuna seal oli abi vaja kinnipeetav D.B’ga, keda oli vaja paigutada ümber S5 osakonnast S1 osakonda kambrisse S
4. S5 osakonnast välja liikumisel oli väljapääsuukse juures üks laud, mida D.B lõi jalaga. D.B oli ärritunud sellepärast, et teda paigutati ümber, kuna ei tahtnud minna teisse kambrisse. Jalaga löömise tagajärjel murdus laua küljest üks jalg lahti. Enne lööki oli laud terve. Suunasime D.B’t seina äärde, panime talle käed selja taha raudu ja hakkasime liikuma S1 osakonna poole. Enne S5 osakonna uksest väljumist lõi D.B veel seda sama murdunud lauajalga jalaga, mis lendas üle ukseläve valveruumi ees asuvasse koridori. S1 osakonnas paigutasime ta kambrisse S117, kus D.B hakkas sisustust lõhkuma. Jäid kambri juurde uksesilma kaudu kambris toimuvat jälgima. Kambrist oli kosta lõhkumisele iseloomulikke hääli. Mingil hetkel tegime ukse uuesti lahti. Kambris ukse juures maas oli WC-poti prill-laud, võtsid selle kambrist ära. Algas osakonna avamine. D.B tuli samuti kambrist välja, liikus päevaruumi, kus tõmbas raamaturiiuli põrandale kummuli. Surusime ta maha, panime käerauad, viisime tagasi kambrisse S
5. Meedikut tal vaja ei olnud (tl 15-16). Ehk ka tunnistaja R kinnitab, et D.B tahtlikult lõi jalaga vastu lauda ja see toimus enne, kui tema (R) ja M hakkasid teda (D.Bt) vastu seina suruma ehk enne rüseluse algust. Samuti nähtub R ütlustest, et S117 kambri sisustuse lõhkumise ajal olid valvurid väljaspool kambrit ja jälgisid toimuvat uksesilma kaudu. Seega ka tunnistaja R ütlused ei kinnita menetlusaluse isiku versiooni, et kambri nr S117 sisustuse (WC poti ja kraanikaussi) lõhkumise ajal keegi vanglaametnik oli samal ajal kambris ja meelitas teda kambri sisustust lõhkuma. Samuti tunnistaja A R (valvur) ei kinnita, et laua lõhkumine oleks toimunud rüseluse käigus, vaid, et see oli D.B tahtliku löögi tulemus. 7.02.2022 oli teenistuses R-hoones. Õhtul enne kella 6 läks appi S-hoonesse, kus oli vaja paigutada üks kinnipeetav ümber S5 osakonnast S1 osakonda. Kinnipeetavaks oli D.B, kes ei nõustunud ise vabatahtlikult S1 osakonda minema, 4 kuna ei tahtnud S5 osakonnast ära minna. D.B oli ärritunud. Saatmise ajal, kui D.B hakkas S5 osakonnast väljuma, vahetult enne klaasust oli koridoris ümmargune laud. Minu mäletamist mööda oli laud koridori põrandal kummuli, st lauajalad olid ülespoole. Laud oli terve. Kui D.B saatmise ajal selle lauani jõudus, lõi ta jalaga üht lauajalga nii, et see murdus laua küljest osaliselt lahti. M ja R suunasid D.B seina äärde, et ta rohkem lõhkuda ei saaks ja mina panin temale käerauad. Hakkasid liikuma osakonnast välja, kui D.B lõi teist korda logisevat lauajalga, mille tagajärjel tuli lauajalg laua küljest täiesti lahti ning lendas valveruumi ees asuvasse koridori. Edasi läksid lifti, et sõita esimesele korrusele S1 osakonda. Panime D.B kambrisse S117 ja sulgesime ukse. D.B oli endiselt ärritunud ning lubas kambris lõhkuma hakata… Mingil hetkel lõhkuski D.B kambri S117 sisustust. Mida täpselt ja millal, ei mäleta. Kui oli kambrite avamise aeg avasime ka kambri S117 ukse. D.B väljus kambrist, liikus päevaruumi, kus tumbas põrandale pikali metallist raamaturiiuli. Riiul jäi terveks, raamatud kukkusid põrandale laiali. Surusime D.B jõuga maha ja viisime tagasi kambrisse S117 (tl 25). S.t ka tunnistaja R ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi, et löök vastu lauda oleks toimunud rüseluse käigus (vaid, et see oli ikkagi enne) ega seda, et keegi oleks D.Bga koos viibinud kambris nr S117 ja/või oleks n.ö õpetanud teda, mida ta peaks tegema, et vältida ümber paigutamist ja sattuda kinnisesse kambrisse. Olustikku kambris S117 ja lõhutud lauda S5 osakonnas on fotografeerinud tunnistaja S S (vangla inspektor-korrapidaja), kelle ütluste järgi oli teenistuses päevases vahetuses peavalvekeskuses. Üheks tööülesandeks on kinnipeetavate poolt rikutud esemete fotografeerimine. Jõudis info, et S1 osakonnas kambris S117 kinnipeetav on ära lõhkunud kraanikausi. Hiljem selgus, et sama kinnipeetav on S5 osakonnas ära lõhkunud laua. Pildistamise käigus ilmnes, et tualettruumis oli kraanikauss tükkideks lõhutud. Seina külge olid jäänud üksnes veetorud ja segisti. WC-potil puudus prillaud. S1 osakonnas sai valvurite käest teada, et kinnipeetav oli lõhkunud S5 osakonnas laua. S5 osakonna sissepääsuukse juures nägi, et põrandal on kummuli ümmargune laud, mille üks neljast jalast oli laua küljest ära murdunud. Ära murdunud lauajalg oli juba valveruumi tõstetud. Koridori põrandal oli näha laua vahetus ümbruses väikseid saepuru tükke, millest järeldasin, et lauajalg oli laua küljest ära murdunud sealsamas koridoris, kus laud pildistamise ajal oli. Kambri S117 ja laua oli lõhkunud kinnipeetav D.B, keda oli paigutatud S5 osakonnast ümber S1 osakonda kambrisse S
6. lõhkumine oli arvatavasti tema poolt toime pandud sellepärast, et ta ei nõustunud enda ümberpaigutusega (tl 18). Ülekuulamise protokollile on lisatud fotod, millest on näha ka kambri S117 sisustus, s.t tualettruumis lõhutud kraanikauss ja ilma prillauata WC-pott (tl 21), samuti laud koos ära murtud lauajalaga (tl 23). Tunnistaja M ütlustega ja raportiga, nagu ka tunnistajate R, S ja Ri ütlustega riimuvad ka 6.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad asjaolud. Nii, protokollist on näha, et uuritud on S-hoone turvakaamerate salvestised, millest muuhulgas on näha, kuidas kell 17:53:44 ajal liigub D.B kolme vanglaametniku saatel S5 osakonna väljapääsu poole. Kella 17:53:51 ajal väljus D.B trellukse kaudu päevaruumist, liikudes osakonna väljapääsu poole. Kella 17:53:56 ajal tõmbas D.B parema käega väljapääsu juures asuva tooli põrandale kummuli (fotod nr 1 ja 2). Valvurid M ja R haaravad D.B kummastki käest kinni ning suunavad ta seina äärde (foto nr 3). Seina juures osutab D.B rabeledes valvuritele vastupanu ning püüab seinast eemalduda, kuid edutult. Valvur R paneb D.B seljale viidud käed raudu. M ja R suunavad D.B osakonnast välja liikuma. Liikumise alguses lendab D.B ees S5 osakonnast välja metallist lauajalg (foto nr 4). Valvurid liiguvad D.B’ga S5 osakonnast lifti. Põrandal oleva lauajalga küljes on näha puidu tükki (foto nr 5). Teisest videosalvestisest on näha, kuidas kell 17:55:39 D.B siseneb valvurite M ja R saatmisel S1 osakonda, kus ühtegi teist isikut kaamerate vaateväljas ei viibi. D.B’t asetatakse kambrisse S
7. Valvurid sulgevad ukse, kuid jäävad uksesilma kaudu kambris toimuvat jälgima. Kella 18:01:45 ajal saabub S1 osakonda lisaks teisi vanglaametikke. Kell 5 18:02:46 M avab kambri S117 ukse, ametnikud sisenevad kambrisse. Kell 18:02:52 lükatakse kambrist S117 välja plastikust WC-poti kaas, ametnikud väljuvad kambrist, uks suletakse. Edasi on näha, et kaks valvurit hakkavad osakonda avama ning kell 18:07:10 avab valvur kambri S117 ukse ning kambrist väljub D.B, kes liigub S1 osakonna päevaruumi, kus (kell 18:07:39) tõmbab raamaturiiuli põrandale kummuli (fotod nr 7 ja 8). Valvurid suruvad D.B põrandale pikali ja viivad tagasi kambrisse S117 (tl 8-9). Kuigi turvakaamerate salvestiselt ei ole otseselt näha lööki vastu laua jalga (ilmselt laud on jäänud väljapoole kaamerate vaatevälja), on selgelt näha D.B poolt väljapääsu juures tooli põrandale kummuli tõmbamist, mis kinnitab tema agressiivset hoiakut ja soovi vara lõhkuda juba enne vanglaametnike poolt vastu seina surumist. Samuti salvestiselt on näha, et pärast D.B S117 kambrisse paigutamist valvurid olid kambrist väljunud, mis kinnitab M, R ja Ri ütlusi, et nad jälgisid kambris toimuvat väljastpoolt (s.t ei viibinud kambris), mistõttu keegi neist ei saanud D.Bt meelitada/õpetada, mida ta peab tegema kinnisesse kambrisse pääsemiseks, nagu seda väidab menetlusalune isik. Seega, tuginedes uuritud tõenditele, ei leia kohus kinnitust menetlusaluse isiku versioonile. Turvakaamerate salvestistelt on selgelt näha, et S5 osakonnast lahkumisel oli D.B endast väljas ja viskas tooli põrandale kummuli (vt S5 koridori kaamera, salvestise aeg 17:53:57), kui kaks valvurit üritavad suruda teda vastu seina, ei allunud ta neile ja osutas vastupanu, ei lubanud viia oma käed selja taha, mistõttu ka kolmas valvur pidi sekkuma ja suruma D.Bt käega vastu seina, seetõttu usutavad ei ole D.B ütlused, et ta ei löönud tahtlikult vastu laua jalga ning see juhtus rüseluse käigus vms n.ö kogemata. Tunnistajad M, R ja R kinnitavad üheselt, et D.B meelega lõi jalaga vastu lauda, mille tulemusena lauajalg murdus laua küljest lahti ning enne oli laud terve. Fotodelt on näha, et löögi tagajärjel oli lauajalg laua küljest lahti murdunud ning koos lauajala murdumisega oli ära lõhutud laua alumine külg. Viru Vangla kahjuakti kohaselt tuli laud lõhkumise tagajärjel maha kanda kui kasutuskõlbmatu. Videosalvestiselt on näha, et enne tooli põrandale kummuli tõmbamist ja jalaga vastu laua jalga löömist, saatmise ajal valvurid D.Bt kuidagi füüsiliselt kinni ei hoidnud, ei suunanud ega tõuganud. Seega ei leia kinnitust menetlusaluse isiku versioon, et ta lõi jalaga vastu lauajalga rüseluse käigus. Tõendid osutavad, et rüselus algas juba pärast vastu lauajala löömist. Samuti salvestistelt on näha, et S117 kambrisse paigutamise järel sulgesid valvurid kambri nr S117 ust ja kõik kolm valvurit jäid koridori (vt salvestise aeg 17:56:33, kaamera S1 eluosakond 2). Uuesti sisenesid valvurid kambrisse alles kell 18:02:
8. Seejuures, kambrisse sisenes mitte üks ametnik (nagu seda väidab D.B), vaid ametnikke grupp (kuus valvurit, veel kaks on jäänud koridori), neist esimene kasutab kaitsekilpi, mis näitab, et kambrisse sisenetakse just julgeoleku tagamise eesmärgil, mitte selleks, et veenda D.Bt lõhkuda midagi kambri sisustusest või vangla varast. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et antud asja faktilised asjaolud olid kohtuvälise menetleja poolt õigesti kindlas tehtud ning, tõepoolest, 7.02.2022 õhtusel ajal, ajavahemikul kell 17:53 kuni kella 18:06, kinnipeetav D B, viibides Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoones lõi jalaga vastu S5 osakonna koridoris seisvat lauda, mille tagajärjel murdus üks laua jalg laua küljest lahti. Kui teda ikkagi toimetati S1 osakonda ja paigutati kambrisse nr S117 eemaldas ta WC-potilt prillaua koos kaanega, mille tagajärjel oli WC-pott rikutud, aga samuti lõhkus tualettruumis asuva kraanikaussi, mille tagajärjel purunes kraanikauss tükkideks ning muutus kasutamiskõlbmatuks. Kohtu arvates D.B teod olid õigesti kvalifitseeritud

§ 218

lg 1 järgi.

§ 218puhul ei ole tegemist varavastase süüteo iseseisva koosseisuga.

Antud süütegu kujutab endast üksnes mõnda

1. peatüki koosseisus seisvat tegu, olles viitelise iseloomuga ning käsitatav
2. peatüki suhtes üldosalise sättena. Iga väärteoasja menetlemisel tuleb näidata, millisele
3. peatükki koosseisule see vastab. Asi on väheväärtuslik kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 6 miinimumpäevamäära. Vastavalt

§ 44lg-le 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Subjektiivsest küljest vastab antud koosseis konkreetse varavastase süüteo subjektiivsele küljele, mis tähendab vastutust ainult tahtliku teo eest. Asja osas peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus (

-i 5. kommenteeritud väljaanne, lk 739-740).

§ 203

lg 1 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises.

§ 218

lg 4 kohaselt asi on väheväärtuslik ka siis, kui selle kahjustamisel

§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Oma tegevusega (kui ta lõi jalaga vastu lauajalga, mille tulemusena murdus see laua küljest lahti ning seejärel eemaldas WC-potilt prillaua koos kaanega ja lõhkus kraanikaussi) rikkus D.B karistusseadustiku § 203 lg 1 sätteid, mis näevad ette vastutuse võõra asja rikkumise ja hävitamise eest. Kuna olulist kahju ei põhjustatud, siis tegemist on väheväärtuslikke asjadega

§ 218lg 4 mõttes.

Laud ja kraanikauss ei ole enam kasutuskõlblikud ja kuuluvad väljavahetamisele. Kraanikauss on lõhutud tükkideks ja ilmselgelt ei kuulu taastamisele (vt foto tl 21). Lauajalg oli laua küljest lahti murtud selliselt, et jalaga koos murdus lahti ka suur tükk laua plaadilt, mida on hästi näha ka fotolt (tl 23). Lahti murtud lauajalga on iseenesest võimalik kuidagi kinnitada laua plaadi külge, aga mitte samasse kohta ning ei pruugi laud püsida korralikult paigas ja võib kergesti kaotada tasakaalu ja kukkuda ümber vms, mis võib olla nii ebameeldiv kui tervisele ohtlik (kui nt kukkudes lööb see laua taga istuja vastu jalga). Samasse kohta aga lauajalga kinnitada ei saa, sest plaadi tükid on selles kohas sisult välja kukkunud ja selliselt puudub plaadis piisav materjal, millesse saaks nt kruvi sisse keerata. Seega, vaatamata sellele, et ülejäänud kolm lauajalga on terved, ei saa lauda sihipäraselt kasutada ega selle taastada. Seda kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Nii, vastavalt 20.04.2022 kahjuaktile nr 5-3/29-1 ümmargune laud maksumusega 215,59 eurot on kasutuskõlbmatu ja tuleb maha kanda (tl 4). Vastavalt 21.04.2022 asja lõhkumise aktile nr 1547 kambris nr 117 (S hoones) oli lõhutud kraanikauss, sifoon, kangsegisti, WC-poti istmelaud, loputuskast, sisselaskeklapp, väljalaskeklapp, survevoolikud 2 tk, valamu kinnituskomplekt, kogusummas 128,85 eurot. Kuna tegemist on väheväärtuslikke asjadega, siis D.B tegudega on täidetud

§ 218

lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed tunnused (ta on rikkunud temale võõraid vallasasju). Tekitatud kahju täpse suurusega ja tsiviilhagi põhjendatusega seotud küsimustega ei hakka kohus siinkohal tegelema, sest väärteomenetluses ei või nõuda kahju hüvitamist, vaid selleks tuleb esitada eraldi tsiviilhagi maakohtule (VtMS § 7). Kohus on eelpool juba tuvastanud, et D.B tahtlikult lõi jalaga vastu lauajalga. Videosalvestiselt on näha, et ta oli endast väljas, s.t löök pidi olema piisavalt tugev ning D.B pidi arvestama, et sellise jõuga tehtud löögi tulemusena võib laua jalg laua küljest lahti murduda, mille tulemusena võib see laud tervikuna muutuda kasutuskõlbmatuks. Seega tegutses ta otsese tahtlusega nii oma teo kui selle tagajärje suhtes ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Sama puudutab ka WC-poti rikkumist ja kraanikaussi lõhkumist, mille suhtes D.B ise tunnistab, et tegi seda meelega, et teda paigutataks ümber üksikkambrisse kinnisele režiimile. Järelikult täidetud on väärteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused ning tegemist on koosseisupärase ja tahtliku teoga. Kohus ei tuvasta D.B süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta ise viitab, et ei olnud nõus teisse kambrisse ümber paigutamisega, kuid see ei õigusta tema tegu. Kohtuvälise menetleja esindaja õigustatult osutab oma kirjalikus vastuses kaebusele, et VangS § 11 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglas täitmisplaani alusel. Seega vanglal on õigus otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse. Viru Vangla kodukorra punkti 3.8 ja punkti 3.9 kohaselt otsustab kinnipeetava vanglasisese paigutuse üksus ning vanglateenistuse ametnik määrab ja otsustab kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle kambri. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida karistuse kandmise kohta 7 ei vangla täpsusega ega ka osakonna, kambri või kambrikaaslase täpsusega. VangS §-s 12 on välja toodud, millistel juhtudel tuleb rakendada eraldihoidmise printsiipi. Eraldihoidmise printsiibi kohaselt hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht; arestialuseid; ja kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid. Antud juhul ühtegi sellist eritingimust täidetud ei olnud ja vangla pole eksinud seaduse nõuete vastu. Seega, isegi kui lähtuda D.B väidetavast motiivist (ei olnud nõus ümber paigutamisega), siis see ei õigusta teda ning ei nähtu õigusliku alust, mis välistaks tema teo õigusvastasust või tema süüd. Kohus ei tuvasta menetlusõiguse normide rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. VTMS § 52 lg 3 kohaselt

§ 218

lg-s 1 ettenähtud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla. Seega karistus on määratud pädeva menetleja poolt. Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule nõuetekohaselt selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri (tl 27). D.B ülekuulamisest kohtuvälises menetluses võttis osa tõlk (J A, tl 29). Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik eitab oma süüd, õigustades oma käitumist. Uue õigusrikkumise pani ta toime juba olles kinnipidamisasutuses ja kandes vabadusekaotuslikku karistust varem toime pandud kuritegude eest. Seetõttu ei saa rääkida, et D.B süü oleks väike ja avalik menetlushuvi selles asjas puuduks. Karistuse täideviimise efektiivsus on otseselt seotud avalikku menetlushuviga: kui isik, juba kandes karistust süüteo eest, paneb vangistuse kandes toime uue õigusrikkumise, siis seda ilmselgelt ei saa pidada ebaoluliseks ja vähetähtsaks õigusrikkumiseks, millel puudub avalik menetlushuvi. Ta osutas aktiivset vastupanu vanglaametnikele ning oli järjepidev vangla vara lõhkudes, alustades oma õigusvastast tegevust S5 osakonnas ning jätkates sellega juba S1 osakonnas ehk tegemist ei olnud mõne üksiku löögiga, vaid sihipäraselt valitud taktikaga soovitu kättesaamiseks ja vangla administratsiooni oma tahtmise täitmisele kallutamiseks (et teda ei paigutataks ümber S117 kambris asunud kinnipeetava juurde). Seetõttu ei saa rääkida sellest, et tema süü oleks väike. Vanglale tekitatud materiaalset kahju pole ta hüvitanud (tõendeid selle kohta ei ole ning kaebaja ise ei väidagi midagi sellist). VtMS § 3-1 lg 4 aga näeb ette, et „Väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja arvatud juhul, kui väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud“. Antud juhul tekitas D.B oma tegudega vanglale reaalset varalist kahju, mida siiamaani pole hüvitanud. Eeltoodu näitab, et tegemist ei ole menetlusega, milles puudub avalik menetlushuvi. Seda ei saa lõpetada VtMS § 29 või 30 alusel. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt D.B’l on neli kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus (viimane määratud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna 23.11.2017 otsusega

§ 275

lg 1 alusel, rahatrahv 20 eurot).

§ 56lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkRse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 8

§ 218

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu arvates menetlusaluse isiku süü vastab keskmisele määrale. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Just sellise kvalifikatsiooniga väärtegude eest ei olnud D.B varem karistatud. Ta sisult tunnistab vangla vara lõhkumist, kuid õigustab ennast, väites, et sellise teoni viis teda vangla administratsiooni käitumine, kes otsustas paigutada teda ümber teise kinnipeetava juurde. Seega ei teadvusta D.B lõpuni oma teo ebaõigust ja sisult õigustab ennast, mis osutab tugevate eripreventiivsete kaalutluste olemasolule tema suhtes, s.t vajadusele mõjutada teda mõistetava karistusega nii, et ta ei paneks edaspidi uusi samalaadseid väärtegusid toime. Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt valitud sanktsiooni liigi ja määraga ja leiab, et selle väärteo eest tuleb karistada sanktsiooni keskmisele määrale lähedase karistusega. Rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, vastab D.B süü raskusele ning on kooskõlas eripreventiivsete kaalutlustega. Ülaltoodu arvesse võttes leiab kohus, et D.B kaebus on põhjendamata ning Viru vangla 19.01.2023 otsus, millega teda karistati

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot on seaduslik, põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. D.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest (trahvi tasumise ajatamist D.B ei taotlenud ega esitanud argumente või tõendeid, et trahvi kohene tasumine käib tal üle jõu). Asitõendid - DVD-R plaat turvakaamera salvestistega, mis asub toimiku juures, tuleb jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ D Minzatov kohtunik 9