KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2023 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4988 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk M

süüdistus üldmenetluses Artur BABAJAN sünd. 12.09.1967, isikukood 36709122225, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Süüdistatavad Kannatanu Bakhram MAMEDOV sünd. 24.08.1989, isikukood 38908242261, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx, xxx keelt valdab, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata G B sünd. xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx 1 Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Artur BABAJAN

§121

lg.1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§73

lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 8 (kaheksa) kuud vangistust ei pöörata Artur BABAJANI suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§73

lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

§78p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

alates käesoleva Süüdi tunnistada Bakhram MAMEDOV

§121

lg.1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§73

lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 6 (kuus) kuud vangistust ei pöörata Bakhram MAMEDOVI suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§73

lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

§78p.1 alusel hakkab kohtuotsuse kuulutamisest.

katseaeg kulgema alates käesoleva Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Artur BABAJANILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 590 (viissada üheksakümmend) eurot 40 senti. Välja mõista Artur BABAJANILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 915 (üheksasada viisteist) eurot 60 senti eurot riigituludesse. 2 Jätta Artur BABAJANI kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) makstud tasu summas 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Artur BABAJANIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009130 ning selgitus „Artur BABAJAN 1-21-4988 kriminaalmenetluse kulud“ Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt Bakhram MAMEDOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 747 (seitsesada nelikümmend seitse) eurot 48 senti. Välja mõista Bakhram MAMEDOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 305 (kolmsada viis) eurot 94 senti ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses osalemise eest 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) eurot 40 senti riigituludesse. Jätta Bakhram MAMEDOVI kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) makstud tasu summas 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) eurot 52 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Bakhram MAMEDOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE
2. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700009143 ning selgitus „Bakhram MAMEDOV 1-21-4988 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule. on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistus 3 Artur Babajan ja Bakhram Mamedov on kohtu alla antud ja neid süüdistatakse selles, et nad peksid 23.10.2019 kell 20.xxx Ida-Virumaa G Bi. Artur Babajan lõi rusikaga G Bile näkku vasakule poole, millest viimane kukkus. Seejärel peksid (lõid korduvalt) Artur Babajan ja Bakhram Mamedov jalgadega maas olevat G Bi kehasse. Selle tõttu tundis G B valu ja sai tervisekahju: verejooks ninast, vasaku silma hematoom, turse näos vasakul pool, ülalõualuumurd, sarnaluumurd. Kannatanu viibis haiglaravil 23.10.2019 – 29.10.2019 ning edasi töövõimetuslehel kuni 06.11.
3. Oma tegevusega panid Artur Babajan ja Bakhram Mamedov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Artur Babajan ei tunnistanud ennast maakohtu istungil KarS §121 lg.1 järgi süüdi. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav seletas, et tunneb kannatanut umbes 10 aastat. Enne oktoobrit 2019 olid nad kontaktis seoses ühe tütarlapsega. Kannatanu uuris pidevalt, kellega tütarlaps läks ja kuhu, oli armukade. 23.10.2019 kohtus süüdistatav kannatanuga poksitrennis. Pärast helistas süüdistatav kannatanule, et kohtuda ja lõpetada ära selle tütarlapse looga. Muidu kannatanu kogu aeg helistas talle seoses selle O. Süüdistatav kinnitas, et mingeid kehavigastusi ta kannatanule ei tekitanud. Kui süüdistatav kannatanuga väljas rääkis, seisis Bakhram Mamedov umbes 5 – 7 m eemal, peale jutuajamist läks kannatanu sissekäiku ning süüdistatav istus oma autosse. Kedagi teist süüdistatav ümbruses ei näinud. Süüdistatav leidis, et vigastused võis kannatanu saada poksitrennis. Süüdistatav Bakhram Mamedov ei tunnistanud ennast maakohtu istungil KarS §121 lg.1 järgi süüdi. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav seletas, et oli 23.10.2019 koos kannatanuga poksitrennis ja peale seda kohtus õhtul kannatanu maja sissekäigu ees, süüdistatav oli koos Artur Babajaniga. Kokkusaamine kestis vaid mõne minuti, nad rääkisid ja oligi kõik, mingit vägivalda kohapeal ei kasutatud. Kohtumiseks palus süüdistatav kannatanule helistada Artur Babajanil ning kohale sõitsid nad samuti Artur Babajani autoga. Kannatanu oli alkoholijoobes, süüdistatav tundis alkoholi lõhna. Kannatanu G Bi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb Artur Babajani, Bakhram Mamedovit ei tunne. 23.10.2019 kohtus ta poksiklubis mõlema süüdistatavaga ja ka suhtles nendega seal. Poksitrennis tekkisid erimeelsused Bakhram Mamedoviga, kannatanu pakkus need lahendada poksiringis, kuid süüdistatav ütles, et kohtuvad õhtul tänaval. Kannatanu sai aru, et see ähvardus tähendas peksmist. Sama päeva õhtul helistas Artur Babajan ja kutsus ta kodust välja. Enne 4 korterist väljumist seadistas kannatanu oma mobiiltelefoni salvestamise režiimile. Kui kannatanu välja läks, olid sissekäigust umbes 3 – 4 m kaugusel mõlemad süüdistatavad. Artur Babajan oli agressiivne, kannatanu koos teise süüdistatavaga rahulikud. Esialgu toimus vaidlus verbaalselt, seejärel lõi Artur Babajan kannatanut ootamatult külje pealt näkku. Kannatanu tundis valu, veri hakkas jooksma ja kannatanu kukkus. Seejärel hakkasid mõlemad süüdistatavad kannatanut jalgadega peksma, nad lõid ribide piirkonda. Mõlemad süüdistatavad lõid paar-kolm lööki ja siis ütles Artur Babajan, et lähme minema. Peale neid sõnu lõi Bakhram Mamedov veel korra. Seejärel nad läksid ära ja kannatanu läks oma korterisse. Seal nägi vigastusi kannatanu abikaasa ning nad kutsusid välja politsei ja kiirabi. Tunnistaja J Ba ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on kannatanu abikaasa ja viibis 23.10.2019 õhtul kodus, kui kannatanu korterist välja läks ja kui tagasi tuli. Kannatanu oli korterist ära umbes 10 – 15 minutit, kui ta tagasi tuli, oli ta nägu paistes ja veri jooksis. Kannatanu ütles tunnistajale, et kõigepealt lõi teda Artur Babajan ning siis lõid teda jalgadega nii Artur Babajan kui Bakhram Mamedov. Nad kutsusid politsei, kes tegid fotod. Samuti kutsuti kiirabi, kes viis kannatanu haiglasse ja enam tagasi koju ei lasknud. Tunnistaja teab, et kakluse põhjuseks oli abikaasa sõbranna. Tunnistaja S Ti ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab poksiklubis treenerina, tunneb nii süüdistatavaid kui kannatanut. 23.10.2019 oli ta poksiklubis ja nägi, et kannatanu ja Bakhram Mamedovi vahel toimus sõnavahetus, kannatanu käitus agressiivselt, solvas inimesi ja väljendus ebatsensuurselt laste juuresolekul. Kannatanu vigastusi ta sel päeval ei mäleta. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja audiosalvestist, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. KarS §121 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kokkuvõtlikult on Artur Babajanile esitatud süüdistus selles, et ta lõi 23.10.2019 õhtul tänaval sissekäigu ees kannatanule ühe korra rusikaga vasakule poole näkku ja pärast kannatanu kukkumist lõi teda paar-kolm korda jalgadega ribide piirkonda. Bakhram Mamedovile on esitatud süüdistus selles, et ta lõi 23.10.2019 õhtul tänaval sissekäigu ees maas lamavale kannatanule paar-kolm korda jalgadega ribide piirkonda. Viimase löögi enne süüdistatavate lahkumist tegi just Bakhram Mamedov. Süüdistuse kohaselt on tegemist nii tervisekahju kui valu tekitamisega. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tegemist on aistinguga. Valu on iseenesest subjektiivne nähtus, mis 5 on erinevatel isikutel erinev ja mis võib muuhulgas sõltuda ja näiteks inimese vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest analoogsetest subjektiivsetest asjaoludest. Seega on valu organismi kaitsefunktsioon ja käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamisega seotud ebameeldiva tundeelamusena. Valulävi on samuti subjektiivne nähtus, mis on erinevatel inimestel erinev ja sõltub muuhulgas erinevatest subjektiivsetest asjaoludest. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis. Oluline on, et tegu oleks oma iseloomult selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o. inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas mõlemad süüdistatavad tekitasid süüdistuses nimetatud ajal ja kohas füüsilist valu ja tervisekahju kannatanule. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal 23.10.2019 oli kannatanu koos abikaasaga kodus oma korteris, kui talle helistas Artur Babajan ja kutsus välja maja sissekäigu juurde. Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et korterisse tagasi jõudes olid kannatanul kehavigastused. Kehavigastused on kirjeldatud ja need nähtuvad järgmistest tõenditest: - kohalekutsutud politseipatrulli poolt kannatanust 23.10.2019 tehtud fotod - SA Ida-Viru Keskhaigla 30.10.2019 statsionaarne epikriis (haigusloo nr.1913174), mille kohaselt saabus kannatanu haiglasse kiirabiga ja tal tuvastati kolju- ja näoluude murd, ülalõuamurd ja ninaverejooks, mille põhjuseks oli rünne kehalise vägivallaga - SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriis nr.EP19-394352 (haiguslugu nr.20191025-422043/02-55-56942), mille kohaselt oli kannatanu diagnoosiks sarnaluumurd - Karell Kiirabi AS kiirabikaart xxx, mille kohaselt toimetas kiirabi kannatanu haiglasse diagnoosiga kolju- ja näoluude murd. Juhtumi kohaselt helistas kannatanule Artur Babajan, kutsus ta välja, seal oli ka viimase sõber ja nad kahekesi andsid kannatanule peksa - SA Ida-Viru Keskhaigla 23.10.2019 patsiendikaart nr.R718308, millest nähtub, et traumatriaažil tuvastati peavalu, halb enesetunne, näohematoom vasakul pool ja turse, mis olid saadud tuttava mehe poolt peksmise tagajärjel. Kehavigastuste olemasolu kannatanul kinnitas maakohtu istungil ka tunnistaja J Ba, kelle ütluste kohaselt oli abikaasa nägu paistes ja veri jooksis. Küll on aga käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, kelle poolt ja mil viisil olid kannatanule kehavigastused ja valu põhjustatud. Kuna antud juhul puuduvad sündmusel otsesed ja tunnistajad, siis on tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga. vahetud pealtnägijad, s.o. Kannatanu ütluste kohaselt maakohtu istungil oli ta kodus, kui talle helistas Artur Babajan ning kutsus välja. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil järjekindlalt, et peale jutuajamist tegi esimese löögi vasakult näkku just Artur Babajan, mille tõttu ta 6 kukkus ning edasi lõid mõlemad süüdistatavad talle 2 – 3 korda jalgadega ribide piirkonda. Sama süüdistatava nimele on kannatanu viidanud ka koheselt kiirabis. Kiirabikaardil nr.xxx on otsene viide Artur Babajani nimele, lisaks sellele on märgitud, et õues oli ka Arturi sõber, mõlemad mehed andsid kannatanule peksa ja sõitsid autoga ära. Ka tunnistaja J Ba ütlustest maakohtu istungil nähtub, et enne korterist väljumist ütles abikaasa, et helistas Artur Babajan ja kutsus välja. Kui abikaasa korterisse tagasi jõudis, ütles ta kohe, et teda peksid Artur Babajan ja Bakhram Mamedov. Maakohtu istungil viitas Artur Babajani kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sellele, et antud tunnistaja annab ütlusi kehavigastuste tekitajate osas abikaasa sõnadest. Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et tulenevalt KrMS §66 lg.2-1 p.2 on antud tunnistaja ütlused tõendiks. Kriminaalasja materjalide kohaselt tuli kannatanu koheselt peale kehavigastuste saamist korterisse ja oli kindlasti toimunu mõju all. Maakohtul puudub igasugune alus arvata, et sellises olukorras oleks kannatanu tõde moonutanud ja avaldanud isikute nimesid, kes tegelikkuses ei olnud toimunuga vahetult seotud. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid kannatanu ütlusi selles osas, et Artur Babajan tõepoolest helistas kannatanule ja kutsus ta korterist välja juttu rääkima, et nad sõitsid kohale Artur Babajani autoga, et kannatanu tuli sissekäigu ette ja nad rääkisid juttu. Mõlema süüdistatava kinnitusel oli jutuajamine rahumeelne ja peale jutuajamist nad lahkusid. Seega on mõlema süüdistatava ütlused kooskõlas kannatanu ütlustega vaid kokkusaamise osas, s.t. kes kokkusaamiseks kellele helistas, kus kokkusaamine toimus ja et vähemalt alguses oli tegemist jutuajamisega. Maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kahe süüdistatava endi ütlused on kokkusaamise toimumise osas vastuolulised. Nii kinnitas Artur Babajan, et kannatanuga rääkis tema ja Bakhram Mamedov seisis 5 – 7 m eemal ning jutuajamisest osa ei võtnud. Bakhram Mamedov andis maakohtu istungil aga ütlusi, et kannatanuga vestlesid nad mõlemad ning tema seisis kannatanust 2 - 3 m kaugusel. Ringkonnaprokurör esitas maakohtu istungil tõendina audiosalvestise toimunust. Tegemist on salvestisega kannatanu mobiiltelefonist. Kõigepealt ja tulenevalt Artur Babajani kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kohtukõnest hindab maakohus nimetatud tõendi lubatavust. Kaitsja leidis, et nimetatud tõend ei ole lubatav, kuna selle saamine ei ole jälgitav. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asitõendi 26.03.2021 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks CD-R plaat, millele on salvestatud helifail, mis oli sama vaatlusprotokolli kohaselt salvestatud telefonilt Samsung, faili modifitseerimise aeg oli 23.10.2019 kell 21.19.50 ja see helifail oli lisatud kannatanu ülekuulamise 09.03.2021 protokolli juurde. 7 Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et pani oma mobiiltelefoni enne korterist väljumist salvestuse režiimile ning edastas sama salvestuse hiljem uurijale. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et kannatanu mobiiltelefon ei ole kunagi antud kriminaalasjas olnud asitõendiks, sellelt telefonilt laaditi alla helifail ja selle saamise asjaolud on vaatlusprotokollis tuvastatavad. Nimetatud helifail algab kolme meesterahva vahelise vestlusega, kusjuures nimedest on tuvastatavad Gena ja Artur. Nii kannatanu kui mõlemad süüdistatavad kinnitasid maakohtu istungil, et tegemist on tõepoolest nende kolme vahelise vestlusega, mille toimumise aja, koha ja viisi tuvastas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Mõne aja pärast on helifailil kuulda kannatanu küsimust Artur, mida sa mulle teed ning edasi järgnevad salvestisel helid, mida on ilma kahtlusteta võimalik siduda löökidega. Kannatanu on järjekindlalt viidanud just süüdistatavatele kui talle kehavigastuste tekitajatele. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid maakohtu istungil, et kui nemad kannatanuga rääkisid ja sündmuskohalt peale jutuajamist lahkusid, siis keda kõrvalist nad kohapeal ei näinud. Maakohtule esitatud helifailis ei ole sellist olulist ja märgavat ajavahemikku, mil oleks olnud tuvastatav süüdistatavate lahkumine ja kellegi kolmanda ilmumine kannatanu juurde. Vastupidi, helifailist on selgelt aru saada kolme meesterahva vaheline jutt ning kannatanu poolt Arturi-nimelisele mehele suunatud ülalnimetatud küsimus, peale mida vahetult järgneb peksmisele viitav heli. Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud sellele, et kohtu jaoks on määrava tähtsusega just kohtuistungil antud ütlused ja kui isiku poolt kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Käesolevas kriminaalasjas ei pea maakohus süüdistatavate poolt maakohtu istungil antud ütlusi usaldust väärivateks. Kõigepealt nähtub ristküsitlusest, et Bakhram Mamedovi poolt maakohtu istungil antud ütlused erinevad täielikult tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest. Nende ütluste erinevust püüdis süüdistatav selgitada sellega, et tahtis välistada Artur Babajani probleeme kriminaalmenetlusega. Samas, arvestades mõlema süüdistatava kinnitusi selle kohta, et nemad ainult vestlesid kannatanuga ja peale seda lahkusid, ei osanud Bakhram Mamedov kuidagi seletada, missuguse kriminaalmenetlusega oli tegemist. Teiseks viitab maakohus siinkohal varem käsitletud helifailile, millel on kergesti tuvastatavad olulised ajalised hetked. Kolme meesterahva vahelise vestluse ja peksmise helide vahel on ajaliselt põhimõtteliselt ainult sekund. Maakohus ei pea eluliselt usutavaks, et selle ajaga jõudsid süüdistatavad istuda autosse ja lahkuda sündmuskohalt ning seda selliselt, et ei näinud kedagi kõrvalist isikut, veel vähem seda kõrvalist isikut kannatanut peksmas. Kokkuvõttes ei ole kummagi süüdistatava ütlused usaldusväärsed, kuna need ei ole kooskõlas audiosalvestusega ja teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 8 Süüdistatav Artur Babajan ja Bakhram Mamedovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidsid maakohtu istungil, et kannatanu võis kõik vigastused saada poksitrennis, kaitsja viitas siinkohal ka tunnistaja S Ti ütlustele. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja ei pea eluliselt usutavaks, et kõik käesolevas kohtuotsuses ülevalpool kirjeldatud vigastused, s.h. verejooks näost, olid kannatanul olemas juba ajal, mil ta läks süüdistatavatega kohtuma. Kumbki süüdistatav ei ole kinnitanud, et nägid kannatanul vigastusi ja verejooksu ajal, mil nad vestlesid. Teatavasti on verejooks selline vigastus, mille peatamiseks tegutsetakse kiiresti. Ei ole kuidagi usutav, et kannatanu lahkus poksisaalist verejooksuga, see jätkus veel ka kodus õhtustamise ajal ning edasi väljas süüdistatavatega vesteldes. Tunnistaja S Ti ütlustest nähtub, et ninaverejooksu võib trennis esineda, kuid kannatanust tehtud fotodel nähtuvat näo paistetust ta kannatanul tol päeval küll ei mäleta. Tunnistaja S Ti ütlustest nähtub, et kannatanu käitus tol päeval poksisaalis agressiivselt, solvas inimesi ja väljendus laste juuresolekul ebatsensuurselt, mistõttu tuli temal kui treeneril kannatanut rahustada. Seetõttu hindab maakohus siinkohal ka seda, kas väidetava ründe puhul ei olnud tegemist provokatsiooniga kannatanu poolt, s.t. kas kannatanu ise ei kutsunud tema vastu suunatud ründe oma õigusvastase käitumisega esile meelega ja eesmärgipäraselt. Maakohus leiab, et seda asjaolu ei ole antud juhul võimalik jaatada. Teoprovokatsiooni instituut näeb ette olukorra, kus isik kutsub enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt või põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe lihtsalt õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, mis võib muuhulgas avalduda ka pikaajalises ning süstemaatilises käitumises (vt. ka Riigikohtu 05.10.2021 lahend kohtuasjas nr.1-20-3046). Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kohaselt toimus kannatanupoolne võimalik agressiivne käitumine ja hoiak poksitrenni ajal spordisaalis. Peale treeningut lahkus kannatanu spordisaalist ja läks koju, kus oli ka ajal, mil talle helistas Artur Babajan. Nimetatud asjaoludest ei nähtu kuidagi kannatanupoolne füüsilise konflikti provotseerimine. Seda ei kinnita ka ükski teine maakohtule esitatud tõend. Vastuseks Artur Babajani kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani küsimusele seletas kannatanu, et läks Artur Babajani telefonikõne peale välja, kuna ta tundis Artur Babajani juba pikemat aega, nad käisid koos ühes poksiklubis ning kannatanu leidis, et nendevahelised suhted on sõbralikud. Seega teeb maakohus siinkohal järelduse, et enne kehavigastuste tekitamist ei põhjustanud kannatanu süüdistatavatele mingit sellist hingelise erutuse seisundit, mis oleks esile kutsunud provotseeritud vägivalla. Bakhram Mamedovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin märkis oma kohtukõnes, et uuritud tõenditest ei saa järeldada, millised süüdistuses loetletud kehavigastused olid tekitatud löögiga näkku ja millised tekkisid kannatanu kukkumise tõttu näoga maapinnale ning siin tuleb arvesse võtta ka kannatanu joobeseisundit. Seda, et kannatanu oli vestluse ajal alkoholi lõhnadega, seletas maakohtu istungil ka Bakhram Mamedov. Esmalt märgib maakohus, et ühestki käesolevas kriminaalasjas olevast tõendist ei nähtu, et kannatanu oleks kukkunud näoga maapinnale ja saanud sellega seoses 9 vigastusi, seda ei ole kunagi kinnitanud ka kannatanu ise. Sellis(t)ele tõendi(te)le, mida maakohus oleks saanud seejärel kontrollida, ei ole kahetsusväärselt viidanud ka kaitsja ise. Seega jääb maakohtule täiesti arusaamatuks kaitsja sellekohane väide. Järgnevalt ei ole õiged ka Bakhram Mamedovi ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini väited selles osas, et kannatanu oli sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes. Nimetatu on üheselt ümber lükatud SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarse epikriisiga (haiguslugu nr.19-13174), millest nähtub, et haiglasse saabumisel tehti kannatanule rida analüüse ning etanooli sisaldus plasmas oli negatiivne. Bakhram Mamedovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin märkis oma kohtukõnes, et kannatanu ütlused selles osas, et löögid olid antud kahe inimese poolt, ei ole selged ning arvestades, et kannatanul olid riided seljas, ei saa välistada, et mingit valu ta ei tundnud, kannatanu ribide piirkonnas ei ole kehavigastusi tuvastatud ega fikseeritud. Vastuseks kaitsja sellistele väidetele märgib maakohus järgmist. Kannatanu on kogu menetluse kestel jäänud kindlaks sellele, et esimese löögi näkku lõi talle Artur Babajan ja järgnevad jalalöögid ribide piirkonda lõid mõlemad süüdistatavad. Maakohus peab eluliselt usutavaks, et isik, kes lebab maas ja keda lüüakse jalgadega, suudab eristada, kas teda lööb üks isik või mitu isikut. Samuti leiab maakohus, et kannatanu sai ja võis eristada, kes lõi teda viimasena. Kannatanu ütlused selles osas, kes ja kuhu teda lõi, on järjekindlad ja ühesed kogu menetluse vältel. Mis puudutab kaitsja väidet valu võimaliku mittetundmise kohta, siis ka sellega maakohus ei nõustu. Valu tundmine ja valulävi on tõepoolest igal inimesel individuaalne. Samas on eluliselt väga usutav, et kui kaks isikut löövad kängitsetud jalgadega (tegemist oli sündmusega õues ja oktoobrikuu lõpuga) ühte maaslamavat isikut, põhjustab see valu. Kaitsja väide selle kohta, et kehavigastusi kannatanu ribide piirkonnas ei ole fikseeritud, jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, kuna süüdistust selles osas ei ole süüdistatavatele esitatud. Kõike eeltoodut arvesse võttes, arvestades siinjuures ka kõikide maakohtule esitatud tõendite riimumisastet ja kronoloogilist sündmuste analüüsi, on maakohtu siseveendumuse ja tõendite põhiselt leidnud tõendamist, et Artur Babajan ja Bakhram Mamedov panid kannatanu suhtes toime KarS §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t. tekitasid talle valu ja kehavigastusi. Ringkonnaprokurör leidis, et süüdistatavad panid nimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, kuna käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad oleksid läinud kohtumisele kannatanuga kavatsusega tekitada viimasele valu ja kehavigastusi. Maakohus leiab, et tegemist oli süüdistatavate impulsiivsusega ja äkkvihaga, mis tekkis omavahelise vestluse käigus, kuid mis ei olnud kuidagi provotseeritud kannatanu poolt. Asudes 10 vestluse lõpuks tekitama kannatanule kehavigastusi ja valu, mitte lihtsalt ära minnes, pidi süüdistatavad möönma, et panevad toime süüteokoosseisule vastava teo. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et Artur Babajan ja Bakhram Mamedov on neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest nad on täiskasvanud ja süüdivad ning nende teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.

neljanda peatüki mõttest ja KrMS §306 lähtudes tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (vt. ka Riigikohtu 12.02.2008 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-91-07). KarS §121 lg.1 vangistuse. näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase 11 Ringkonnaprokurör leidis oma kohtukõnes, et mõlemad süüdistatavad väärivad võrdset karistust, kuna Artur Babajan alustas peksmist rusikahoobiga näkku ja Bakhram Mamedov peksis maas lamavat kannatanut jalalöökidega rohkem ning palus mõlemale süüdistatavale mõista karistuseks 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Tulenevalt kannatanule tekitatud vigastustest ja arvestades teo toimepanemise asjaolusid ei ole kergemaliigiline karistus ringkonnaprokuröri seisukohalt põhjendatud. Artur Babajani kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus süüdistatav õigeks mõista, kuid süüdimõistmise korral palus arvestada, et süüdistatav on varem karistamata, süüteod puuduvad ka hiljem ning tegu oli toime pandud üle 3 aasta tagasi. Bakhram Mamedovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin palus süüdistatav õigeks mõista. Karistuse liigi ja suuruse puhul arvestab maakohus seda, et mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata. Bakhram Mamedovil on 6 kehtivat ja Artur Babajanil 1 kehtiv väärteokaristus. Ühtegi karistust kergendavat asjaolu maakohus kummagi süüdistatava puhul ei tuvastanud. Süüdistusaktis ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes oli viidatud raskendava asjaoluna grupile. Maakohus nõustub sellega, kuid arvestab siinjuures süüdistatavate erinevaid teopanuseid. Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatavate süü on võrdne. Kuriteo toimepanemist kannatanu suhtes alustas Artur Babajan, kelle poolt kannatanu näkku sooritatud rusikalöögist sai kannatanu kõik käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kehavigastused ja mille tõttu viibis ka töövõimetuslehel. Kannatanu ütluste kohaselt lõid mõlemad süüdistatavad talle jalgadega paar – kolm lööki ning seejärel lahkusid. Maakohus ei nõustu siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et Bakhram Mamedov peksis maas lamavat kannatanut rohkem. Maakohus leiab, et seda tuvastatud ei ole ja tõendid selle kohta puuduvad. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse mõistmisel ka sellega, et ei enne kuriteo toimepanemist ega ka peale seda ei ole täheldatud kummagi süüdistatava ühiskonnaohtlikkust ja edaspidist võimalikku suuremat retsidiivsust. Tegemist oli ühe ja sama kannatanu vastu suunatud kuriteoga, mis tõukus ilmselgelt kohapeal tekkinud äkkvihast. Maakohtul puudub alus eeldada, et kumbki süüdistatav võib (sarnaseid) kuritegusid toime panna ka edaspidi ja et nende mõlema puhul oleks uute kuritegude toimepanemise risk suur. Nagu maakohus eespool märkis, näeb KarS §121 lg.2 kergeima sanktsioonina ette rahalise karistuse. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Käesoleval juhul süüdistatav Bakhram Mamedov ei tööta ja Artur Babajan on registreeritud xxx-na. Maakohtule esitatud teatiste kohaselt isikute keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta puudusid mõlemal süüdistataval 2018 sissetulekud. Süüdistatav Artur Babajani kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban märkis maakohtu istungil, et juba kõikide võimalike süüdimõistmisega kaasnevate menetluskulude kandmine tekitab süüdistatavale raskusi. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole karistuseks rahalise karistuse mõistmine põhjendatud, kuna piisavate vahendite puudumisel võib karistus jääda täitmata ning sel juhul tunnevad süüdistatavad end karistamatutena. Maakohus 12 arvestab siinkohal ka mõlema süüdistatava poolt maakohtu istungil öelduga selle kohta, et mõlemal neil on ülalpidamisel alaealised. Nagu maakohus juba eelpool märkis, näeb KarS §121 lg.1 karistusena ette kuni üheaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 6 kuud vangistust. Kokkuvõttes ja arvestades kuriteo tehioludega, selle toimepanemisega äkilise agressiivsusega ning kõiki teisi eespool nimetatud asjaolusid, leiab maakohus, et Artur Babajani süü talle inkrimineeritud kuriteos on keskmisest veidi suurem, Bakhram Mamedovi süü on keskmine. Seega on teosüüga võrdeline karistusmäär Artur Babajani puhul keskmisest veidi kõrgem ning Bakhram Mamedovi puhul keskmine. Eeltoodu alusel mõistab maakohus Artur Babajanile karistuseks 8 kuud vangistust ja Bakhram Mamedovile 6 kuud vangistust. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.31-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatavate isikute eripära. Need asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Nagu maakohus juba eelnevalt märkis, on mõlemad süüdistatavad Karistusregistri väljavõtte kohaselt varem kriminaalkorras karistamata, kuid omavad mõlemad kehtivaid väärteokaristusi. Seega on nende eelnev käitumine olnud kriminaalses mõttes eeskujulik ja õiguskuulekas. Maakohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid pannud toime seaduserikkumisi peale kuriteo toimepanemist 23.10.2019. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 3 aasta. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse kandmine antud süüdistatavate puhul ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja neid on võimalik vabastada vangistuse kandmisest tingimisi, kui nad ei pane katseajal toime uut kuritegu. Maakohus leiab ka, et antud juhul on võimalik kohaldada KarS §73 sätteid, kuna süüdistatavate käitumises ja isikutes ei ole täheldada selliseid asjaolusid, mida oleks vaja katseaja vältel vajalik toetada kriminaalhoolduse läbi või nad vajaks pidevat kontrolli. 13 Kokkuvõttes ja arvestades ka ringkonnaprokuröri nõustumist kohtukõnes KarS §73 kohaldamisega, leiab maakohus, et süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistused vastavalt 8 kuud ja 6 kuud tuleb jätta täielikult täitmisele pööramata. Riigikohus on oma 20.02.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 viidanud ka sellele, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Ringkonnaprokurör leidis oma kohtukõnes, et süüdistatavatele määratav katseaeg peab olema 1 aasta 6 kuud. Maakohus sellise pikkusega katseajaga ei nõustu ja leiab, et antud juhul on antud süüdistatavate puhul piisav katseaeg minimaalse pikkusega, s.o. 1 aasta. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §121 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavatelt Artur Babajanilt ja Bakhram Mamedovilt kummaltki väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 1087,50 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Artur Babajani kaitsjaks vandeadvokaat Arvo Suuban, kes esitas taotlused summades 91,20 € ja 87,60 €. Taotlused on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Halliku Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 12.04.2021 ja 07.05.2021 määrustega summades 91,20 € ja 87,60 €. Kohtuvaidlustes palus ringkonnaprokurör Paul Pikma menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista, kuid täpsustas, et riigi kanda tuleb jätta need kohtuistungi kulud, mil prokurör oli koroona kahtlusega lähikontaktne ning teiste kohtuistungite puhul mõista menetluskulud välja neilt, kelle süül need tekkisid. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus arvestada, et maakohtu istungid lükkusid korduvalt edasi mitte Artur Babajani süül. Kaitsja palus osa menetluskulusid jätta 14 riigi kanda, kuna Artur Babajani sissetulek on selline, et tal tekib raskusi menetluskulude kandmisega. Väljamõistetud menetluskulud palus kaitsja võimaldada tasuda 1 aasta jooksul. Kohtueelses menetluses oli Bakhram Mamedovi kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, esitas taotluse summas 305,94 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Halliku Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 19.04.2021 määrusega summas 305,94 €. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin oma seisukohta menetluskulude osas maakohtu istungil kohtukõnes ei avaldanud, kuid palus arvestada, et ühe episoodi menetlemiseks läks kohtueelses menetluses 1 aasta 9 kuud. Kohtulikus menetluses oli süüdistatav Artur Babajani kaitsjaks vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle tasud olid järgnevad: 07.10.2021 esitas kaitsja taotluse summas 224,40 € (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 160 €, 07.10.2021 eelistungil osalemine 27 €, käibemaks 37,40 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 07.10.2021 määrusega summas 224,40 € 03.03.2022 esitas kaitsja taotluse summas 133,20 € (s.h. kohtulikus menetluseks ettevalmistamine 57 €, 09.02.2022 kohtuistungil osalemine 27 €, 03.03.2022 kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 22,20 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 04.03.2022 määrusega summas 133,20 € 31.10.2022 esitas kaitsja taotluse summas 64,80 € (s.h. 02.05.2022 kohtuistungil osalemine 27 €, 31.10.2022 kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 10,80 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 01.11.2022 määrusega summas 64,80 €. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban esitas 01.02.2023 taotluse summas 590,40 € (s.h. kohtuvaidlusteks ettevalmistamine 99 €, 30.01.2023 kohtuistungil osalemine 225 €, 31.01.2023 kohtuistungil osalemine 141 €, 16.03.2023 kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 98,40 €). Maakohus leiab, et eelnimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et kuivõrd süüdistatav Bakhram Mamedovi ilmumata jätmise tõttu lükati 09.02.2022, 02.05.2022 ja 31.10.2022 kohtuistungid edasi, ent süüdistatav Artur Babajan nendele kohtuistungitele ilmus, tuleb kaitsjatasu nende kohtuistungite eest jätta riigi kanda (27 € + 27 € + 27 € + 16,20 € käibemaks) kokku summas 97,20 €. Eeltoodu alusel kuulub Artur Babajanilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku summas 915,60 €. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega võimaldada süüdistataval tasuda kaitsjatasu ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtulikus menetluses oli süüdistatav Bakhram Mamedovi kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kelle tasud olid järgnevad: 07.10.2021 esitas kaitsja taotluse summas 180,78 € (kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 106 €, eelistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 10 15 €, sõidukulud 7,65 €, käibemaks 30,13 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 07.10.2021 määrusega summas 180,78 € 03.03.2022 esitas kaitsja taotluse summas 224,34 € (s.h. ettevalmistus 40 €, kohtuistungitel osalemine 54 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 70 €, sõidukulud 22,95 €, käibemaks 37,39 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 04.03.2022 määrusega summas 224,34 € 31.10.2022 esitas kaitsja taotluse summas 262,32 € (s.h. ettevalmistus 54 €, kohtuistungitel osalemine 54 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 80 €, sõidukulud 30,60 €, käibemaks 43,72 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 01.11.2022 määrusega summas 262,32 €. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas 03.02.2023 tasutaotluse summas 747,48 € (s.h. 30.01.2023 kirjavahetus kliendiga 16 €, 30.01.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine 27 €, kohtuvaidlusteks ettevalmistamine 81 €, 30.01.2023 kohtuistungil osalemine 225 €, 31.01.2023 kohtuistungil osalemine 141 €, 16.03.2023 kohtuistungil osalemine 27 €, 30.01.2023 sõit Narvast Jõhvi 20 €, 31.01.2023 sõit Narvast Jõhvi 20 €, 16.03.2023 sõit Narvast Jõhvi 20 €, käibemaks 115,40 €, 30.01.2023 sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva 15,30 €, 31.01.2023 sõidukulud NarvaJõhvi-Narva 15,30 €, 16.03.2023 sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva 15,30 €, käibemaks 9,18 €). Maakohus leiab, et eelnimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et süüdistatav Bakhram Mamedovilt tuleb kõik kaitsjatasud, v.a. kaitsjatasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud, välja mõista. Seega tuleb Eesti Vabariigi kanda jätta süüdistatav Bakhram Mamedovi kaitsjatasu kokku summas 392,52 € (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel kuulub Bakhram Mamedovilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku summas 1022,40 €. Vastuseks kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini väitele kohtueelse menetluse venimise osas märgib maakohus, et antud juhul tuleb arvestada Eesti Vabariigis tol perioodil valitseva olukorraga. Alates 12.03.2020 oli riigis kuulutatud välja eriolukord seoses Covid-19 kriisiga ja see hõlmas liikumispiiranguid, isolatsiooni, karantiini jms. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör Paul Pikma asitõendina lisatud CDplaadi jätmist kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsjad vandeadvokaat Arvo Suuban ja vandeadvokaadi abi Igor Belugin sellele vastu ei vaielnud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja kaitsjate seisukohaga ning leiab, et CDplaat salvestisega tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. 16 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 17