§-s 17 nõutu esitamise. Kohtule esitati võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks vajalikud andmed ja kohus algatas Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluse 03.01.2023, määras usaldusisikule ja võlgnikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks. Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule. Ümberkujundamiskava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses, kõrvalnõuded jäävad kogu ulatuses täitmata. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 32424,16 eurot, millest põhinõudeid 23391,12 eurot. Kõik põhinõuded rahuldatakse 59 osamaksega (1 kuu vähem kui 5 aastat). Axxx Kxxxxx tasub igakuuliselt võlgnevusi 399 euro ulatuses, viimasel kuul 314,12 euro ulatuses. Ümberkujundamiskava selgitustes on märgitud, mille alusel jaguneb igakuiselt tasutav summa erievate võlausaldajate vahel. Kavasse on kokku võetud võlausaldajate Aktiva Finants OÜ ja OK Incure OÜ nõuded (kava tabelis on need näidatud nii kokkuvõetuna kui ka iga nõue eraldi real) ja need äriühingud otsustavad ise, millise nõude katteks ja millises järjekorras laekuvad summad kantakse. Ühtki nõuet ümberkujundamiskavast välja jäetud ei ole. Usaldusisik on saatnud ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele
Kolm võlausaldajat (OK Incure OÜ, Bondora AS ja Coop Finants AS) teatasid nõustumisest ümberkujundamiskavaga. Võlausaldajad PlusPlus Capital AS ja Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ määratud aja jooksul oma seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused 4
(Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus) § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
lg.2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p.3). Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas kohtule kava koostamise eelselt hinnangu võlgnik Axxx Kxxxxx varalise seisundi, maksejõulisuse ja väljavaadete kohta, missugune on selle võlgniku jaoks sobivaim menetluse liik. Võlgnik töötab, keskmine netopalk on 1100 eurot kuus. Võlgnik elab üksi temale endale kuuluvas korteris Avinurme alevikus, korter mugavusteta, vajab kapitaalremonti. Axxx Kxxxxx soovib säilitada oma korteri eluasemena. Muud vara võlgnik ei oma. Võlgnik hindab oma vajalikke väljaminekuid 660 eurole kuus, kohustuste tasumiseks jääb igakuiselt 400-450 eurot. Kohustusi on võlgnikul 32 424,16 euro ulatuses, kohustused tagamata. Usaldusisiku hinnangul on Axxx Kxxxxxxx sobilik võlgade ümberkujundamise menetlus ja ta suudab koostatud kava täita eeldusel, et säilib töö. Usaldusisik ei ole nõus võlgniku väitega, et suudab tasuda kohustused kolme aasta jooksul. Usaldusisiku hinnangul tuleb kohustuste tasumise periood jaotada viie aasta peale. Võlgniku ärakuulamisel oli Axxx Kxxxxxx kindlal seisukohal, et pankrotti ta ei soovi ja soovib võlgade ümberkujundamist. Ta saab ja tahab kohustusi tasuda saadava palga arvel. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole.
lg.1 sätestab: Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et võlgnik Axxx Kxxxxx enda hinnang ja soov, et kohus algataks tema võlgade ümberkujundamise menetluse ja kinnitaks kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava, on kohases vastavuses võlgniku enda varalise olukorra ja võimalustega. Võlgnikul on üks varaese- korteriomand xxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx eriomandi nr x, kinnistusregistriosa number xxxxxxx, mida võlgnik soovib säilitada oma elamispinnana. Arvestades korteriomandi hinnangulist väärtust (umbes 1200 eurot), ei annaks selle realiseerimine tulemust, mille arvel tasuda võlad ja võlgnikul tuleb igal juhul tasuda valdav osa oma kohustustest saadava sissetuleku arvel. Samas tooks korteriomandi realiseerimine kaasa vajaduse võlgnikul leida elamispind, millega kaasnevad ilmselt uued kulud. Seetõttu ei ole otstarbekas seada eesmärgiks võlgniku vara realiseerimist võlgade katteks, vaid mõistlik ja täidetav eesmärk on tasuda kohustused võlgnikul saadava sissetuleku arvel. Võlgnik töötab aastaid OÜ-s Bxxxxx giljotiini operaatorina, töösuhe on stabiilne. Võlgniku sissetulek sõltub olemasolevast töömahust, mistõttu lähtuda tuleb keskmisest sissetulekust 1100 eurot kuus. Selline sissetulek võimaldab tasuda kohustusi ümberkujundamiskava alusel nii, et igakuine makse on 400 eurot. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Axxx Kxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid nõuete suurusele ega võlgade ümberkujundamise viisile.
lg.1 teise lause kohaselt kui võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suurusele ja ümberkujundamise viisile, loetakse, et ta on nõude suurusega nõustunud. Seega nõude suuruse kindlaksmääramist
5
lg.1 sätestab: Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava koostamisel kasutatud kõiki
Kõik võlgniku kohustused liigituvad tarbijakrediidi hulka ja sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka kõrvalkohustuste kujunemist ja põhjendatust. Kohus märgib, et kõrvalnõuete olulisest erinevusest ja kujunemise võrreldamatusest annavad aimu kohtule esitatud ümberkujundamiskavas märgitud suhtarvud (kava viimane veerg), milles usaldusisikul on ära näidatud, millise osa moodustab võlausaldaja põhinõue kogu nõudest. Ühel võlausaldajal moodustab põhinõue kogu nõudest 49% ehk kõrvalnõudeid on 51% kogu nõudest. Samas on võlausaldajaid, kellel kõrvalnõuded puuduvad hoopis. Selles menetluses ei ole võlgniku kohustusi ühelgi võlausaldaja puhul kontrollitud kohtumenetluses. Võlgnik on esitanud õigeaegselt võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule, pole toimunud võlga sisse nõudvaid kohtumenetlusi ega täitemenetlusi. Ringkonnakohus on oma lahendis 19.12.2022 asjas nr. 222-118076 olnud seisukohal, et kohus peab omaalgatuslikult kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. See tähendab, et võlausaldaja ei saa olla kindel, et kohtumenetluses või ka pankrotimenetluses tema kogunõue, s.h. kõrvalnõuded, kogu ulatuses tunnustatud saab. Seetõttu peab kohus kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse kogu ulatuses (100%) ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. On ilmne, et võlgnik ei suuda temal käesolevaks ajaks tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja
Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on põhjendatud ja Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Võlgniku Axxx Kxxxxx puhul ei esine
lg.3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist.
lg.4 alusel kohus hindab, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgnik käib tööl ja tema igakuised sissetulekud ei ole suuremad kui 1100 eurot, millest ta on valmis eraldama oma võlgade tasumiseks 400 eurot kuus. Tema mittearestitav sissetulek on menetluse ajal 725 eurot kuus (miinimumpalk). Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxx alevikus (kinnistusregistriosa numberxxxxxxxx), mille võlgnik soovib säilitada. Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses TMS § 132 alusel arestimisele 375 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 281,25 eurot kuus. (
lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust). Võlgnik on hinnanud temale kuuluva kinnistu väärtust 1200 eurole. Pankrotimenetluses lisanduksid võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud ja oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldajate nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt on pankrotimenetluse kestus
lg.1 järgi kolm aastat, mille kestel koguneks võlausaldajatele võlgniku sissetulekust makstavaid vahendeid umbes 10 000 euro ulatuses ehk siis oluliselt vähem kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida 6 võlgniku pankrotimenetlust, säilitada võlgniku eluasemena kinnistu ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (
Seadusandja ongi pidanud omaette väärtuseks võimalust vältida võlgniku pankrotimenetlust. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele nende põhinõuetele vastava summa 23391,12 eurot, säilitab eluaseme ja välditakse pankrotimenetlust. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. Kohus kinnitab Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamiskava
Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärgi.
lg.1 järgi Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse.
lg.4 järgi Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
järgi järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.
Kohus määrab usaldusisiku tasu taotletud ulatuses ehk 337,50 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu kava täitmise üle järelevalve teostamisel määratakse ja makstakse välja järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel (
Usaldusisikule märatud tasu tuleb mõista välja võlgnikult Axxx Kxxxxxxx ja tasu tuleb välja maksta võlgniku poolt selleks otstarbeks kohtu deposiidikontole usaldusisiku tasu katteks ette makstud vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.