1-22-7813 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7813 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Sten Lind Kriminaalasi

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Sander Kadarik’ult Eesti Vabariigi 86,4 € (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord 1 1-22-7813 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 10.02.
3. a otsusega lühimenetluses tunnistati Sander Kadarik süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 19.07.2022 kuni 20.07.2022, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on 1 aasta 7 kuud 28 päeva. Määrati, et KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust, mille algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest, s.o. 06.11.2022.a. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva jäeti täitmisele pööramata, kui Sander Kadarik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas: X; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21, 4 alusel määrata Sander Kadarikule täiendavad kohustused käitumiskontrolli ajal: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) otsima endale töökoha kahe kuu jooksul peale koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemist Tõkend- vahistamine- jäeti Sander Kadariku suhtes muutmata kuni otsuse jõustumiseni või kui otsus ei ole jõustunud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmise ajaks, siis koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Sander Kadarikult mõisteti menetluskuludena välja riigituludesse: 1)

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha - 1087.50 eurot; 2)

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tasu: 2.1 DNA ekspertiisi nr 22E-GE0570

§ 180

lg 3 alusel määrati Sander Kadarikul menetluskulud kokku 1372.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sama otsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ning mõisteti Sander Kadarikult erinevate füüsiliste ning juriidiliste isikutele kahju hüvitamiseks välja kokku 46 551,27 eurot.

1. Sander Kadarik on kohtu alla antud ja kokkuvõtlikult süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 05.06.2022 kuni 27.08.2022 pani toime 11 varguseepisoodi, millega tekitas erinevatele isikutele kahju kokku 46 551,27 eurot. Sander Kadarik pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime 2 1-22-7813 pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. 14.04.2023.a esitas Harju Maakohtu 10.02.2023.a otsuse peale apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Süüdistatava kaitsja kokkuvõtlikult leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Sander Kadarik on süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Sander Kadarik'u käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuisungil ja ka kohtueelses menetluses ning valmisolek kahju heastada annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Käesoleval juhul asus maakohus õigesti seisukohale, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib esmakordsel kriminaalkorras süüdimõistmisel piirduda tingimisi karistamisega. Sander Kadarik ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid materiaalseid ega sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline kriminaalhooldaja toel toime tulema. Kaitsja leiab, et menetlusnormide oluliseks rikkumiseks on käesoleval juhul piisavate ja veenvate põhjenduste puudumine karistuse osas. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
3. veebruari 2023.a otsus kriminaalasjas nr 1-22-7813 Sander Kadarik’ule karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Sander Kadarik’ule kergem karistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu kolleegium, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja apellatsioon, mis puudutab üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamist on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral nii süüdistatava süü suurusega, karistust kergendavate asjaolude esinemise, kui ka raskendavate asjaolude puudumisega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus põhjendas õigesti, miks karistust kergendava asjaolu esinemise juures mõistab ta süüdistatavale karistuse sanktsiooniga ette nähtud keskmises määras. Maakohtu otsus süüdistatavale karistuse mõistmise osas on seega kooskõlas nii materiaalõiguse, kui ka kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtukolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtu veatute põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
5. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. 6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 326

lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3