lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 136,28 eurot Revensen OÜ arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „Revensen OÜ hagi K S vastu.”. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
) § 428 lg 1 p 4 ning § 430 lg 1 ja 2 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Kooskõlas
§-ga 432 pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 4. Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 175 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda Revensen OÜ arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „Revensen OÜ hagi K S vastu.”. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 8. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 9. Tuginedes
lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas
10. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 12.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 13. Hageja palub
lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 175 eurot Revensen OÜ arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „Revensen OÜ hagi K S vastu.”. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt
lg 2 p 1 ja lg 3 alusel, kuivõrd pooled on jõudnud kokkuleppele ja soovivad tsiviilasja menetluse lõpetada, olles esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud menetluses hagiavalduselt riigilõivu kogusummas 350 eurot, millest 77,45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 272,55 eurot täiendavalt hagimenetluses. Seega vastavalt
lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 kuulub hagejale tagastamisele pool hagimenetluses tasutud riigilõivust ehk 136,28 eurot (272,55 / 2). Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagimenetluses tasutud riigilõivust ehk 136,28 eurot, kuivõrd hageja on hagimenetluses tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 272,55 eurot. 14. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-150903. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.