Obsah (4)
§ 90§ 98§ 99§ 94KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14812 Tsiviilasi Kasperwiki Laeva
§ 90lg 1).
Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (
§ 90lg 2).
Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (
§ 98lg 1).
Tühistamise avaldus tuleb esitada 6 kuu jooksul arvates pettusest teada saamisest (
§ 99lg 1 p 2).
Tehingu kehtivalt tühistamiseks, st tühistamisega silmaspeetavate õiguslike tagajärgede saavutamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise materiaalsed kui formaalsed eeldused. Tühistamise formaalseks eelduseks on õigeaegse tühistamisavalduse tegemine. Juhul kui tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis ei muutu tehing kehtetuks. Hageja väitel sai ta pettusest teada hiljemalt 31.01.2020, sest kostja ei suutnud seadet valmis ehitada ega Kiviõlisse transportida, vaid nõudis lisaaega ja raha. Tühistamisavalduse esitas hageja kostjale 12.06.2020 e-posti teel ning ka kulleriga (tl 21-22). Kostja tühistamisavalduse saamist vaidlustanud ei ole. Vastavalt tuleb tühistamisavaldus lugeda kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel tööpäeval, so 15.06.2020. Seega vastab tühistamisavaldus formaalsetele tingimustele. 15. Kohus võtab seisukoha tehingu tühisuse materiaalsete eelduste olemasolu kohta. Tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate eelduste täitmine, so tühistamise aluse esinemine. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (
§ 94lg 1).
Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks (
§ 94lg 2).
Pettuseks on teisele isikule tahtlikult tegelike asjaolude mitteteatamine, nendest ebaõige ettekujutuse loomine või teise isiku tahtlik eksimuses hoidmine eesmärgiga kallutada teist isikut lepingut sõlmima (RKTKo nr 3-2-1135-97). Pettus eeldab alati tahtlust teist isikut eksitada ning tahtlus võib seisneda ka isiku teadmises, et ta avaldab valet või vaikib tõest eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-34-01 ja RKTKo nr 3-2-1-5-99).
§ 94
lg 3 annab õiguse tehingu tühistada siis, kui leping sõlmiti nende asjaolude mõjul. 16. Seega on tehingu pettuse tõttu tühistamise materiaalsed eeldused järgmised: 1) üks isik (antud juhul kostja) on avaldanud teisele isikule ebaõigeid asjaolusid või jätnud teatamata nendest asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, või avaldanud tõesena selliseid asjaolusid, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks; 2) kostja on p-s 1 nimetatud asjaolude avaldamisega või neist teatamata jätmisega tahtlikult tekitanud teisele isikule (hagejale) ebaõige ettekujutuse tegelikest 4
(6)asjaoludest (s.o viinud ta eksimusse) või teda eksimuses hoidnud; 3) kostja eesmärk oli kallutada teine isik tehingut tegema.
- Kohus on seisukohal, et ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohus leiab, et hageja esiletoodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest pettuse mõjul. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei ole vaadeldavad eesmärgina kallutada hagejat 01.07.2019 lepingut sõlmima ning seadmete eest ettemaksu tegema. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja tegutsemise ja vaidlusaluse lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos (et tehing tehti pettuse mõjul). Hageja on tuginenud kostja pettusele tühistades pooltevahelise 01.07.2019 müügilepingu ning sisustanud pettust 12.06.2020 tühistamisavalduses. Hageja tugines tühistamisavalduses sellele, et kostja ja A. L. ei ole plaaninud kokkulepitud tingimustele vastavaid seadmeid ehitada ning pettus seisneb esmalt selles, et müüjad viisid hageja tahtlikult eksimusse tehingu kohta valeandmete avaldamisega. Hageja hinnangul viis kostja mh hageja eksimusse jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita, so välja arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel selleks, et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema.
- Vaidlus puudub, et müüjad olid enne müügilepingu sõlmimist kolmel korral demonstreerinud tehnoloogilist lahendust, millel pidi lepingu järgi põhinema ka seadme prototüüp ja ka hiljem tööstuslik seade. Hageja on esile toonud, et 15.12.2019 tehtud demonstratsioonil esitleti prototüüpi. Hageja hinnangul välistasid testseadme omadused selle selgelt müügilepingu objektina kasutamise, kuna seade ei vastanud kokkulepitud parameetritele, seda ei olnud võimalik Euroopa Liidus kasutada ja see koosnes kolmandatele isikutele kuuluvatest osadest. Hageja ja kostja vestlusest nähtuvalt on prototüübi lahendust muudetud ja see ei ole paigaldamiseks valmis (tl 107). Asjaolu, et hagejale esitletud prototüüp ei vastanud lepingutingimustele, ei ole käsitletav pettusena. Hageja ei ole tõendanud, et müüjad (kostja ja A. L.) ei ole plaaninud kokkulepitud tingimustele vastavaid seadmeid ehitada ning samuti on tõendamata, et müüjad viisid hageja tahtlikult eksimusse tehingu kohta valeandmete avaldamisega.
- Teisalt seisneb hageja hinnangul pettus selles, et müüjad ei avaldanud lepingu sõlmimisel seadmete tegelikku hinda ja väljatöötamiseks kuluvat aega. Tähtaegade ületamine ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud pettusega. Kostjal ei olnudki võimalik prototüüpi lepingus kokku lepitud tähtajaks 30.08.2019 valmis ehitada ja tarnida, kuna hageja tasus ettemakse alles 06.09.
- Hageja väitel ei saanud ta seda tähtaegselt teha, kuna kostjal ei olnud pangakontot kuhu raha kanda.
- Müügilepingus kokkulepitud testseadme hind oli 650 000 eurot, millest 350 000 eurot tasus hageja kostjale ettemaksuna 15.09.
- Perioodil 01.08.2018 – 31.01.2020 laekus kostjale kokku 350 326,73 eurot, millest 350 000 eurot moodustas hageja tasutud ettemaks testseadme eest. Muude laekumiste puudumine näitab, et kostjal ei olnud regulaarseid sissetulekuid ega vahendeid äritegevuse finantseerimiseks. Kostja oli müügilepingu täitmiseks kohustatud kasutama hageja poolt testseadme eest tasutud ettemaksu sihtotstarbeliselt, st testseadme välja arendamiseks. Kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks. Kostja selline käitumine ei anna aga alust arvata, et algselt kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada). Tõendamata on hageja väide, et lepingus kokkulepitud hind ei ole kooskõlas seadme väljatöötamise tegeliku hinnaga. Asjaolu, et kostja küsis hagejalt raha juurde, nimetatut ei tõenda.
- Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pettus pannakse üldjuhul toime tehingu ettevalmistamise faasis ehk eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Hageja ei ole toonud kohtu ette lepingu ettevalmistamise faasis hagejale tahtlikult avaldatud ebaõigeid asjaolusid, mis kallutasid hagejat vaidlusalust lepingut sõlmima. Seega ei ole kõike eelnevat arvestades alust järeldada, et kostja oleks hageja tahtlikult eksimusse viinud eesmärgiga 5
(6)kallutada hageja tehingut tegema. Seega on tõendamata see, et kostjal oli petmistahe. Vastavalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest pettuse mõjul. 22. Pärast kohtu selgituskohustust märkis hageja 16.05.2022 menetlusdokumendis lisaks, et kostja kasutas hagejalt saadud ettemaksu kõrvalistes huvides. Kostja viis hageja eksimusse, jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita – välja arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel – et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema. Riigikohus on seisukohal, et tehingu tühistamisel pettuse tõttu saab pettuse aluseid hiljem täiendada (nt pärast tühistamisavaldust esitatud hagiavalduses). Küll tuleb silmas pidada, et
§ 99
lg 1 p 2 järgi on võimalik tehingut tühistada vaid kuue kuu jooksul arvates nendest täiendavatest pettuse alustest teadasaamisest, millele tuginetakse (RKTKo 3-2-1-108-09, p 9). Hageja on tõendanud, et kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks (tl 196-96-98 ja 104). Nimetatu ei anna aga alust asuda seisukohale, et algselt kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada). Kohus leiab, et hageja sai täiendavatest asjaoludest teada juba enne hagi esitamist ja seega on pettuse aluste täiendamise tähtaeg ületatud. 23. Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist pettusega
§ 94lg 1 kohaselt ning tehingu tühisuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
Vastavalt ei ole täidetud alusetu rikastumise nõude eeldused ning kostja ei ole hageja arvel 350 000 euro võrra rikastunud. Tulenevalt põhinõude rahuldamata jätmisest ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
- Kohus märgib lisaks, et ei ole välistatud, et hagejal võib olla kostja vastu müügilepingust tulenevaid nõudeid. Käesolevas menetluses ei ole hageja tuginenud müügilepingule ega selle rikkumisele ning ei ole esitanud sel alusel oma nõudeid. Seetõttu ei saa ka kohus neid nõudeid lahendada. Hageja on kogu menetluse vältel nõudnud pettuse tõttu lepingulise suhte puudumise korral alusetult saadud 350 000 euro tagastamist. MENETLUSKULUD
- Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
- Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
- Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6
(6)