KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9571 Tsiviilasi K. O. hagi N. J.`u ja B

§ 62lg 2).

Hagi asjaolud

1. K. O. (hageja) esitas
2. juulil 2020 N. J. ja B. J. (kostjad) vastu hagi elatise vähendamiseks kuni 150 eurot kuus kummagi kostja kohta. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
3. oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-9878 kompromissi (kompromiss), mille kohaselt kohustus hageja kostjatele tasuma elatist alates
4. novembrist 2018 seadusega ette nähtud miinimummääras ning kui seadusega ette nähtud miinimummäära kohta nähakse selgelt ette, et sellest tuleb maha arvata peretoetuste osa, mis langeb elatist maksma kohustatud vanemale, siis rakendatakse seda korda ka kompromissi alusel tasutavale elatisele alates vastava õigusmuudatuse jõustumisest. Hageja sõnul on tema majanduslik olukord pärast kompromissi sõlmimist ning COVID-19 tagajärjel oluliselt halvenenud. Viimane töötasu laekus talle mais 2020, tal puuduvad kohustustest vabad vahendid ning talle sündis
5. aprillil 2020 uus laps, mistõttu ei piisa tema sissetulekust ja varast kostjatele endises mahus elatise maksmiseks. Hageja planeeritav sissetulek (1500 kuni 2000 eurot kuus) võimaldab tal tasuda eraldi elavate kostjate elatiseks maksimaalselt 150 eurot kuus kummagi kostja kohta. Arvestades, et kostjatega koos elav vanem (ema) katab vähemalt samas mahus kostjate kulusid, on nende tegelikud vajadused hageja arvates kaetud. Kostjate pangakontode väljavõtete kohaselt on nende viimase kuue kuu keskmised kulud olnud ca 300 ja 230 eurot. Seega kataks 150 eurot vähemalt ½ kostjate tavapärasest vajadusest. Hageja jättis kostjate emaga kooselu lõppemisel kostjate kasutusse hageja kuludega soetatud kinnisasja koos kõige selle juurde kuuluva vallasvaraga (kokku väärtuses 107 400 eurot) tingimisel, et kostjad loevad hageja elatise maksmise kohustuse sellega täidetuks. Hagejalt elatise andmiseks tuleb lugeda vähemalt ½ kooselu jooksul soetatud vara väärtusest.
6. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad väitsid, et kinnisasi, millele hageja viitab, oli ema ainuomandis ning hagejal 2 puudusid igasugused õigused sellele. Samuti ei välistaks ühisvara jagamine kostjate õigust nõuda hagejalt enda ülalpidamiseks elatist. Hageja arvutuskäik kostjate igakuiste ülalpidamiskulude kohta on eksitav, kuna kostjate arvelduskontodelt nähtuvad eelkõige kulud, mis ei ole seotud eluaseme, toidu jms-ga. Tsiviilasjas nr 2-17-9878 lepiti kokku, et eluaseme-, toidu- jms üldisi kulusid ei ole võimalik ega ka vajadust kanda kostjate kontodelt, kuna ema kannab need jooksvalt oma kontolt. Seega on vale hageja väide, et ema kohustus tegema kõik kostjatega seotud kulud nende pangakontode kaudu või et pangakontod kajastavad kostjate kõiki kulusid. Hageja väidetust võib järeldada, et ta ei ole teadlik, et kostjad vajavad elamiseks ka toitu, elamispinda (sh vett, elektrit, kütet, internetti), hügieenivahendeid, ravimeid, perega ühisüritusi ja väljasõite, kütust transpordiks jms, kuna sellised kulud kostjate kontodelt ei kajastu. Sellised kulud kannab ema oma arvelduskontolt. Hageja on avaldanud, et tema majapidamises kulub üürile kuus 690 eurot ja kommunaalkuludeks 140 eurot, temaga koos elavate laste kulud on 600 eurot ja talle endale kulub 300 eurot. Kuna hageja elab koos abikaasaga, siis eelduslikult kannavad nad viimasega elamise ja lastega seotud kulud pooleks, sest ka hageja abikaasal on sissetulek ja kohustus lapsi ülal pidada. Võttes arvesse, et hageja enda kinnitusel on tema netosissetulekuks kuus 2000 eurot, peaks sellest piisama, et katta kõik ülalpidamiseks vajalikud kulud. Hageja saab ka Sotsiaalkindlustusametilt kahe lapse pealt peretoetust 120 eurot kuus, mis on jäänud tuluna märkimata. Hageja ei ole teadaolevalt töövõimetu ega muul põhjusel võimetu lisasissetulekut teenima. Tuginedes hageja avaldatud andmetele, ei muuda uue lapse sünd tema majanduslikku olukorda jäädavalt nii keeruliseks, et see tingiks vajaduse vähendada varem sündinud laste elatist. Hageja on tegelenud erinevat sorti äritegevusega, seega ei peaks olema keeruline sissetulekut kasvatada. Hageja suhtleb kostjatega vaid üks kuni kaks korda aastas paar tundi ega kanna seetõttu nendega seotud muid kulusid. Seega hageja panus kostjate suhtes on juba absoluutne miinimum, mida seadus ette näeb. Hagiavalduses esitatud asjaolud, hageja majanduslik olukord ja eraeluline korraldus ei anna alust hageja lastele määratud elatise absoluutse miinimumi vähendamiseks. Varasem menetlusekäik
7. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning jagas poolte menetluskulud, jättes need hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis
8. märtsi 2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Riigikohus tühistas
9. novembri 2022 otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused osaliselt, so alates
10. jaanuarist 2022 alaealisetele väljamõistetud elatise osas. Ülejäänud osas jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
11. märtsi 2022 otsuse muutmata. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Riigikohus tõi esile, et kohtumenetluse käigus muutusid praeguses asjas kohaldatavad PKS-i sätted, millega tuleb elatisnõuete osas kohtutel edaspidi arvestada. 3
12. märtsil 2023 toimunud ärakuulamine
13. Hagi uuel läbivaatamisel selgitas maakohus
14. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil elatise maksmise sisu ja eesmärki ning tõendamiskoormust. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku lõpetada elatise vaidlus kompromissi kokkuleppega. K. O. oli kokkuleppel valmis tasuma 200 eurot lapse kohta tingimusel, et elatise võlg kustutatakse. Kostjate seadusjärgne esindaja T. M. nõustus elatise miinimummääraga, kuid ei nõustunud kustutama elatise võlga ega ajatama seda jooksvate elatiste arvelt. Laste ema põhjendas, et tal puudub usaldus K. O. suhtes, kes annab sisutühje lubadusi ja jätab tegelikkuses võlgnevused tasumata. Laste ema tõi esile, et sarnane olukord oli
15. aastal kompromissi sõlmimisel 2-17-9878 kui laste ema tuli isale vastu ja vähendas võlga 1000 euro ulatuses ning ülejäänud võlg ajatati kokkuleppel 6 kuuks, mis K. O.l on tänaseni tasumata. Alates
16. aastast ei ole lapsed kohtutäituri käest elatisraha saanud. Kohus määras

§ 4

lg 4 alusel tähtaja läbirääkimisteks ja kokkuleppe esitamiseks 06.04.2023 ja samaks tähtajaks, so 06.04.2023 määras kohus tõendite esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks pooled kokkuleppele ei jõudnud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, analüüsinud poolte esitatud tõendeid ning kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise vähendamiseks tuleb rahuldada.
2. Hageja esitas hagi
3. juulil
4. Kohtumenetluse käigus muutusid perekonnaseaduse (PKS-i) sätted. Riigikohtu kolleegium leidis
5. novembri 2022.a otsuses käesolevas tsiviilasjas 2-20-9571, et elatisenõude osas kuni
6. detsembrini 2021 on kohtud oma otsuseid nõuetekohaselt põhjendanud. Elatisenõude kohta alates
7. jaanuarist 2022 oleksid kohtud pidanud aga kohaldama
8. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 13).
11. Seega osa hagist, so kuni
12. detsembrini 2021 on elatisnõue lahendatud. Kohus menetleb praeguses asjas elatisnõuet alates
13. jaanuarist 2022 ehk ajast kui hakkas kehtima uus PKS regulatsioon. 8.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha 4 perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni
2. detsembrini 2021 oli kuupalga alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
3. Riigikohtu kolleegium selgitab, et PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne
4. a
5. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
6. a
7. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Need sätted kohalduvad kolleegiumi arvates ka juhul, kui elatis on enne
8. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus (RK: 30.11.2022 otsuses tsiviilasjas 2-20-9571, p. 13).
9. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed (t I kd lk 36-38). Hageja on kohustatud tasuma kostjatele elatist igakuiselt pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast tulenevalt 15.10.2018 sõlmitud kompromissist tsiviilasjas nr 2-17-9878 (t I kd lk 72). Hageja on palunud vähendada elatist mõlema kostja osas 150 euroni kuus.
10. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
11. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
12. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
13. Hageja on olnud seisukohal, et kostjate pangakontode kaudu nähtavad keskmised kulud viimasel 6 kuul on olnud vähem kui pool kehtestatud elatise miinimummäärast, s.o kostjal I 228,33 eurot ning kostjal II 302,93 eurot (t I kd lk 4-10 pangakonto väljavõtted).
14. Kostjad on seevastu selgitanud, et kostjate kontodelt nähtuvad eelkõige laste kulud, mis pole seotud eluaseme, toidu jms üldiste kuludega ehk kostjate kontodelt nähtuvad vaid hagejalt saadud vahenditest tehtavad kulud (eelõige riietusele, hobidele, meelelahutusele, koolile jms). Kohtule nähtub, et tsiviilasjas 2-17-9878 on pooled kokku leppinud, et eluaseme, toidu jms üldised kulud kannab kostjate seaduslik esindaja jooksvalt oma kontolt 5 (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2018 määruse resolutsiooni punkti 4). Seega asub kohus seisukohale, et kostjate pangakontodelt ei pea nähtuma kostjate kõiki igakuiseid vajalikke kulutusi, s.h kulusid eluasemele, toidule, hügieenile, teatud võimalikele tervishoiukuludele jms. Kohus nõustub kostjatega, et lapsed vajavad elamiseks toitu, elamispinda (sh vett, elektrit, kütet, internetti), hügieenivahendeid, ravimeid, perega ühisüritusi ja väljasõite, kütust transpordiks jms. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik, et kostjate seaduslik esindaja peaks nimetatud kulusid kandma eraldi kostjate pangakontodelt. Seega saab eeldada, et kostjate igakuised kulud vastavad alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kahekordsele elatise miinimummäärale. Ka Riigikohus on tuginenud eeldusele, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17).
15. Kuna hageja on nõudnud elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjatele maksma elatist vähem, kui on PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus asja uuel läbivaatamisel mh hindama, kas on PKS § 102 lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla baassummat.
16. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on ka teiste laste olemasolu seaduse kohaselt on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.
17. Hageja on menetluses välja toonud, et tal on sündinud uus laps ning samuti peab ta ülal pidama oma abikaasat. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hagejal kokku neli alaealist last, s.o lisaks kostjatele 2012 aastal sündinud A. R. ja 2020 aastal sündinud A. S. (t I kd lk 36). Seega on hagejal pärast eelmise lahendi tegemist ülalpeetavate ring laienenud, s.o sündinud on A. S..
18. Teiste laste olemasolu võib anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära olukorras, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu
19. aprilli
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11), kuid ei vabasta hagejat iseenesest ülalpidamiskohustuse täitmisest.
21. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu
22. aprilli
23. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-17-16, p 12).
24. Hageja osa oma teiste laste kuludest moodustab 300 eurot (600/2, dtl 266). Hageja on kinnitanud, et temaga koos elavate laste kulud on võrdelised Justiitsministeeriumi poolt avaldatud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüsis“ samas vanuserühmas leitud 6 laste kuludega. Hageja on hagiavalduses oma igakuisteks kuludeks märkinud üür 690 eurot, kommunaalkulud 140 eurot ning enda kulu 300 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuleb hagejal tasuda igakuiselt üüri summas 690 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud ca 135 euro ulatuses (t I kd lk 14, 100). Hageja osa moodustub sellest seega 206.25 eurot (825/4 inimesega). Muude kulude olemasolu ei ole hageja tõendanud.
25. Kohus küsis hagejalt tema sissetulekute kohta
26. märtsil 2023 toiminud ärakuulamisel. Hageja ütluste kohaselt asub ta mai kuust tööle välismaal, erialaks on jäätmekäitlus ning ohtlike jäätmete likvideerimine ja käitlemine. Hageja töötasuks saab olema 2000-2500 eurot.
27. Hageja ei ole varatu. Hagejale kuulub äriühing X OÜ (registrikood XXX), mille tegevusalaks on tehnoloogia arenduse valdkond. Hageja esitatud andmed enda majandusliku seisundi kohta on olnud vastuolulised kohtu poolt tuvastatuga. Hageja märgib 2020.a esitatud majandusliku seisundi teatises, et äriühingul turuväärtus puudub (dtl 104). Äriregistrist tuvastatud kasumiaruande skeemilt nähtub, et äriühingu müügitulu oli
28. aastal 108 469 eurot ja ärikasum 57 652 eurot (t II kd lk 40-44). 03.09.2022 esitatud majandusaasta aruandest nähtub, et
29. aastal oli ärikasum 153 358 eurot. Seisuga 03.05.2023 äriühingul maksuvõlg puudub. Kinnistusraamatu väljavõttest (t I kd lk 107) nähtub, et hüpoteek 70 000 eurot X OÜ kasuks oli kantud kinnistusraamatusse juba 10.07.
30. Kompromissi kinnitas ringkonnakohus 15.10.
31. Kohtud on varasemalt tuvastanud, et X OÜ-l on olnud aastate jooksul rahalisi vahendeid finantseerimaks teiste äriühingute tegevust, peab omanikul ja juhatuse liikmel vajadusel olema võimalik ka selle äriühingu kaudu saada täiendavat sissetulekut (vähemalt juhatuse liikme tasu). Olles äriühingute ainuosanik ja ainus juhatuse liige ei saa olla mõistlikku põhjendust, miks hageja ei kasuta tema võimu all olevaid rahalisi vahendeid enda alaealiste laste ülalpidamiseks.
32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja majanduslik olukord iseenesest ei ole muutunud võrreldes
33. aastaga. Samas tuleb arvestada, et hageja kulutused on suurenenud seoses ülalpeetavate ringi laienemisega. Kuigi noorema lapse saamine peale kompromissi sõlmimist on olnud hageja vaba valik, tuleb kohtul arvestada hageja alaealiste laste huvide ning vajadustega ja neile tehtavate kulutustega, kuna seaduse kohaselt ei tohi nende varaline kindlustatus muutuda halvemaks võrreldes kostjatega.
34. Kohus märgib, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Seega tuleb lahus elavatele lastele elatist välja mõistes/elatise suurust muutes arvestada kohustatud vanemaga kooselavate laste vajadustega ning tuvastada, kas vanem suudab miinimummääras elatist makstes rahuldada samaväärselt oma teiste laste vajadusi. Arvestades hageja igakuise sissetulekuga, tema kohustustega ning tema teiste laste vajadustega, leiab kohus, et elatise suuruse muutmata jätmisel osutuksid teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul alus elatise muutmiseks.
35. Kolleegium toob praeguses asjas esile, et kuigi kostjad avaldasid, et nad on nõus PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud elatise suurusega, pidid nad olukorras, kus hageja oli pöördunud 7 elatise vähendamiseks PKS § 2172 lg 2 alusel kohtusse, tõendama, et baassummat (mis on väiksem PKS § 2172 lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt PKS §-de 101 ja 102 kohaldamise kohta alates
36. jaanuarist 2022 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
37. juuni
38. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 14, 15, 17, 18 ja 20).
39. Seega kostja peab tõendama, et laste vajadused on suurenenud ja hageja poolt ühele lapsele palutud elatise suurusest 150 eurot ei piisa laste ülalpidamiseks. Üldteada on asjaolu, et võrreldes
40. aastaga on elukallidus oluliselt tõusnud. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes eelmise aastaga 19,4%.1 Seega on alates
41. aprillist 2023 elatise baassumma 249,78 eurot.
42. a keskmine brutopalk oli 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot ning sellest tulenevalt on alates
43. aprillist 2023 arvestatavaks elatise miinimummääraks 260,33 eurot. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea tõendama lapse ülalpidamiskulude suurust, selline kohtupraktika jätkub ka uue PKS-i kohaldamisel.
44. Hageja leiab, et temaga koos elavaid 31.12.2012 ja 17.04.2020 sündinud lapsi peab hageja ülal pidama koos lastega võrdselt ka abikaasat (laste ema). Isa jääb seisukoha juurde, et kuna abikaasa on väiksema lapsega kodus, siis peab tema pidama ülal mõlemat last täielikult, lisaks abikaasat. Kohus nõustub Ringkonnakohtu seiskohaga, milles kohus nõustub isaga osaliselt, kuid leiab, et arvestades isa võimalusi sissetulekut saada, ei oma asjaolu, et ta peab ülal pidama ka abikaasat praeguses vaidluses olulist tähendust. Õige on maakohtu lähenemine, et eelduslikult on vanemate kohustused lapsi ülal pidada võrdsed (PKS § 116 lõige 1). Samas sätestab PKS § 111 lõige 1, et lapse isa on kohustatud andma lapse emale ülalpidamist lapse sünnist kuni tema 3 aastaseks saamiseni, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Seega formaalselt on isal seadusest tulenev kohustus anda abikaasale ülalpidamist kuni 17.04.
45. Samas ei esitanud hageja (vaatamata ringkonnakohtu korraldavale määrusele) tõendeid abikaasa varalise olukorra kohta, mistõttu on tõendamata, et noorima lapse emal ei ole võimalik lapse hooldamise tõttu sissetulekut saada. Lisaks on abikaasa kirjaliku seletusega (t II kd lk 45-46) tõendatud, et isa pidas abikaasat ülal ka kompromissi sõlmimise ajal
46. a, mistõttu see eluline asjaolu tegelikult muutunud ei ole.
47. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-35-17 punktis 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (PHS § 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (nt lahendid nr 32-1-37-11 (punkt 16), 3-2-1-174-16 (punkt 11)). Hageja on viidanud, et kostjate emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes hageja taotlusel 1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 8 ja juhul, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Lastetoetuse laekumine kostjate emale ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis oleks muutunud võrreldes
48. aastaga. Seega ei pea kohus vajalikuks elatist selle arvel täiendavalt vähendada.
49. Hageja osundab menetluse käigus elatiskalkulaatori poolt arvutatud summale, mille väljavõtte on hageja kohtule esitanud (20.12.2022 vastuse lisa 2). Kohus tuvastas, et elatiskalkulaator on arvutanud lapsele 1 (17 a.) elatise 225,64 eurot. Sellises summas elatis on kooskõlas PKS § 101 lg-te 1–3 alates 01.04.2023 ja on ette nähtud ühe vanema kanda. Lapsele 2 (15 a.) on elatiskalkulaator arvutanud 191, 79 eurot (225,64 * 0,85) vähendatud määr 15 %. Kohus leiab, et kuigi noorema

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 10