KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-1221 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Marko Närep süüdi

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 11. aprilli 2023 otsus Prokurör Ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Marko Närep (ik 37401226031; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töövõime puudub; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 28.01.2021 otsusega

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 4 kuud (millest eelvangistuses ärakantud 3 päeva)

§ 74

sätete alusel tingimisi 1 aastase katseajaga; oli kahtlustatavana kinni peetud 20-22.09.2022; tõkendit ei ole kohaldatud. Apellatsiooni esitajad Marko Närep ja tema kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Jätta Marko Närepi ja tema kaitsja apellatsioonid Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdistatava advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohus kuulutas
4. aprillil
5. a üldmenetluses resolutiivotsuse, millega Marko Närep tunnistati süüdi

§ 424lg 2 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Arvates eelvangistuses viibitud aja (20.-22. september 2022) karistusaja hulka, kuulub kandmisele 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1,3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud karistus (1 aasta 4 kuud ja 27 päeva) jäetakse täitmisele pööramata, kui M. Närep 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 nimetatud nõudeid ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

Katseaeg algas alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest 11. aprillil 2023, kontrollnõuete täitmise algust arvatakse kohtuotsuse jõustumisest.

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Vangistuse kandmise aja algust arvatakse alates M. Närepi vanglasse saabumisest. M. Närepilt mõisteti menetluskuludena välja kokku 1623 eurot ja 90 senti, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

1. Kohtuotsuse kuulutamisel avaldasid nii prokurör, süüdistatav kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, et nad ei soovi kohtuotsust edasi kaevata.
2. Süüdistatav esitas
3. aprillil
4. a apellatsiooniteate ning avalduse, milles selgitab, et ei nõustu menetluskulusid maksma.
6. aprillil
7. a koostas maakohus tervikotsuse.
8. Kaitsja esitas
9. mail 2023 apellatsiooni, milles palub Tartu Maakohtu otsuse tühistada ja mõista M. Närep esitatud süüdistuses

§ 424lg 2 järgi õigeks. Süüdistatava kaitsekulud jätta riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kr

MS § 315 lg 7 sätestab, et kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui sama paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §des 311 ja 313 või 314 sätestatu. Seega KrMS § 315 lg 5 p-st 2 ja lg-st 7 tuleneb, et kohtumenetluse pooltel on kohe kohtuotsuse kuulutamise järgselt õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Apellatsiooniõigusest loobunud isikul ei ole õigust apellatsiooni esitada. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri apellatsiooniõigusest loobumise tahteavalduse tagasivõtmist, s.o isikul ei ole võimalik oma apellatsiooniõigusest loobumist tagasi võtta, sest vastasel juhul kaotaks apellatsioonist loobumise tahteavaldus tähenduse. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus kuulutab üksnes resolutiivotsuse (KrMS § 315 lg 4), jõustub see KrMS § 408 lg 1 alusel niipea, kui kõik kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud apellatsiooniõigusest loobumisest (RKKm nr 1-211916).

1. Kohtuistungil selgitas kohus apellatsiooniõigusest loobumise tagajärgi. Istungil kinnitas M. Närep: „Loobun kohe“ (1:55:18). Kaitsja selgitusel arutati sellist võimalust juba enne. Istungi protokolli on kantud, et kõikide menetlusosaliste (prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja) tahteavaldus loobuda õigusest kohtuotsuse peale edasi kaevata. Menetletavas asjas ei ole ühtegi sellist asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla selle, et apellatsiooniõigusest loobumine vastas süüdistatava tegelikule tahtele. Järelikult on nii süüdistatav kui ka kaitsja kaotanud õiguse kohtuotsust vaidlustada.
2. KrMS § 326 lg 2 p 3 näeb ette, et apellatsiooniõiguseta isiku esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2