Obsah (10)

§ 271§ 76§ 8§ 101§ 108§ 9§ 16§ 20§ 158§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse avaldamise aeg ja koht 02.05.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-134801 Tsiviila

) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 271

mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. 27.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108. 28.

Vastavalt

§ 9

lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14). 4

1. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele
2. Kohus leiab, et parkimislepingu rikkumine (parkimistasu maksmata jätmine) on tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimisluba või tasunud parkimistasu 27.11.2018 Roseni parklas ning 05.12.2019 Ülemiste Põhja-Lõuna parkimisalal. Sõiduki parkimisel 05.12.2019 oli rikutud parkimistingimusi, kuna parkimisalguse fikseerimiseks nõutav parkimiskell oli ette keeratud või pargiti Sõidukit kauem kui oli lubatud tasuta parkida kellaga. Nimelt on kohtule esitatud fotolt näha, et foto on tehtud kell 10:35:36, kuid parkimisekell näitab aega 14:15 (tlk 11). 31.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja parkimistingimuste punkti 6 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 50 eurot.

1. Hagiavaldusele on lisatud foto, millest nähtub, et 05.12.2018 on sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõue (tlk 11) ja 27.11.2018 on sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvi nõue (tlk 9). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Järelikult saab lugeda leppetrahvinõude kostja poolt kättesaaduks 10.01.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid 2x 30 eurot, so 60 eurot.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Hageja on sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks,

1. Kohus tuvastab, et kohtueelselt saatis EP e-kirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile annikki.kaasik@gmail.com, mis on kehtiv elektronposti aadress äriregistri järgi ka hagiavalduse esitamise kuupäeval (tlk 21). Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seega kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt.
2. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada

§ 108lg 1 ja § 158 lg 1 alusel täies ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid summas 60 eurot ja vastavalt

§ 113lg 1 sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Menetluskulud 37. Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

1. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub 5 rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6