Obsah (6)

§ 424§ 120§ 64§ 68§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2194 Kohtunik Mairi Heinsalu Kriminaalasi Kristjan Vaigu süüdistuses

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Kristjan Vaigu Isikukood: 39312155244; elukoht: xxx; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: töötab xxx; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: 04.05.2016 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega nr 1-15-10435

§ 120

, 184 lg 2 p 2 järgi

§ 64

lg 1, 65 lg 2 alusel vangistusega liitkaristusega 4 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust. 25.01.2018 kohtumäärusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos allutamisega käitumiskontrollile. Karistus on täidetud 01.05.2020. Kristina Isokoski Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristjan Vaigu

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1500 eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2022, s.o 1 päev, mis on 3 päevamäära ning lugeda lõplikuks karistuseks rahaline karistus 147 päevamäära, s.o 1470 eurot. 1

1. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK ASis EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923400000947 ja selgitusena: „Kristjan Vaigu, kriminaalasi 1-23-2194, rahaline karistus“.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Vaigult riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 54 eurot, s.o kokku 1141,50 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb kohtuotsuse jõustumisest tasuda ositi nii, et esimesel 11 kuul 95,13 eurot ja
5. kuul 95,07 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700012949 ja selgitus „Kristjan Vaigu, kriminaalasi 1-23-2194, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldmenetluses. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kristjan Vaigut süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 23.10.2022 kella 01.47 ajal Tallinnas Akadeemia teel Akadeemia tee 78 juures suunaga Kadaka tee poole mootorsõidukit xxx, reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,86 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Kristjan Vaigu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Kristjan Vaigu toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur taotleb süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Kristjan Vaigut

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega.

Kristjan Vaigul on 4 kehtivat kriminaalkaristust, kuid viimane otsus on tehtud 04.05.2016 ning karistus on täidetud 01.05.

1. LS § 224 lg 1 järgi määratud rahatrahv summas 340 eurot on tasutud 12.08.
2. Ta pani toime II astme kuriteo, mille tõendamise asjaolud on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1 leiab abiprokurör, et Kristjan Vaigu suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada kriminaalasi käskmenetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse 03.04.
3. Prokuröri poolt edastatud e-kirjast nähtub, et samal kuupäeval on süüdistusakt edastatud ka süüdistatavale ja kaitsjale e-postile. Süüdistatav kinnitas, et sai süüdistusakti kätte 04.04.
4. Seega KrMS §-s 253 ette nähtud tähtaeg s.o viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale, möödus 19.04.
5. Kohtule ei ole laekunud KrMS § 252 lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele käskmenetluse reeglite järgi vastavalt prokuröri ettepanekule.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

lg 1 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et Kristjan Vaigu juhtis 23.10.2022 kella 01.47 ajal Tallinnas Akadeemia teel Akadeemia tee 78 juures suunaga Kadaka tee poole mootorsõidukit xxx, reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,86 mg/l). Kahtlustatava Kristjan Vaigu ütluste (tl 13-14) kohaselt tunnistab ta, et jõi 22.10.2022 sõbra juures ca 250 ml viina ja sõitis öösel teise sõbra juurde Akadeemia teel. Politsei pidas ta kinni ja ta toimetati arestimajja. Kahetseb tehtut ja tunnistab süüd. 3 Tunnistaja L-M K ütluste (tl 6-7) kohaselt oli ta 23.10.2022 tööl politseipatrullis, kui nägi kella 1:47 paiku Akadeemia teel musta xxx, mille rehvid olid katki ja sõiduk tegi kolinat. Pidasid sõiduki kinni ja juht oli silmnähtavalt joobeseisundis. Indikaatori näit oli 0,89 mg/l alkoholi ja sõiduki juhiks osutus Kristjan Vaigu. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum ja ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 1-3), et sõiduk, mille juhikohal Kristjan Vaigu istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Kristjan Vaigu mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 8-10), mille kohaselt kasutati Kristjan Vaigu seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta oli 0,95 ja 0,98 mg/l kohta ning laiendmääramatust +/-0,09 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,86 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M J, kasutades taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC-22/00079) mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kristjan Vaigu rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 0,86 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Kristjan Vaigu mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Kristjan Vaigu juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Kristjan Vaigu

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli paar tundi varem joonud nii ca 250 ml viina. Ta pidi teadma, et peale sellise koguse alkoholi joomist sõidukit juhtima asudes on ta joobeseisundis, kuid sellest hoolimata otsustas ta autoga sõitma minna. Sellest järeldab kohus, et Kristjan Vaigu käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, s.t Kristjan Vaigu sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kristjan Vaigu on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega pani Kristjan Vaigu toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 4

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

§ 424

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on ettepanek karistada süüdistatavat Kristjan Vaigut

§ 424lg 1 järgi rahalise karistusega.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmiseks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Nähtuvalt süüdistatava 2021.a keskmise päevasissetulekust, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Kristjan Vaigu keskmine päevasissetulek 2021. aastal oli 6,70 eurot.

§ 44

lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot, seega on Kristjan Vaigu rahalise karistuse päevamäär 10 eurot.

§ 44

lg 1 alusel võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmine, kuriteo asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Kristjan Vaigu edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, s.o 150 päevamäära.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2022, s.o 1 päev (3 päevamäära) ning lõplik karistus on 147 päevamäära, s.o 1470 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Kristjan Vaigult kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 54 eurot, mis teeb kokku 1141,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Kristjan Vaigul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 5