D K, ik xxx, elukoht: xxx Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskond kaebuse esitaja D K; kaitsja Olga Väina-Kesler; kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos RESOLUTSIOON Juhindudes
, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: D K kaebus jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemkomissar Kristiina Avaste 04.01.2023 otsus väärteoasjas nr. 231522006857 jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220235001097 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-23-222“. Kaitsjatasu jätta D K enda kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 28.04.2023.a. Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemkomissar Kristiina Avaste 04.01.2023 otsusega karistati D Kt
80 eurot. D Kt karistati, kuna ta lõi tahtlikult jalga 19.08.2022 kell 21:45 ajal Tallinnas Gonsiori ja Raua ristmikul vastu sõiduauto Xxx reg.nr xxx XXX juhi vasemat välimist tahavaatepeeglit, mis läks selle tagajärjel katki, tekitades sellega sõiduki omanikule kahju pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd see ei ületa olulise kahju piirmäära. Selliselt rikkus D K
lg 1 ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
D K kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus, esitades oma esindajaga Olga Väina Kesleriga 18.01.2023 kaebuse. Kaebaja peamised vastuväited kohtuvälise menetleja otsusele kaebuses olid järgmised: isik ei ole nõus, et tahtlikult lõi jalaga vastu sõiduauto Xxx reg.nr xxx XXX juhi vasemat välimist tahavaatepeeglit, mis läks selle tagajärjel katki, tekitades sellega sõiduki omanikule kahju; kaebaja esitas vastulause, mida kohtuväline menetleja ignoreeris. Kaebaja esitab vastulause lisana; kaebaja füüsiliselt ei saanud tekitada kannatanule kahju ja foto, mis esitati politseile kannatanu poolt ei ole tõendiks, et tegemist oli just D Kga. Kaebaja ei tunne kannatanut ja ei ole kokku puutunud. Ei ole tuvastatud, et kes, millal ja mis ajal lõhkus kannatanu peegli. Kokkuvõtvalt kaebaja leiab, et puuduvad objektiivsed tõendid, et kaebaja lõi tahtlikult jalaga vastu sõiduauto vasemat välimist tahavaatepeeglit, mis läks selle tagajärjel katki, tekitades sellega sõiduki omanikule kahju pannes sellega toime varavastase süüteo. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. 25.01.2023 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi ajaks 21.03.2023. 24.01.2023 edastas kohtuväline menetleja toimiku ja oma kirjaliku seisukoha kaebusele. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud toimikus olevate väärteomaterjalidega. Tegu kinnitavad tunnistajate K V ja J V ütlused. Kohtuväline menetleja märgib, et kohtuvälise menetleja e-postile (Kristina Avaste e-postile) on tõepoolest 19.12.2022 vastulause esitatud, kuid pöörab tähelepanu, et vastulause edastanud isik pidi e-kirja edastades saama automaatvastuse selle kohta, et ametnik viibib töölt eemal ja kirjad 2 ei ole suunatud. Seega oleks kaebaja esindaja pidanud veenduma, et vastulause jõuab õigeaegselt materjali juurde enne lahendi koostamist. Seega oleks pidanud politsei üldmeilile saatma ppa@politsei.ee või läbi e-toimiku. Samas kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses ei ole välja toodud ühtegi kindlat argumenti ega tõendit, mis oleks muutnud kohtuvälise menetleja seisukohta otsuse koostamisel. Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistajate K V ja J V ütlused on usaldusväärsed ja puudub alus kahelda. Ütlused on ühetaolised ja ütluste usaldusväärust kinnitab helisalvestised Häirekeskusele, mis on tehtud vahetult peale juhtunut kahel korral. Juht annab teada mootorratta registreerimisnumbri, mille juht küljepeegli jalaga katki lõi. Trahv, mis kaebajale määrati
80 eurot on sanktsiooni keskmisest oluliselt madalam karistus, mis vastab kaebaja süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki
Antud karistus täidab üld-eripreventiivset eesmärki ning peaks edaspidi mõjutama D Kt hoiduma süütegude toimepanemisest.
lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
Materjalidest nähtub, et sõiduauto küljepeegli taastamiseks tehtavate kulutuste suurus, milleks on 827,17 eurot.
lg 4 kohaselt loetakse
lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§ - des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana
lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja leidis, et D K pani
Kaebaja sõites mööda liikuvast sõiduautost vasakult poolt, lõi jalaga ühel korral mööda sõidetava sõiduki küljepeeglit. Seega D K pidi võimalikuks pidama, et tema teol on tagajärg. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaebaja on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega D K tegu on koosseisupärane ja õigusvastane ja süüline. Kõike seda arvesse võttes palus kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas kohtuvälise menetleja otsus muutmata jätta ja kaebus rahuldamata. 21.03.2023 aset leidnud kohtuistungil taotles kaebaja ja tema esindaja kaebuse rahuldamist. Kohtuväline menetleja jäi aga seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel 3 tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). D Kt karistati, kuna ta lõi tahtlikult jalga 19.08.2022 kell 21:45 ajal Tallinnas Gonsiori ja Raua ristmikul vastu sõiduauto Xxx reg.nr xxx XXX juhi vasemat välimist tahavaatepeeglit, mis läks selle tagajärjel katki, tekitades sellega sõiduki omanikule kahju pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd see ei ületa olulise kahju piirmäära. Selliselt rikkus D K
lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Tunnistaja J V kohtuistungil antud ütluste kohaselt nad sõitsid 19.08.2022 abikaasa K V (V) kesklinnas kodu poole ja tema abikaasa soovis Gonsiori tänaval reastuda ning vasakule keerata ehk tal oli vaja rida vahetada. Tema istus lapsega tagaistmel. Antud ristmikul käis mingi pauk ja K oli vihane selle peale. Ta nägi, et auto peegel on tagurpidi. K ja mootorratta juht vehkisid omavahel ning mootorrattur keeras vasakule ja K sõitis talle järgi ning jäid järgmisel ristmikul mõlemad seisma, kuna fooris oli punane tuli. K lasi akna alla ja nad sõnelesid mootorratturiga. Ta nägi, et mootorrattur oli habetunud näoga ja võis olla sama isik, kes on täna kohtus. Samuti vaatas ta antud mootorratta registreerimisnumbrit ja jättis selle meelde. Ta üritas ka pilti teha aga see tuli ähmane aga mootorratta number jäi talle meelde. Peale seda rattur läks oma teed ja nemad kutsusid politsei. Mootorratturil oli küll kiiver peas aga oli näha, et ta oli habetunud. Ratta number oli 00 või oo ja siis 1 erinev number, politseile ta ütles selle numbri edasi. Mootorratas jäi silma, sest oli ilus valget värvi ja mängis kõvasti muusikat. Tegemist oli ilusa mootorrattaga, mida ta ütles ka abikaasale. Seda ta ei oska öelda, miks rattur peegli lõhkus. K pobises autos, et kas lähed siis mööda või mitte mootorratturile, kuna neil hakkas reastumiseks rida otsa saama. K reastus nii, et teised saaksid kõrvalt mööda minna, et ei jääks kõigile ette. Ruumi oli piisavalt, et mootorrattur saaks mööda minna. Tunnistaja K V kohtuistungil antud ütluste kohaselt 19.08.2022 kella 21:45 ajal liikus autoga Mustamäelt Viimsi suunas mööda Gonsiori tänavat. Kaubamaja alt olid läbi sõitnud, siis mäletab, et vasakul pool rivis oli mootorratas ja nemad sõitsid sellest mööda. Nemad olid paremas reas ja soovisid keerata Raua tänava poole. Reavahetuse käigus nägi, et mootorrattur läheneb tagant kiirelt ja andis ka signaali. Ta hoidis rajal niipalju kõrval, et mootorrattur saaks kõrvalt mööda minna aga mootorrattur ei teinud seda. Rattur möödus siis, kui nad ristmiku ületasid. Ristmikul lõi antud mootorrattur sõiduauto peegli tagurpidi. Peegel oli vigastatud. Teine pool seisma ei jäänud, siis sõitis ta mootorratturile järgi ja Liivalaia, Jõe ja Narva mnt ristmikul jõudsid mootorratturile järgi. Ta tegi telefoniga pildi aga pilt ei tulnud hästi välja. Abikaasa (J V) nägi kohe mootorratta numbrit, mille ta politseile hiljem teada andsid. Ta sõitis veel mootorratturile kõrvale ja nägi et juht on habetunud näoga. Ta lasi akna alla ja nad sõnelesid ning mootorrattur näitas rusikat ja kui valgusfoor läks roheliseks keeras mootorrattur vasakule Viru keskuse poole. Nemad helistasid politseile ja jäid Nautica keskuse juurde parklasse politseid ootama. Politsei proovis mootorratturit kätte saada telefoni teel aga ei saanud. Paar päeva hiljem tegi politseile avalduse. Peegel sai kasko korras vahetatud. Omavastutuse kulu oli 600 eurot ja juhtum läks maksma kaheksa ja pool sada eurot. Kohtusaalis olev kaebaja on kehaehituselt selline nagu sündmuse hetkel ning habetunud näoga aga 100 protsenti ta ei kinnita, et tegemist sama isikuga. 4 Kohus avaldas väärteoasjas kirjalikud tõendid: kõnesalvestised Häirekeskusele 2 tk (kuulati kohtuistungil), milles K V helistab häirekeskusele ja annab teada, mis oli juhtunud ning teises kõnes annab teada ka mootorratta registreerimisnumbri xxx; xxx OÜ kalkulatsiooni tekitatud kahju osas, millest nähtub, et peegel ja selle vahetus kokku läks maksma 827,17 eurot; süüteoteade koos fotodega, millest nähtub, et 19.08.2022 kell 21:45 on registreeritud teade, et Gonsiori ja Raua tänava ristmikul toimus Xxx xxx reg.nr xxx XXX ja mootorratta numbrimärk xxx vahel juhtum. Fotodel on näha Xxx küljepeegli vigastused ja pilt mootorratturist, mis on tehtud Narva mnt ja Jõe tänava ristmikul punase foori tule ajal; mootorsõiduki Xxx andmed, mille kohaselt sõiduk Xxx (halli värvi) reg.nr xxx XXX kasutajaks on märgitud J ja K V; Mootorratta xxx reg nr on xxx (musta värvi) ja omanikuks D K ja xxx; Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et D Kl kehtivad karistused puuduvad. D K kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei tea kus ta 19.08.2022 kella 21:45 ajal oli, võibolla sõitis mootorrattaga või oli garaažis aga Gonsiori ja Raua tänaval viibib ta iga päevaselt. Antud sündmuse kohta ei oska ta midagi öelda. Antud ristmikul viibis ta igal õhtul, kuna ta sõidab mootorrattaga ringi suve õhtutel. Mootorratturid kogunevad klubi xxx juurde ja sõidavad igal pool linnas ringi. See on võimalik, et ta 19. augusti 2022 õhtul võis olla seal ristmikul. Tema omab mootorratast xxx ja selliseid on Eestis 5 tükki. Antud sõiduki soetas ta 2019 aastal. Politseist sai ta teate, et ta purustas 19.08.2022 jalaga sõiduki peegli aga tema seda tegu toime ei ole pannud. Antud juhul on vaidlus selles ka D K pani toime talle inkrimineeritud väärteo. Kohus on seisukohal, et olemasolevad tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid ja salvestised) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et D K on isikuks, kes lõhkus sõiduki Xxx reg.nr xxx XXX küljepeegli 19.08.2022 kella 21:45 ajal ja tekitad sellega seoses varalise kahju. Tunnistajate K V ja J V ütlused riimuvad selles, et mõlemad sõitsid 19.08.2022 kella 21:45 ajal koju ning olles Gonsiori ja Raua tn ristmikul toimus juhtum. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et ristmikul lõi mootorrattur nende sõidukil Xxx reg.nr xxx XXX sõiduauto küljepeegli (tahavaatepeegli) jalaga katki. Peale seda sõitsid nad mootorratturile järgi ja jõudsid mootorratturile järgi Liivalaia, Jõe ja Narva mnt ristmikul. Antud ristmikul tegid mootorrattast pilti ja samuti jättis J V mootorratta reg.nr meelde, milleks oli xxx. Peale seda mootorsõiduk keeras Viru poole ja nemad parkisid sõiduki lähedal asuvasse parklasse ja ootasid politseid. Samal ajal helistas K V Häirekeskusesse ja andis juhtumist teada ning teise kõne ajal andis ka politseile teada mootorratta registrinumbri, mille J V oli meelde jätnud. Mõlemad tunnistajad andsid ütlusi, et mootorratta juhil oli habe ja võis olla sama isik, kes on kohtuistungil . Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt võis ta ka antud ajal sündmuskohal viibida, kuna ta suvel sõidab igal õhtul ning läbib erinevaid asukohti linnas, seega ei välista ta antud kohas viibimist tol päeval. Perekonna V (V) poolt esitatud fotolt küll ei ole halva nähtavuse tõttu näha mootorratta numbrit, kuid fotolt on näha, et tegemist on Tallinna linnas asuva Jõe tänava, Narva mnt ja Liivalaia tänava ristmikuga (kattub tunnistajate V (V) poolt antud ütlustega, et sõitsid mootorratturile koheselt järgi ning jõudsid mootorratturile järgi pildil oleval ristmikul, kus tegid foto ja J. V nägi numbrimärki). 5 Antud numbrimärgiga xxx mootorratta omanikuks on D K (ütluste kohaselt selliseid mootorrattaid liigub ainult 5 tükk) ning ei ole esitatud ühtegi tõendit, et keegi teine oleks sõitnud D K asemel antud mootorrattaga sellel kuupäeval, s.o. 19.08.2022 kella 21:45 ajal). D K poolt teo toimepanemist tõendavad 2 tunnistaja, s.o K V ja J V ütlused, kohtu puudub alus kahelda antud tunnistajate ütluste õigsuse, kuivõrd tunnistajaid on hoiatatud teadvat vale ütluste andmise eest, samuti ei ole eluliselt usutav, et tunnistajad annaksid D. K kohta, keda tunnistajad ei tunne, teadvalt süüstavaid valeütlusi. KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nimetatud säte keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo 3-1-1-92-11, p 11 koos edasiste viidetega). Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et usaldusväärsemad on tunnistajate ütlused, sest nad riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. D K ütlused tuleb tõendite kogumist sõiduki mittelõhkumise osas välja jätta, sest need on diametraalselt vastuolus tunnistajate K V ja J V ütlustega (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Tunnistajate ütluste usaldusväärsust suurendab lisaks nende omavahelisele riimumisele ka kuulatud kõned häirekeskusele, mis on tehtud vahetult peale sündmust ning koheselt on teada antud mootorratta registreerimisnumber, mille juht teo toime pani. Ilmselgelt jättis J V antud numbri meelde ja seda ka K V Häirekeskusele teatas. Pärast sündmuse toimumist on K V saatnud Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate koos fotodega, millest nähtuvad sõiduki vigastused, mille sisu ühtib ka sõidukile tekitatud vigastuste remondi hinnapakkumisega. Tekitatud kahju suurus on tõendatud xxx kalkulatsiooniga millest nähtub, et peegel ja selle vahetus kokku läks maksma 827,17 eurot. Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et D K 19.08.2022 kella 21:45 ajal lõi jalga Tallinnas Gonsiori ja Raua ristmikul vastu sõiduauto Xxx reg.nr xxx XXX juhi vasemat välimist tahavaatepeeglit, mis läks selle tagajärjel katki, tekitades sellega sõiduki omanikule kahju summas 827,17 eurot.
lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
1 p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot.
lg 4 kohaselt loetakse
lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana
lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud väärteona.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ka sisimas möönab seda. Kohus on seisukohal, et D K õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta võõrast sõidukit jalaga lüües pidas võimalikuks sellele sõidukile kahjustuste tekitamist ja seega rikkumise sooritamist ning ka sisimas möönis seda. Ei ole võimalik, et jalaga autot 6 lüües inimene ei saa oma käitumise sisust ning sellega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest aru. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
80 eurot. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel arvestab kohus Riigikohtu praktikaga, milles on korduvalt rõhutatud (viimati RKKKo 1-18-2232/179 p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates D K süü suurust leiab kohus, et D. K süü on alla keskmise, kuivõrd tekitatud kahju ei ole eriti suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.
Käesoleval juhul kohtuvälise menetleja otsusega karistati D Kt keskmisest sanktsioonimäärast tunduvalt väiksema karistusmääraga, s.o rahatrahviga 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti seda, et tegemist on varem karistamata isikuga) on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muutma. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemkomissar Kristiina Avaste 04.01.2023 otsus väärteoasjas nr. 231522006857 muutmata. Menetluskulu 7 Kaebuse esitaja kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud 350 eurot. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust D K suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kokku summas 350 eurot D K enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Margot Mikler Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.