← Eesti

2-18-13539/103

Obsah (11)§ 436§ 438§ 232§ 163§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 174§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 25. aprill 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-13539 Tsiviilas

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438lg 1 7

(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 5. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul kaks pooltevahelist vaidlusalust küsimuste ringi:

  1. a)millised õigussuhted ja kelle vahel hagejale kuuluval Xxxxxxxxxx kinnistul 2016.a kevadel-suvel olid (lepingulised vs lepinguvälised, lepingu puhul selle tingimused). Neid küsimusi käsitleb kohus allpool otsuse punktides 6-9;
  2. b)kas ja milline on kostja(
  3. te)tekitatud kahju või võlgnevus hagejate ees tulenevalt Xxxxxxxxxx kinnistul ajavahemikus juuni – september 2016 teostatud raietest. Neid küsimusi käsitleb kohus allpool otsuse punktides 10-12. 6. Pooltevahelised suhted said vastavalt hagiavalduses kirjeldatule (mida kinnitavad ka C ütlused kohtuistungil) alguse mai lõpus 2016, mil hageja X soovis naabertalus raietöid tegevalt Ylt tellida enda Xxxxxxxxxx kinnistule võsapuhastusraiet. 30.05.2016 kohtuti hageja kinnistul, kusjuures lisaks nimetatud isikutele olid juures D (kinnituseks tema enda tunnistus, isik tänaseks surnud), C ja viimase tunnistuse kohaselt viibisid juures ka mõned C pereliikmed. Vaidlus puudub selles, et kohapeal allkirjastati kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 1, mille poolteks on müüjana X ja ostjana VGR Invest OÜ. Allkirjad on hageja poolt pandud C käe läbi kõigile kolmele lepingu lehele, ostja poolt Y poolt viimasele lehele. Tunnistajana üle kuulatud C kinnitab, et lepingu tekst oli temale meiliga enne kohtumist saadetud, kuid ta ei jõudnud seda läbi lugeda. Siinkohal märgib kohus, et võrreldes hagile lisatud valguskoopiat füüsiliselt allkirjastatud lepingust (I kd tl 10-12), hageja esitatud Y 01.08.2016 saadetud lepingut (II kd tl 14-17), C 02.08.2016 Yle digitaalselt allkirjastatuna tagasisaadetud lepingut (II kd tl 18-22) ja C ning Q digiallkirjadega lepingut (II kd tl 140-142), ei ole neis mingeid sisulisi erinevusi, v.a mõned teksti paigutusega seonduvad muudatused. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et lepingu tekstis puudub viide sellele, et hagejal olnuks esindaja (C on märgitud üksnes raha saajana/konto omanikuna punktis 5.2.), samuti on lepingus kostja I esindajana märgitud Q ja Yle viide puudub. Arvestades, et 6.1. puudub vaidlus küsimuses, et Q on kostja I juhatuse liige ning seega seaduslik esindaja, samas ei keela seadus juhatuse liikmel äriühingu nimel tehingute tegemiseks edasivolitust anda; 6.2. hageja vormistas pärast esialgset lepingu allkirjastamist juba järgmisel päeval ehk 31.05.2016 notariaalselt Cle volituse (I kd tl 13-14) Xxxxxxxxxx kinnistul asuva metsa majandamiseks, sh lepingute sõlmimiseks kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamiseks. Oluline on siinkohal lisada, et hageja oli ise 30.05.2016 lepingu allkirjastamise juures, kuid lasi ikkagi selle allkirjastada Cl. Veelgi enam, samal päeval allkirjastas C lisaks nn põhilepingule tema enda ütluste kohaselt ka lepingu lisad 1.1 (kompleksteenuse hind, III kd tl 18) ja 1.2 (kasvava võsaraie teenuse leping, III kd tl 19). Nimetatud lisades on küll allkirjad lisa 1.2 puhul läinud vahetusse ilmselt müüja ja ostja enda vahetumise tõttu lepingu lisade sisust lähtuvalt, kuid lisade päises on pooled märgitud õigesti; 6.3. C oli hagiavalduse kohaselt juba 05.06.2016 teadlik metsaraide alustamisest, 28.06.2016 sai Y käest metsateatised e-kirjaga (vastuoluliselt on hageja lepinguline esindaja 29.05.2020 eelistungil märkinud, et augusti alguses 2016 ei teadnud C metsateatistest – II kd tl 79), käis enda poolt kohtuistungil antud tunnistuste kohaselt juuli esimeses pooles metsas töid vaatamas, soovis korduvalt ettemaksu 5000 eurot, kuid nõustus lõpuks ka 07.07.2016 8

(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539 laekunud 1500 euroga, allkirjastas vaatamata kõigele eelnevale 02.08.2016 lepingu veelkordselt, siis asub kohus seisukohale, et asjaosaliste käitumine lepingu ja selle lisade allkirjastamisel ning lepingu täitmise ajal (kui raiet juba teostati) annab aluse tuvastada, et leping sõlmiti X ja OÜ VGR INVEST vahel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu enda käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kostja I on kinnitanud, et Y tegutses tema venna Q juhitud OÜ VGR Invest esindamisel majandus- ja kutsetegevuses pidevalt. TsÜS § 116 lg 2 täiendab, et kui tehingu teeb isik või töötaja, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise tegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Isegi kui Yl polnuks õigust kaaskostja nimel tehingut teha ja Cl 30.05.2016 lepingut ja lisasid hageja nimel allkirjastada, näitab mõlema lepingupoole hilisem käitumine ja 02.08.2016 pandud digiallkirjad (C poolt juba kehtiva volitusega ja Q poolt juhatuse liikmena), et mitmepoolsed tehingud on esindusõiguseta isiku poolt TsÜS § 129 lg 1 mõttes heaks kiidetud ega ole seega tühised esindusõiguse puudumise tõttu. Asjaolu, et C ei pööranud ei 30.05.2016 kolmele dokumendile viit allkirja pannes, 01.08.2016 lepingut saades ja seda 02.08.2016 digitaalselt allkirjastades tähelepanu, kes on lepingu poolteks (kohtuistungil tunnistas ta, et alles pärast akti nr 2016-3 saamist ehk sügisel 2016 pidi ta lepinguid täpselt lugema hakkama), ei tee üheks neist Yt. 7. Lepingute sisu. 2016.aastal kehtisid metsaseaduse § 37 lõiked 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
(6)Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus; 3) kinnistu ja katastriüksuse number, millel kasvava metsa raieõigus võõrandatakse, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number; 4) tehtava raie liik; 5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; 6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad.
(7)Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale. Kohus tõdeb, et 30.05.2016 kuupäeva kandev leping vastab oma olulisemate komponentide poolest raieõiguse võõrandamise lepingu tunnustele. Metsaseaduse § 37 lg 6 punktide 1-3 ja 6 nõuded on täidetud, raie liigi ja mahu ning raiega hõlmatava metsa pindala suurus metsaeraldiste kaupa (viidatud lõike p 4 ja 5) on nähtavad 2 päeva pärast lepingu (esimest) allkirjastamist Y poolt Keskkonnaametile esitatud metsateatistelt. Keskkonnaamet andis 15.06.2016 välja samasisulised metsateatised (märkega „lubatud“), mida saab kohtupraktika mõttes käsitada raielubadena. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 lahendi kohtuasjas nr 3-20-580 p 9 mõttes on raie registreerimise otsus (2016.a kehtinud metsaseaduse § 41 lg 6 ja 9
(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539 selle alusel kehtinud „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu, metsateatise vorm, esitamise, tagastamise, registreerimise ja menetlemise kord ning tähtajad“, KKM 26.06.2014 määrus nr 27, ei nõudnud raie registreerimist metsaregistris, kuid regulatsioon oli sisuliselt sama) kui raieluba ja haldusakt, mida saab vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel tühistamiskaebusega. Sellist kaebust aga hageja vaatamata metsateatistest teadlikkusele juba alates 28.06.2016 (vt ülalpool otsus p 6.3.) ei esitanud ega ole teadaolevalt kõnealuseid metsateatiseid kunagi vaidlustanud. Kohtule mõistetavalt ei ole hageja seda kunagi teha soovinudki, sest tema huvi (mida esindas tema esindaja C) oli oma kinnistul nii kasvava metsa- kui võsaraie tegemine ja sellest tulu saamine. Selles mõttes ei oma hageja nõude seisukohalt määravat tähtsust asjaolu, kas 08.06.2016 volikiri on autentne (s.t X allkirjaga) või on keegi vendadest Y ja Q või kolmas isik hageja allkirja volikirjal võltsinud. Kohtu nõudel kogutud ekspertiisiakt kinnitab, et väga tõenäoliselt ei ole X kõnealust volikirja allkirjastanud. Nimetatud kinnitusele vastab akti lisaks oleva arvamuste skaala aste 8, mille kohaselt on vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil (X osas) palju lahkuminekuid ning olulised kokkulangevused puuduvad. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur. Nii hageja kui kostja I huvi oli aga raie hageja kinnistul teostada, mida kinnitavad ka C ütlused, et andis ise Yle volituse metsateatiste väljavõtmiseks. Kostja VGR INVEST OÜ aga oli metsa ülestöötamiseks aasta jooksul lepingu sõlmimisest lepingu p 6.
  1. kohaselt lausa kohustatud.
  2. Nagu eelnevast nähtub, ei ole seaduse mõttes lepingu hind selle oluliseks tingimuseks. Lepingus on raieõiguse ostu-müügihind jäetud märkimata ning viidatud on (lepingu p 4) üksnes eraldi lepingu lisale. Samal ajal võib lepingu p 5.
  3. sätetest mõista, et tasumine toimub alles 30 päeva jooksu puidu kokkuostu müügiakti alusel – seega selgus lõplik müügihind alles pärast selle raiumist ja müüki. Selline tõlgendus tundub kohtule kõige mõistlikum, sest kasvava metsa puhul on silma järgi (raiet teostamata) äärmiselt keeruline ca 1100 tm (metsateatiste kohaselt 1091 tm) mahu puhul hinnata, milline saab olema tegelik täpne raiemaht ja sellest saadav tulu. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtule usutav hageja väide, et Y suutis kostja I esindajana hinnata Xxxxxxxxxx kinnistult raiutava metsa võimaliku tulu suuruseks dokumentide põhjal 40 000 eurot, kuigi nii D tunnistus kui C ütlused seda kinnitavad. Isegi kui Y oleks sellist tasu lubanud, ei ole see siduv ega ole muutunud kirjalikult sõlmitud lepingu osaks, sest lepingus kõnealusele summale ei viidata. Kohus märgib veelkord, et hageja esindaja C allkirjastas digitaalselt lepingu vaatamata sellest hinna puudumisele enam kui kuu aega selle esimesest allkirjastamisest ja enam kui 3 korda väiksema ettemaksu saamisest.
  4. Kuna leping on kohtu poolt ülalpool tuvastatuna sõlmitud kostja I ja hageja vahel ning selle sõlmimisel mängis kostja II küll olulist, ent mitte isiklikku rolli, ei saa kohus nõustuda hageja käsitlusega kostja II vastutusest. Puuduvad igasugused tõendid, et Y oleks saanud metsateatiste võtmisel isiklikku kasu, tunnistaja L. A. kinnitusel omandas Grundar Puit OÜ õigused hageja metsa raiumiseks OÜ-lt VGR INVEST, kes oli Grundar Puit OÜ alltöövõtja. Kohus on juba eelpool viidanud, et Y tegutses kaaskostja volitusel ja tema huvides ning ei ole alust väitel, et hagejal saab olla samaaegselt lepingulise nõudega ka nõue Y vastu lepinguvälisel alusel. Y tegevus nii lepingueelsetel läbirääkimistel, selle allkirjastamisel 30.05.2016, hilisemal lepingu edastamisel Cle, samuti tema võimalik metsaraie tegevus (mille kohta on üksnes C ütlused ühe episoodi kohta, kui ta käis metsas) on omistatav OÜ-le VGR INVEST. Hagejal ei ole nõuet kostja II vastu ja selles osas on hagi põhjendamatu. Kohus märgib lisaks, et kumbki kostja ei tegutsenud hageja kinnistul hageja nõusolekuta (oli olemas leping, mis selleks kostjale I õiguse andis).
  5. Vaidluse tuum on kohtu hinnangul tegelikult selles, millises ulatuses on hagejal metsaraie tulemusena jäänud tulu saamata. Puudub vaidlus selles, et kostja I on raiutud metsamaterjali 10
(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539 eest tasunud 1500 eurot ettemaksuna ning muus osas, kui sellist tulu on, ei ole ühtki makset tehtud. Pealtnäha on erinevused kostja I koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2016-3 (kuupäev 18.10.2016, I kd) toodud raiemahu kogustes ja hageja tellitud P. P. ja V. K.ekspertiiside järgi märkimisväärsed: - aktis nr 3 on kogused 978,37 tm, mis seostub ka esitatud OÜ Grundar Puit harvesteri näitudega – III kd tl 51 on koguseks 995,19 tm. L. A. 20-aastase metsandusstaažiga isikuna on tunnistajana istungil selgitanud, et raiemahu kõikumine hinnangulise ja tegeliku vahel on 5% ulatuses täiesti mõistlik; - P. P. on tuvastanud, et eraldistelt 1, 3, 4 ja 56 on raiutud 171,6 tm, millest sortimendi (ehk väärtuslikuma puidu kui küte) alla ei lähe 51,8 tm, I kd tl
  1. V. Küti arvutuste järgi (iga eraldise puhul
  2. lehekülje ülemises parempoolses nurgas, I kd tl 158-184 paarisnumbriga leheküljed) on raiutud kokku 1303,77 tm, millest sortimendi alla ei lähe 301,09 tm. Kohtu hinnangul ei arvesta hageja aga temale 07.11.2016 üleantud aktiga nr 2016-4, millelt nähtub 441,44 tm lehtpuukütet ja millel on hageja märgitud üleandjaks. Kuigi kogus ei ole päris täpne (vt allpool), on ilmselt tegemist küttepuiduga ehk hakkematerjaliga poolte vahel 30.05.2016 allkirjastatud Lisa 1.2 (kasvava võsaraie teenuse leping) raames, mis pidi võsa lõikamise eest kostjale I vastava lepingu lisa kohaselt jääma. Kostja on kohtule esitanud veoselehed nr 001, P2908, P1908, P2507, P2408, P1108, P0208, PA2807 ja P0609, millel kajastatud puidu kogused on kokku 465,51 tm lehtpuukütet ning 3 tm kasepalki lehel nr P
  3. Kui liita hageja tellitud ekspertiiside raiemaht 1303,77 + 171,6 = 1475,37 ja kõrvutada seda harvesteri näiduga ja akti nr 2016-4 aluseks olevate viidatud veoselehtedega (kostja juhatuse liige kinnitas istungil veoselehtede 001 ja P-ga algavate lehtede seotust just nimetatud aktiga) ehk 995,19 + 465,51 = 1460,70, on kohtu hinnangul tegelikkuses tehtud raie nii hagejate tellitud asjatundjate kui kostja esitatud aktide/veoselehtede põhjal väga lähedases suurusjärgus, erinevusega 1%. Mõnevõrra on erinevus selles, et P. P. ja V. K. on hinnanud sortimendi alla mittemineva materjali hulgaks 351,89 tm, kostja poolt objektil teenust osutanud OÜ Grundar Puit aga 465,51 tm. Kohtu hinnangul puuduvad seega veenvad tõendid asjaolu kohta, nagu oleks kostja I teostanud raiet (pole oluline, kas ise või OÜ Grundar Puit teenust kasutades) ebaseaduslikult ja üle lubatud piiride. Hageja ei ole suutnud välja tuua, millised mahus üleraiet on tehtud ning kostja on kohtuistungil ka selgitanud (millele hageja vastu ei vaielnud), et võetud küttepuude ja võsa osas käis Keskkonnaamet kohapeal kolm korda, kuid üle lubatu raiutud ei olnud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus (hagi kohaselt algatati see hageja initsiatiivil seoses suures ulatuses kahju tekitamisega) on tänaseks lõpetatud põhistamata määrusega, mida ei ole vaidlustatud.
  4. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et kostja I on hagejale üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2016-3 pakkudes toiminud korrektselt ning kostja I saab hagejale võlgneda aktilt lähtuvalt 2718,33 EUR. Siinkohal tuleb silmas pidada, et aktil on metsateenuse hinnaks märgitud 21 EUR tm kohta, kuigi lepingu lisa 1.1 järgi määratleti kompleksteenuse hinnaks 22 EUR tm kohta. Kuna hageja ei võtnud akti täitmiseks vastu ega allkirjastanud seda, puudub alus ka viivise nõudeks. Samas tuleb kõnealusele summale lisada järgmised osad: 11.
  5. 465,51 – 441,44 = 24,07 tm osas enamvõetud küttematerjali (kostja on ise esitanud vastavad eelmärgitud veoselehed, millelt nähtub just selline kogus) ja 3 tm osas kasepalki, mis on samuti lehtpuukütte nimetuse alla akti nr 2016-4 mõttes pandud. Nimetatud materjali hind on vastavalt aktidel nr 2016-3 ja 2016-4 märgitule 24,07 x 20 = 481,40 EUR ja 3 x 62,36 = 187,08 EUR. Nimetatud summa osas saab arvutada ka viivise (sest saadud puidu eest tulnuks 11
(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539 tasuda) hageja nõudel alates 01.01.
  1. Seadusjärgne viivis summalt 481,40 + 187,08 = 668,48 EUR on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivisekalkulaatoriga arvutatuna 284,07 EUR.
  2. Hageja nõuded seoses ekspertiisikuludega tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja I on pakkunud valdavas osas õigetel arvutustel tasutavat summat (akt nr 2016-3), kuid hageja keeldus seda aktsepteerimast, tellis ekspertiisid, mille sisuline osa ei erine oluliselt kostja poolt väidetud raiemahust ja puitmaterjali hindadest. Tegemist ei olnud kohtu hinnangul kahju kindlakstegemiseks vajalike kulutustega VÕS § 128 lg 3 mõttes.
  3. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt I välja 2718,33 EUR akti 2016-3 alusel, 668,48 EUR aktil nr 2016-4 kajastamata puitmaterjali eest ning viimaselt summalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvutatud viivise 284,07 EUR.
  4. Menetluskulud.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulude tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval juhul on pooled mitmel kohtuistungil arutanud kompromissi, sh viimasel istungil pakkusid kostjad kompromiss-summaks 10 000 EUR (sama ka 29.05.2020 istungil). Kuna kohus rahuldab hagi oluliselt väiksemas ulatuses ja ühe kaaskostja vastu jääb hagi sootuks rahuldamata, siis on asjakohane kohaldada

§ 163

lg 2 ning mõista kostjate menetluskulud välja hagejalt, jättes hageja enda menetluskulud tema enda kanda. 14.1.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Käesoleval juhul on kostjad esitanud menetluskulude nimekirja koos lisadega 25.02.2022 (III kd tl 144-155) mille osas on hageja väljendanud seisukohta 01.03.2022, et - kostja VGR INVEST OÜ on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, seega on selles osas kulud põhjendamatud; - olukorras, kus kostjad on võtnud hagi 2700 euro ulatuses õigeks, kuid ei ole menetluse kestel hagejale makseid teinud ja on venitanud alusetult aastaid kohtumenetlust, on põhjendatud õigusabikulud 6-14 tundi. Kostjad võinuks kohtumenetlust vältida. 14.2.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, käesoleval juhul ongi kostjate kuludeks kulutused õigusabile (esindajaks on olnud vandeadvokaat). Kostjad paluvad kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista õigusabikulud 5 12

(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539 erineva arve alusel (spetsifikatsioon eraldi tabelina) 55 tunni eest hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku seega 6600 eurot. Õigusteenust on osutatud kostjale I, kellega on sõlmitud kliendileping. Kohus märgib, et õigusabi tunnihind on kohtupraktikat ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades igati mõistlik. 14.3. Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud osaliselt ning põhjendab seda järgnevalt: 14.3.1. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendamatu on õigusabikuludele käibemaksu lisamine.

§ 174

lg 10 kohaselt saab menetluskuludele arvestatavat käibemaksu hüvitada vaid siis, kui menetlusosaline kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust kostja I poolt, kes on lisatud maksekorralduste kohaselt tasunud õigusabiarved ja on õigusabi saanud, lisatud ei ole. 14.3.

  1. Kostja ajakulu koostatud dokumentidele ja kohtuistungeil osalemisele on kuni 03.09.2020 esitatud seisukoha esitamiseni spetsifikatsiooni kohaselt 24,95 tundi. Kohtu hinnangul on see selgelt ülepaisutatud, sest ühtki sisulist vastuväidet nimetatud seisukohani kostjad ei esitanud, pareerides hagejat üksnes menetluslike vastuväidetega. Põhjendatud ajakulu selle aja osas koos 24.01.2020 ja 29.05.2020 kohtueelistungite ajaga on 10 tundi ehk kohus vähendab vajalikku ajakulu 14,95 tunni võrra. Pärast nimetatud seisukoha esitamist on ajakulu enamasti põhjendatud ja kooskõlas toimikust nähtavate menetlusdokumentide ja kohtu menetlustoimingute ajaga, v.a 23.
  2. ja 25.08.2021 taotlused, millised kohus rahuldamata jättis (ajakulu 3,5 tundi). Seega vähendab kohus kogu kostja esindaja ajakulu 18,45 tunni võrra ning lähtudes 55 tunni eest osutatud arvetest on põhjendatud seega kindlaks määrata ja hagejalt kostja I kasuks välja mõista (55-18,45) x 100 = 3655 EUR.
  3. Kuna hageja nõue rahuldati kostja I vastu osaliselt summas 3670.88 EUR (2718,33 + 668,68 + 284,07), siis tuleb menetlusökonoomia põhimõttest ja

§ 445

lg 1 teisest lausest (ja mitme täitemenetluse vältimiseks) lähtuvalt tasaarvestada hageja ja kostja I nõuded ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja 15,88 EUR ning viivis nimetatud summalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras. Sellisel juhul ei ole vajadust ka arutleda menetluskulude viivise üle

§ 177

lg 4 mõttes ega kohtuotsuse täitmise viisi (nõuete tasumise järjekord) üle

§ 445lg 1 esimese lause mõttes. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2023 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON 13

(14)Tsiviilasi nr 2-18-13539
  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.04.2022 otsus osas, millega maakohus jättis VGR INVEST OÜ-lt X kasuks välja mõistmata kahju hüvitise 358,88 eurot, viivise 358,88 eurolt maakohtu otsuse tegemise seisuga 25.04.2022 100,05 eurot ja edasiulatuva viivise kahju hüvitiselt 358,88 eurolt kuni selle tasumiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada. Seoses sellega tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 kajastuvat tasaarvestust ja mõista tasaaVGR INVEST OÜlt välja X kasuks 474,81 eurot.
  2. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
  3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 1,76% ulatuses VGR INVEST OÜ kanda ja 98,24% ulatuses X kanda.
  4. Määrata apellatsiooniastmes VGR INVEST OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1228 eurot ja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõista Xlt välja VGR INVEST OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1185,20 eurot. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
  5. Rahuldada X hagi VGR INVEST OÜ vastu osaliselt. Mõista VGR INVEST OÜ-lt välja põhivõlg 3386,81, viivis põhivõlalt 284,07 eurot, kahju hüvitis 358,88 eurot ja viivis kahju hüvitiselt 358,88 eurolt seisuga 03.02.2023 123,33 eurot, kokku 4153,09 eurot.
  6. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu.
  7. Jätta hageja menetluskulud maakohtus tema enda kanda ning VGR INVEST OÜ menetluskulud hageja kanda, Yl menetluskulud puuduvad. Määrata VGR INVEST OÜ maakohtu menetluskulude suuruseks 3655 eurot ning mõista nimetatud summa välja Xlt.
  8. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 1 ja 3 märgitud summad ning mõista VGR INVEST OÜ-lt välja 474,81 eurot X kasuks. Nimetatud summalt tuleb alates 26.04.2022 kuni selle tasumiseni OÜ-l VGR INVEST maksta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas).
  9. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 1,76% ulatuses VGR INVEST OÜ kanda ja 98,24% ulatuses X kanda.
  10. Määrata apellatsiooniastmes VGR INVEST OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1228 eurot ja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõista Xlt välja VGR INVEST OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1185,20 eurot.
  11. Xl tuleb VGR Invest OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.