Obsah (9)

§ 326§ 3141§ 657§ 651§ 317§ 322§ 217§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-16705 Tsiviilasi

§ 326alusel.

Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks ajavahemikul

1. veebruar 2008 –
2. august 2021 ja alates
3. märtsist 2022 märgitud XXXXXXXXXXXXX linn. Rahvastikuregistris puuduvad andmed võlgniku põhi- või lisa-aadressi kohta Venemaa Föderatsioonis. Võlgnik esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on Evgeny Surkovi registreeritud elukoht XXXXXXX Vene Föderatsioon. Võlgnik ei esitanud kohtule andmeid, et tema elukohaks oli täitedokumentide kättetoimetamise ajal muu aadress kui XXXXXXXXXXXXX. Eeltooduga on tõendatud, et võlgniku alaline elukoht oli dokumentide kättetoimetamise ajal aadressil XXXXXXXXXXXXX. Maakohus märkis, et kui võlgniku alalise elukoha andmed olid muutunud, siis tulnuks tal esitada taotlus registriandmete parandamiseks. Maakohus tuvastas, et kuller püüdis täitmisteadet võlgnikule üle anda kahel korral, s.o
4. novembril 2020 kell 12.00 ja
5. novembril 2020 kell 17.
6. Kättetoimetamise katsed on toimunud oluliselt erinevatel kellaegadel ja kolmepäevase vahega. Võlgnik ei ole rakendanud piisavalt hoolsust, et tagada menetlusdokumentide kättesaamine. Lisaks edastas kohtutäitur võlgnikule täitemenetluse dokumendid e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
7. novembril
8. Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku e-posti aadressiks alates
9. septembrist 2017 4 XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Teistes tsiviilasjades kasutas võlgnik kohtuga suhtlemiseks sama e-posti aadressi. Ka on võlgnik võtnud kohtutäituriga ühendust
10. jaanuaril 2021 kasutades e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega puudus maakohtul kahtlus, et võlgnik ei kasuta eelnimetud e-posti aadressi ning kohtutäituril oli õigus täitedokumente kätte toimetada nende saatmisega ka käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise muu sidevahendi andmeid kasutades, s.o võlgniku e-postile aadressiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (

§ 3141lg-t 1 ja 2 ja lg 3 p 1).

Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kohtutäituri esitatud dokumentidest pole selge, mida kohtutäitur on teinud võlgniku asukoha väljaselgitamiseks. Kohtutäitur tegi päringud rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmebaasidesse. Maakohus leidis, et seega on kohtutäitur teinud mõistliku pingutuse täitmisteate kättetoimetamiseks võlgniku elukoha aadressile ja võlgniku e-posti kaudu ning täitedokumendid tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks

§ 326ja § 3141 alusel.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige võlgniku väide, et ta ei saanud teada

1. novembri 2020 tasuotsusest. Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kohtutäituri tasu suuruse määramisel (KTS § 30 lg-d 1 ja 2, § 34 lg 3 p 4, § 35 lg 21). Kohtutäituril puudub õigus vähendada sissenõudja poolt avaldatud nõude suurust ega kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Võlgnik palus tuvastada kinnisasja arestimise tühisuse või tühistada täies ulatuses kinnisasja
2. jaanuari 2021 arestimisakt. Maakohus tuvastas eelpool, et täitemenetlused on algatatud mõlema solidaarvõlgniku suhtes ja täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud. Arestimisakt edastati võlgniku e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Võlgnik kinnitas
3. veebruaril 2021 arestimisakti kättesaamist. Võlgniku vara on arestitud kehtiva täitedokumendi alusel ning vara on arestinud pädev isik (kohtutäitur). Kohtutäitur on täitnud oma selgitamiskohustust. Täitetoimiku materjalide alusel tuvastas kohus, et seadusega ettenähtud (kohustuslikud) seletused olid antud võlgnikule täitmisteates. Lisaks täitmisteatele on lisatud eraldi dokument „Võlgniku õigused ja kohustused“. Arestimise kutsele olid lisatud täitemenetluse seadustiku viited kinnisvara arestimise, hindamise ja hinna vaidlustamise kohta. Eraldi selgitati hinna vaidlustamist vene keeles
4. veebruari 2021 kirjas. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pidada arestimist tühiseks TMS § 55 alusel. Maakohus leidis, et kokkuvõttes ei ole võlgniku kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri
6. oktoobri 2021 otsus ja
7. jaanuari 2021 arestimisakt või tuvastada arestimise tühisus. Samuti palub võlgnik tühistada kohtutäituri
8. novembri 2020 tasuotsuse ning kohustada täiturit tegema uue otsuse. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et võlgnikule on dokumendid kätte toimetatud. Maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, millal toimetati võlgnikule täitmisteade kätte või mis ajast alates tuleb võlgnikule täitmisteade lugeda kätte toimetatuks. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas võlgnikule oli täitmisteade enne
9. jaanuari 2021 kätte toimetatud ja kinnisasja arestimine toimus pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Maakohus leidis, et täitedokumendid tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks

§ 326ja § 3141 alusel.

Kättetoimetamise viisi suhtes ei või olla ebaselgust. 5 Täitemenetlus algatati

1. novembril 2020, kuid kohtutäitur saatis täitmisteate koos täitmisdokumentidega e-posti aadressidele
2. novembril
3. Seega saatis kohtutäitur väidetava e-kirja koos täitmisdokumentidega veel enne seda, kui alustas täitemenetlust. Sellega on tõendatud, et kohtutäitur ei ole enne

§-s 3141 sätesatud viisi kasutamist üritanud võlgnikule reaalselt täitmisteadet üle anda. Seadusest ei tulene, et rahvastikuregistris märgitud võlgniku e-postile täitmisteate saatmisega loetakse täitmisteade kätte toimetatuks. Arusaamatuks jääb maakohtu viide teistes tsiviilasjades võlgnikule dokumentide kättetoimetamise kohta. Kohtutäitur ei ole sellist väidet esitanud. Täitmata olid

§ 3141lg 3 p 1 eeldused täitmisteate kättetoimetamiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-6175 lõppes

1. aastal ja tsiviilasja nr 2-21-2188 ei olnud täitmisteate saatmise ajal algatatud. Asjakohatu on viide võlgniku
2. jaanuari 2021 e-kirjale. Üksnes asjaolust, et võlgnik kasutas e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei piisa dokumentide kättetoimetatuks lugemiseks.
3. jaanuari 2021 e-kirjaga vastas võlgnik kohtutäituri
4. jaanuari 2021 kell 14.38 saadetud e-kirjale (mis olid ilma lisadeta), mitte kohtutäituri
5. novembri 2020 e-kirjale. Maakohus jättis täitmisteate avaliku kättetoimetamise eeldused kontrollimata. Võlgnik kordas oma varasemaid väiteid avaliku kättetoimetamise eelduste täitmata jätmise osas. Kuna võlgnikule ei olnud täitmisteadet kätte toimetatud, oli tühine ka kinnisasja arestimine (TMS § 55 p 2). Maakohus on ebaõigesti esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et ühisomaniku Evgeny Surkovi suhtes on algatatud täitemenetlus nr 197/2020/
6. Evgeny Surkov on teatanud, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. Võlgnik jäi oma väidete juurde, et kohtutäitur võis nõuda tasu üksnes 3600 eurot. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
7. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma varasemate seisukohtade juurde.
8. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta võlgniku kanda. Sissenõudja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

Võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses, mistõttu ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust tervikuna (

§ 651lg 1 ja § 659).

1. Võlgnik on seisukohal, et talle ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud täitmisteadet ja sellega kaasnevaid dokumente (sh tasuotsust), mistõttu on TMS § 55 p 2 alusel tühine ka kinnisasja arestimine. Lisaks vaidlustab võlgnik täidetava nõude ulatust ja kohtutäituri tasu suurust. Kohtutäitur jättis võlgniku
2. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata, leides, et need on esitatud TMS §-s 217 sätestatud tähtaega ületades. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või piid teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Seega tuli maakohtul kontrollida, kas ja millal on võlgnik täitmisteate ja vara arestimise akti kätte saanud või kätte saama pidanud ning kas võlgnik on esitanud kaebused kohtutäituri otsuste peale tähtaegselt. 6 Dokumentide edastamine täitemenetluses toimub TMS §-s 10 sätestatud korras, seejuures tuleb sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohaldada dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti.
3. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud kahel erineval viisil:

§ 326

järgi postikasti jätmisega ja

§ 3141lg-t 1 ja 2 ja lg 3 p 1 järgi e-kirjaga elektrooniliselt.

Maakohus jättis kontrollimata kohtutäituri väited dokumentide kättetoimetamise kohta

§ 317alusel avaliku kättetoimetamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Lisaks on kohtutäitur jätnud dokumendid ka võlgniku töökoha postkasti, kuid sellisel viisil ei ole kohtutäitur täitedokumente võlgnikule kätte toimetatuks lugenud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud, millisel kuupäeval sai võlgnik täitmisteate ja sellega kaasnenud dokumendid kätte või millisest kuupäevast alates tuleb dokumendid võlgnikule kätte toimetatuks lugeda. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu põhjendusi selles osas täiendada. 12. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et

§ 326alusel 23.

novembril 2021 postkasti jätmisega täitmisteate kättetoimetatuks lugemine ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole, et võlgnikule ei õnnestunud täitmisteadet kätte toimetada isiklikult

§ 322alusel.

Samuti üritas kuller

§ 326lg 2 (kuni 31.

detsembrini 2021 kehtinud redaktsioon) alusel võlgnikule kahel päeval dokumente üle anda aadressil XXXXXXXXXXXXX.

§ 326

lg 1 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemise oluliseks eelduseks on see, et koht, kus prooviti dokument üle anda, ja kuhu see jäeti, on tegelikult saaja elu- või äriruum (Riigikohtu 11. detsembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06, p 26). Praegusel juhul oli kohtutäituril dokumente kätte toimetada üritanud kulleri kaudu teada, et võlgnikule kuuluvas ja tema endises eluruumis elas üürnik (tl 29). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks kohtutäiturile teatanud, et tema eluruum on aadressil XXXXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et

§ 326kohaldamisel ei saa lähtuda võlgniku elukoha kandest rahvastikuregistris.

Rahvastikuregistrisse tehtud elukoha kandel ei ole õiguslikult siduvat tähendust. Ka kohtutäituri edasisest tegevusest nähtus, et kohtutäitur ei lugenud postkasti panekuga dokumente võlgnikule kätte toimetatuks, sest kasutas veel teisi kättetoimetamise viise (tl 45). 13. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte

§ 3141alusel elektrooniliselt.

Kohtutäitur on tõendanud, et edastas 12. novembril 2020 võlgnikule täitemenetluse dokumendid e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

§ 3141

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks.

§ 3141

lg 1 kohaldamise eeldus on samas menetluses ühe kättetoimetamise varasem õnnestumine selle e-posti kaudu. Kohtutäitur ei ole tõendanud ega viidanud, et ta oleks võlgnikule varasemalt selle e-posti aadressi kaudu dokumente kätte toimetanud.

§ 3141

lg 1 kohaldamine on seetõttu õigustatud üksnes olukorras, kui menetlusosalisega on saadud varasem sisuline kontakt. Samuti ei ole

§ 3141

lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused täidetud sellega, et rahvastikuregistrisse on märgitud võlgniku e-posti aadressina XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 7 14. Maakohus tuvastas, et võlgnik kasutas teistes tsiviilasjades kohtuga suhtlemiseks e-posti XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Sisuliselt on maakohus sellega tuginenud

§ 3141

lg 3 p-ile 1, mille kohaselt võib kohus

§ 3141

lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et kohtutäitur ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks mõnes teises täiteasjas võlgnikule täitedokumente kätte toimetanud e-posti XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kaudu. See, et kohtuga suhtlemisel oli võlgnik varasemates tsiviilasjades sama e-posti aadressi kasutanud, ei saanud asja materjalide alusel olla kohtutäiturile teada.

§ 3141lg 2 kohaldamisel lähtutakse menetlusosalise avaldatud kontaktandmetest.

Avaldamiseks lg 2 tähenduses saab lugeda vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on lisaks teadlik

§ 3141lg 2 tagajärgedest.

Kohtutäitur ei ole väitnud, et võlgnik oleks talle avaldanud enne 12. novembrit 2020 soovi saada dokumente kindlaid kontaktandmeid kasutades. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud

§ 3141alusel.

1. Kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte ka avalikult Ametlike Teadaannete kaudu (tl 9 jj). Kohtutäitur tugines sellele ka oma
2. oktoobri 2021 otsuses, millega jättis võlgniku
3. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata. Kuivõrd maakohus jättis selle kättetoimetamise viisi kontrollimata, teeb seda ringkonnakohus.

§ 317

lg 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui: menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada; 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Täitmisteade avaldati

1. detsembril 2020 ning dokumendid loeti kätte toimetatuks 10 päeva möödumisel, st
2. detsembri 2020 möödumisega (TMS § 24 lg 5). Võlgnik leiab, et avaliku kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud, kuivõrd kohtutäitur ei olnud teinud piisavalt pingutusi võlgnikule dokumentide muul viisil kätte toimetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur püüdnud piisavalt enne täitmisteate Ametlikes Teadaannetes avaldamist selgitada välja võlgniku elukohta ja kontaktandmeid, kuhu võlgnikule dokumente kätte toimetada (I kd, tl 119). Võlgnik ei ole väitnud, et avalikest registritest oleks olnud võimalik tuvastada rohkem kontaktandmeid, kui seda on teinud kohtutäitur. Samuti ei õnnestunud kohtutäiturilt saada võlgniku elukoha andmeid võlgniku üürnikult. Hiljem on selgunud, et võlgniku tegelikus kasutuses on e-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, millele kohtutäitur esmalt täitmisteate edastas. Üksnes asjaolust, et võlgniku üürnik teatas kohtutäituri kullerile, et võlgnik on ajutiselt Venemaal, ei tähenda, et kohtutäitur pidi sellest tulenevalt teadma võlgniku elukoha aadressi Venemaal. Seega ei oleks eeldatavasti võimalik dokumenti võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetada (

§ 317lg 1 p 2).

Asjakohatu on võlgniku viide Eesti-Vene õigusabilepingule. Õigusabileping ei kohaldu, kuivõrd puudub selle kohaldamise vajalik eeltingimus, sest võlgnik on Eesti kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 1). Ka võlgniku esitatud venekeelne tõend solidaarvõlgniku elukoha registreerimise kohta Venemaal ei kinnita vastupidist (I kd, tl 36). Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et

1. oktoobri 2020 täitmisteade ja tasuotsus (mida võlgnik
2. oktoobri 2021 kaebusega vaidlustas), tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks 10 päeva möödumisel teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest
3. detsembril
4. Seda ei välista asjaolu, 8 et Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitmisteates saabus vabatahtliku täitmise tähtaeg
5. detsembril 2020, st enne dokumentide kätte toimetatuks lugemist. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodu alusel tuvastada, et kohtutäitur võis lugeda võlgnikule kätte toimetatuks
6. novembri 2020 täitmisteate (tl 10-10 pöördel), tasuotsuse (tl 14-14 pöördel)
7. detsembri 2020 möödumisel. Täiendavalt on asja materjalide alusel tuvastatav, et võlgnik pidi täitmisteate kätte saama hiljemalt
8. jaanuaril
9. Maakohus märkis põhjendatult, et võlgnik vastas kohtutäiturile
10. jaanuaril 2021 samalt e-posti aadressilt, kuhu kohtutäitur talle dokumente edastas (I kd, tl 47). Nimetatud e-kirjast on võimalik üheselt järeldada, et kuivõrd võlgnik kirjutas kohtutäiturile vastates
11. novembri 2020 e-kirjale, pidi võlgnik olema kohtutäituri
12. novembri 2020 e-kirja hiljemalt selleks ajaks avanud ja kätte saanud. Võlgnik ei esitanud kuni
13. oktoobrini 2021 kordagi kohtutäiturile väidet või kaebust selle kohta, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. Järelikult on võlgnik esitanud
14. oktoobri 2021 kaebuse
15. novembri 2020 tasuotsuse peale hilinenult, st TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega (10 päeva) ületades. Samuti ei ole seega arestimisakt TMS § 55 p 2 alusel tühine. Arestimisakti kättesaamist kinnitas võlgnik
16. veebruari 2021 e-kirjaga (I kd, tl 48). Seega on ka arestimisakti peale esitatud
17. oktoobri 2021 kaebus hilinenud (TMS § 217). Võlgnik ei ole seejuures taotlenud tähtaja ennistamist (

§ 217lg 2).

1. Ebaselgeks jäävad võlgniku väited selle kohta, et täitemenetlus algatati
2. novembril 2020, mistõttu ei võinud täitmisteadet enne seda kätte toimetada. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.
3. Lisaks on ebaõige võlgniku väide, et täitemenetlus tulnuks algatada ühes täiteasjas kahe võlgniku suhtes. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on teinud toiminguid, nt arestimine, mõlemas täiteasjas paralleelselt (I kd, tl 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kohtutäituriga, et täitemenetlus on võlgnikupõhine, mistõttu on põhjendatud kahe täitemenetluse algatamine solidaarvõlgnike suhtes. Samuti on ebaõige võlgniku väide, et käesolevas asjas tuleb tuvastada mh teise solidaarvõlgniku, Evgeny Surkovi suhtes täiteasjas nr 197/2020/1646 täitemenetlusega seotud asjaolusid.
4. Eeltoodust tulenevalt jättis kohtutäitur õigesti
5. oktoobri 2021 otsusega võlgniku
6. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata. Maakohtu määrus on õige osas, millega jäeti võlgniku kaebus kohtutäituri
7. oktoobri 2021 otsuse peale rahuldamata. Kuivõrd kohtutäitur jättis põhjendatult võlgniku
8. novembri 2021 kaebused läbi vaatamata, ei võta ringkonnakohus seisukohta osas, mis puudutab tasuotsuse sisulist põhjendatust.
9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (

§ 171lg 1 ja § 172 lg 10).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 9