1-23-1938/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2023 Kohtuasja number 1-23-1938 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Sergei Tširkovi (isikukood 38712252225) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Sergei Tširkov, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Tširkovi apellatsioon Viru Maakohtu
3. aprilli 2023 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova, süüdistatav Sergei Tširkov ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev sõlmisid
5. märtsil 2023 kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Tširkovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgse kuriteo eest karistuseks 4 aastat vangistust, mille kandmise algust arvata KarS § 68 lg 1 alusel S. Tširkovi vahistamisest
6. detsembril
7. Kriminaalmenetluse kuludena mõista S. Tširkovilt välja narkootilise aine ja DNA ekspertiiside kulud kokku 4000 eurot – 1457 eurot ekspertiisikuludest jätta riigi kanda. Samuti mõista S. Tširkovilt välja sundraha 1812,50 eurot ja riigi õigusabi kulu 981 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 6793,50 eurot võimaldada S. Tširkovil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
8. Viru Maakohtu
9. aprilli 2023 otsusega tunnistati S. Tširkov nimetatud kokkuleppe järgi süüdi, teda karistati ja temalt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud.
10. Maakohtu otsuse peale esitas S. Tširkov apellatsiooni, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Ta ei ole nõus kõigi temalt välja mõistetud ekspertiisikuludega, kuna ta ei eitanud oma süüd, andis narkootilise aine välja ning ekspertiiside tegemine ei olnud vajalik. Ka ei ole ta nõus riigi õigusabi kuluga, kuna kaitsja ei teeninud oma tasu välja. Ta palus kaitsja töötasu vähendada, kuid kaitsja ei olnud sellega nõus. Ta palub menetluskulusid vähendada või jätta osa neist riigi kanda. Ta ei ole võimeline kõiki menetluskulusid aasta jooksul ära tasuma, kuna peab kandma vangistust ning ka vabaduses ei ole kedagi, kes saaks tema eest need kulud ära tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
11. S. Tširkovi kriminaalasja lahendas maakohus kokkuleppemenetluse sätete järgi. Seetõttu tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
12. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
13. peatüki
14. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivad normid) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
15. Apellatsioonis ei viita S. Tširkov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks S. Tširkovil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus S. Tširkov poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Midagi sellist aga ringkonnakohus samuti ei tuvasta. Kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, S. Tširkov kinnitas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta on nõus kokkuleppemenetlusega, keegi ei ole talle avaldanud sundi kokkuleppe sõlmimiseks ning ta on nõus menetluskulude hüvitamisega kokkuleppes toodud ulatuses. Kohus mõistiski S. Tširkovi kokkuleppe järgi süüdi, karistas teda ja mõistis temalt välja kokkuleppes toodud menetluskulud, määrates nende tasumiseks kokkuleppes toodud tähtaja. Et S. Tširkov ei ole tagantjärele nõus temalt välja mõistetud menetluskuludega, ei anna alust jaatada kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumist ning ringkonnakohus ei näe põhjust sellist rikkumist jaatada ka muudel põhjustel. See tähendab, et S. Tširkovil ei ole õigust maakohtu otsust vaidlustada ning seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni juhindudes KrMS § 326 lg 2 pst 3 läbi vaatamata ja tagastab selle S. Tširkovile. (allkirjastatud digitaalselt) 2