1-23-3219 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-23-3219 (23730000075) Kohtunik Elina Elkind

§ 108

lg 6), millest tulenevalt on 15 päeva jooksul võimalik esitada kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. X ja Q esitasid nõude tunnustamise hagi Harju Maakohtusse

1. veebruaril 2022 ehk tähtaegselt. Koos hagiavaldusega esitasid Avaldajad kohtule taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus tagas
2. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-2160 tehtud määrusega hagi, peatades vaidlusalustes täiteasjades maksete tegemise ja
3. veebruaril 2022 võttis hagi menetlusse.
4. veebruaril 2022 saatis X ja Q esindaja kohtutäiturile Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a hagi tagamise määrusele. Kohtutäitur teatas seejärel, et XXX, Tallinn korteriomandi enampakkumise tulem 230 000 eurot on välja jaotatud, sh maksti võlgnikele juba
7. veebruaril 2022 välja 40 759,01 eurot, s.o summa, mis jäi müügist üle pärast kohtutäituri tasu maksmist ja Eesti Inkasso OÜ nõude rahuldamist.
8. Seega täitemenetluste raames laekus kohtutäitur W ametialasele arvelduskontole XXX, Tallinn korteriomandi müügi tulemina 230 000 eurot, mis oli talle usaldatud. Täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus kontole sundtäitmise käigus laekunud raha käsutada – seda üle kanda sissenõudja ning selleks aluse olemasolu korral ka võlgniku arvelduskontole (

§ 43lg 1 ja lg 2).

Kohtutäitur pööras

1. veebruaril 2022 korterimüügist saadud summast 40 759,01 eurot ebaseaduslikult võlgnike ehk V. ja Ü kasuks, kandes raha nende arvelduskontole. Kaebaja hinnangul pidanuks kohtutäitur selle summa välja maksma kinnisasjale seatud teise järjekoha hüpoteegi pidajatele, s.o X-le ja Q-le või, alternatiivselt, hoidma raha enda ametialasel arvelduskontol kuni nende nõude tunnustamiseni. Kohtutäitur W
2. veebruaril 2022 tehtud varakäsutused olid ebaseaduslikud, sest need olid vastuolus

§ 19

lg-ga 1, § 107 lg-tega 3-5, § 108 lg-tega 1 ja 4, §-ga 137, § 174 lg-ga 1 ja § 176 lg-ga 1. Lisaks oli kohtutäituri poolt tehtud varakäsutus tehtud enne

§ 108

lg-s 7 sätestatud hagi esitamise tähtaja möödumist olukorras, kus sissenõudja ehk X esindaja oli teda eelnevalt teavitanud soovist esitada nõude tunnustamise hagi. Niisiis tegi kohtutäitur enampakkumise tulemi arvelt võlgnikele väljamaksed olukorras, kus ta pidi pidama tõenäoliseks, et X nõuet tulemi jagamisel tuleb hiljemalt hagimenetluse lõppedes arvestada. Kohtutäitur ei ole selgitanud, miks ta pidas kujunenud olukorras vajalikuks väljamaksete tegemisega kiirustada ja mitte ära oodata kohtulahendit hagi tagamise taotluse kohta, hoiustades seni saadud raha. 5. Võttes arvesse kohtupraktikat ja õiguskirjandust võisid kohtutäitur W tegevuses esineda alternatiivselt ka KarS § 2172 lg 1, s.o usalduse kuritarvitamise tunnused ehk täpsemalt teise isiku 2

§ 43

lg 1 järgi kasutab kohtutäitur ametialast arvelduskontot sundtäitmise tulemusena saadud raha hoiustamiseks, mille hoiustamise õigus on täituril vastavalt

§ 43lg-le 3 kuni viis aastat.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele on kohtutäituril ka õigus kontole sundtäitmise arvelt laekunud raha käsutada, seda välja kanda sissenõudjale ning selleks aluse olemasolu korral ka võlgnikule.

1. Praegusel juhul laekus täiteasjades toimetatava täitemenetluse raames kohtutäituri ametialasele arvelduskontole korteriomandi enampakkumise tulemina 230 000 eurot, mille käsutamise õigus oli täituril. Samas kohtutäitur W
2. veebruaril 2022 tehtud varakäsutus rikkus kannatanu õigusi, sest see tehti enne hagi esitamise tähtaja saabumist. Praegusel juhul oli ka kohtutäiturile teatatud hagi esitamisest, samuti ei olnud jaotuskava kinnitatud. Olukorras, kus kohtutäitur asub enampakkumise tulemit jaotama juba enne hagi esitamise tähtaja saabumist ja kannab tulemi jäägi võlgniku arvelduskontole, on rikutud põhimõtet, mille kohaselt hüpoteegipidajate (sissenõudjate) nõuded rahuldatakse esmajärjekorras ja võlgnikule makstakse raha välja kõige viimasena, s. t pärast tulemi jaotamist võlausaldajatele. Seega kuivõrd kohtutäitur ei järginud sissenõudja varalisi huve ja kandis jaotamisele kuuluva raha arvelt võlgnikele 40 759,01 eurot, realiseeris ta sellega ka KarS § 2172 lg 1 koosseisu.
4. märtsil 2023 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur Q ja X esindaja vandeadvokaat J. Siimu kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr
5. Prokuratuur asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.
6. Seoses taotlusega alustada kohtutäitur W suhtes kriminaalmenetlust, ei ole kuriteokaebuses kirjeldatud kohtutäituri tegu hinnatav omastamise või usalduse kuritarvitamisena. Võlgnike V. ja Ü (omanikud) kuuluva korteri müügist saadud raha jagamise tulemusel tekkinud ülejäägi tagastamine omanikele ei moodusta varavastast kuritegu. Omastamise jaatamiseks peab olema tuvastatud, et omastajale on usaldatud võõras vara, kusjuures vara peaks olema võõras käsutuse tegija (täituri) ja kolmanda isiku (makse saaja) jaoks. W ei pööranud omanike vara enda ega ka kolmandate isikute kasuks. Kohtutäituri tegu võinuks olla hinnatav omanikele kuuluva vara kolmanda isiku kasuks pööramisena juhul, kui täitur oleks kandnud allesjäänud raha II järjekoha hüpoteegipidajale olukorras, kus täitemenetluse seadustikus sisalduvate tulemi jagamise sätete kohaselt kohtutäitur selleks õigustatud ei ole.
7. W selgitas kannatanu esindajale, miks ei ole allesjäänud raha andmine hüpoteegipidajale lubatud. Isegi kui asuda seisukohale, et täitur jättis täitemenetluse seadustiku reegleid eirates omanikele kuuluva raha hüpoteegipidajale üle andmata, on siiski ümberlükkamatu fakt, et hetkel, mil ta raha võlgnikele tagasi kandis, ei olnud raha omanikuks KarS § 201 mõttes hüpoteegipidaja. 3

§ 43

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud võlgniku varast sundtäitmise tulemusel tema ametialasele arvelduskontole laekunud raha kandma sissenõudjale 10 tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub rohkem raha, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule 5 tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Et tegemist on kohtutäituri jaoks kohustusliku käitumisnormiga, tuleneb ka sama paragrahvi edasistes sätetest, samuti pole tegemist praegusel juhul seadusest tulenevate eranditega. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

1. Riigiprokuratuuri määrusele esitas
2. mail 2023 kaebuse X ja Q esindaja vandeadvokaat J. Siim, kes palub rahuldada kaebus, tühistada Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kohtutäitur W suhtes. Riigiprokuratuuri määrust vaidlustatakse osas, millega keelduti menetluse alustamisest kohtutäitur W suhtes KarS § 201 lg 2 p 3 või KarS § 2172 lg 1 tunnustel. Esindaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
3. Ei saa nõustuda riigiprokuröri seisukohaga, et võlgnikele kuulunud korteriomandi sundmüügist saadud rahalised vahendid ei muutunud hüpoteegipidaja varaks, mille oleks hüpoteegipidaja kohtutäiturile usaldanud ja mida viimane oleks saanud ebaseaduslikult kellegi kasuks pöörata. Nimelt on

§ 174lg 1 järgi võlgnikel sundenampakkumise tulemile õigus 5

§ 106lg-test 1 ja 4 tulenevale.

Praegusel juhul W hüpoteegipidajaks olnud X-le jaotuskava, vara arestimise akti ega enampakkumise teadet kätte ei toimetanud. Seega rikkus kohtutäitur korduvalt

§ 10lg-st 1 tulenevat kohustust.

Büroo juristilt

1. mail 2023 saadud e-kirjast ilmnes tõsiasi, et täitemenetluses ei ole jaotuskava koostatudki. Seega pidi W olema teadlik X nõudest.
2. Kaebajate nõue oli nähtav kinnistusraamatust, lisaks sellele oli hüpoteegipidajaks olnud X
3. detsembril 2021 esitanud kohtutäiturile viimase poolt nõutud vormis täitemenetluse algatamise avalduse, samuti hüpoteegi seadmise lepingu. Enne täituri poolt alusetu ülekande tegemist oli teda teavitatud ka asjaolust, et X ja Q esitavad kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Sellele vaatamata kandis kohtutäitur V. ja Ü vara müügist saadud tulemist raha võlgnikele üle väidetavalt
4. veebruaril 2022 ehk samal päeval, mil esitati kohtusse nõude tunnustamise hagi koos hagi tagamise taotlusega, mille kohus rahuldas. Seega on kohtutäituri tegevus õigusvastane ka seetõttu, et täitur ei oodanud ära jõustunud kohtulahendit nõude tunnustamise küsimuses. On ilmne, et W kirjeldatud tegevus on pahauskne, seadusevastane ning toime pandud tahtlikult. V. ja Ü nõudeõigusest saanuks rääkida üksnes juhul, kui pärast tulemi jaotamist vastavalt

§ 1746

§ 8lg-ga 1.

Samuti ei saa pidada täituri tegevust kooskõlas olevaks KTS § 2 lg 3 ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu

1. märtsi
2. a otsusega nr 3 kinnitatud „Hea ametitava“ §-s 5 sisalduva erapooletuse nõudega. Samuti eksis kohtutäitur kohtupraktikast tuleneva nõude vastu, et täitemenetluses on esmatähtis sissenõudja.
3. Riigiprokurör on vaidlustatud määruses välja toonud, et ta ei tuvastanud sarnaselt kuriteokaebuse esitajatele tegutsemisnormi, milline võimaldaks sundmüügi teostamise järgselt saadud rahalisi vahendeid hoida kohtutäituri valduses, kuni kohtumenetluses vaieldakse selgeks teise järjekoha hüpoteegi nõue. Siiski olid kaebajad need normid välja toonud, viidates ka õiguskirjandusele ja kohtupraktikale. Kohtutäituri büroo poolt
4. jaanuaril 2022 X esindajale saadetud e-kirja pinnalt muutus X nõue kohtutäitur W käsitluse kohaselt sissenõutavaks
5. veebruaril 2022 ehk üks päev peale kohtutäituri poolt
6. veebruaril 2022 tehtud alusetut ja pahauskset ülekannet võlgnikele. Seda juhul, kui kohtutäitur üldse tegi just nimetatud kuupäeval ülekande, selle kohta puuduvad täpsemad tõendid. W tegevus on seda enam pahauskne, et X esindaja märkis enda
7. veebruari
8. a e-kirjas kohtutäiturile, et X esitab hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega. Samas kirjas viimase esindaja palus kohtutäituril peatada toimingud, mis on suunatud jaotuskava koostamisele ja/või tulemi jaotamisele ilma X nõude tunnustamiseta. 7

§ 43

lg-le 3, mille kohaselt ametialasel arvelduskontol hoitakse alates laekumisest viis aastat ka raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viie aasta möödumisel tagastatakse raha võlgnikule, tagastamise võimatuse korral kantakse raha riigieelarvesse. Praegusel juhul ei võimaldatud hüpoteegipidajaks olnud X-l raha vastu võtta vaatamata viimase poolt korduvalt tehtud tahteavaldustele täitemenetlustesse sissenõudjana kaasamiseks ja võlgnike vara müügi tulemist raha saamiseks. Arvestades

§ 149lg 1 pidanuks kohtutäitur W lubama X-l sundtäitmisega ühineda.

1. Kaebusele lisatud täiteasjade toimiku sisukordadest ei nähtu võlgnike poolt X nõude osas esitatud vastuväidet, samuti ei ole X esindajale siiani saadetud vastuväite koopiat. Kogu teave seoses nõude ja selle alusega oli kohtutäiturile varem teatavaks tehtud ning viimane oli enda
2. jaanuari
3. a e-kirjas ise viidanud

§ 108lg-le 7 ja vajadusele pöörduda kohtusse nõude tunnustamiseks.

Juhul kui sättes kirjeldatud olukord võimaldaks kohtutäituril nõude tunnustamise üle peetavas kohtuvaidluses kohtuotsust ära ootamata asuda täitemenetluse tulemit jaotama, puuduks

§ 108lg-s 7 sättel praktiline mõte.

30. Riigiprokuröri poolt

§ 43

lg-le 3 tuginemine ei ole asjakohane, sest see säte reguleerib raha hoiustamist kohtutäituri ametialasel arvelduskontol olukorras, kus võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha ei võta sissenõudja mingil põhjusel vastu. Riigiprokuröri käsitlus on selle normiga seoses vastuoluline – ühest küljest tugineb prokurör täitemenetluses sundtäitmise tulemusena laekunud raha, mille suhtes on nõudeõigus sissenõudjal, hoiustamist reguleerivale sättele, kuid samal ajal väidab, et määruses nimetatud täitemenetlustes ei olnud X üldse sissenõudja, s.t menetlusosaline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse kui ka kohtuasja materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri
2. aprilli
3. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetlust alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on piisava põhjalikkusega kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
4. Kuriteokaebuses esitatud ja senises menetluses tuvastatud asjaolude pinnalt ei järeldu W tegevuses KarS § 201 lg 2 p 3 objektiivsete tunnuste olemasolu. Nimelt näeb KarS § 201 ette karistuse isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Seega saanuks W tegu ehk võlgnikele ametikontolt väljamakse tegemine vastata KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustele vaid juhul, kui kohtutäituri ametikontole korteri müügist laekunud raha olnuks käsitatav X-le või Q-le kuuluva ehk nii kohtutäituri kui ka võlgniku jaoks „võõra“ varana. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selles, et täitemenetluse seadustiku loogika kohaselt ei lähe täitemenetluses võlgniku kinnisvarast sundtäitmisel saadud raha omand (nt nõude ulatuses) automaatelt sissenõudjale (veel vähem hüpoteegipidajale), mida kinnitab ka

§ 43lg 1 sõnastus. Täitemenetluse seadustik näeb ette vaid võlgniku varast täitekulude ja sissenõudjate 8

§-s

1. Seega isegi sõltumata sellest, kas X-l või Q-l oli
2. veebruaril 2022 sissenõutavaks muutunud ja hüpoteegiga tagatud nõue, mis kuulunuks rahuldamisele enampakkumise tulemi arvelt, olid käesoleval juhul korteriomandi müügist kohtutäituri ametikontole laekunud raha omanikuks endiselt võlgnikud. Eeltoodust tulenevalt ei kuulunud see raha X-le ega Q-le, mistõttu ei ole täidetud KarS § 201 lg 1 tunnus „võõras vara“.
3. Riigiprokuratuuriga tuleb nõustuda ka selles, et W tegevuses pole sedastatavad KarS § 2172 lg 1 tunnused. Esmalt eeldab säte, et teo toimepanijal peab lasuma seadusest või tehingust tulenev kohustus järgida teise isiku varalisi huve. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 3 kohaselt peab kohtutäitur oma ametitegevuses seevastu olema erapooletu.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seega isegi kui jaatada kohtutäituri seadusest tulenevat kohustust järgida oma ametialases tegevuses täitemenetluse osaliste varalisi huve, saab selline kohustus olla rangelt piiratud täitemenetluse seadustiku regulatsiooniga – kohtutäitur (nagu näiteks ka notar või miks mitte ka kohus) ei saa oma tegevuses olla suuremal määral lojaalne ühele või teisele menetlusosalisele väljaspool seaduses ettenähtud ametitoimingute tegemise korda. Liiatigi ei saa kohtutäitur järgida nende isikute varalisi huve, kelle kaasamist menetlusse ei pea ta põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohtutäituril on ametitoimingu tegemisel konkreetse täitemenetluse osalise varaliste huvide järgimise kohustus KarS § 2172 lg 1 tähenduses, mis vastandub teiste menetlusosaliste varalistele huvidele. Muu hulgas sel põhjusel ja lähtudes karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõttest on seadusandja pidanud vajalikuks näha ette eraldi karistust kohtutäituri ametitoimingute tegemise korra eriti olulise rikkumise puhul – s.o vara teadvalt ebaseaduslik arest ja müük (KarS § 3313). Muudel juhtudel on kohtutäituri ametitoiminguid võimalik vaidlustada täitemenetluse seadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõuded. 34. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebuse argumentatsioon, millega põhjendatakse varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist, taandub sellele, et kohtutäitur, teades, et X ja Q soovivad saada väljamakset enampakkumise tulemist ja on valmis esitama selleks ka tsiviilhagi, pidanuks ootama võlgnikele väljamakse tegemisega, võimaldades X-l ja Q-le pöörduda kohtusse ja nõuda hagi tagamist. Ka ringkonnakohtu arvates ei näe täitemenetluse seadustik sellist toimimisviisi ette.

§ 43

lg 1 näeb ette ametikontolt väljamaksete tegemiseks konkreetseid tähtaegu, mis tõepoolest olid küll möödunud ka juba

1. veebruariks
2. Samas ei saa sellest tulenevalt heita W-le ette seda, et ta ei pidanud võimalikuks väljamakse tegemist veelgi edasi lükata ja seda ilma selge seadusliku aluseta.

§ 43

lg 3 kohaselt hoiab kohtutäitur ametikontol pikema aja jooksul vaid raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. 35. Täiendavalt märgib ringkonnakohus sedagi, et KarS § 2172 lg 1 nõuab tunnusena suure varalise kahju saabumist. Kaebusest ei ilmne, et W tegevuse tulemusena vähenes X-le või 9