← Eesti

2-21-1643/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-1643 Tsiviilasi A.J. hagi M.B. vastu ühisvara jagamiseks M.B. vastuhagi A.J. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  4. august 2022 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja/vastuhagis kostja): A.J. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Vastustaja (kostja/vastuhageja): M.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Sakkart RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsus.
  8. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt A.J. hagi M.B. vastu ühisvara jagamiseks ning M.B. vastuhagi A.J. vastu ühisvara jagamiseks.
  9. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 3.
  10. Jätta A.J.le: 3.1.
  11. kinnistu XXXXXXXX linnas (registriosa nr XXXXXXXX); 3.1.
  12. veesõiduk /purjekas XXXXXXXXX; 3.1.
  13. AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus
  14. jaanuari
  15. a seisuga 34 415 eurot 53 senti. 3.
  16. Jätta M.B.le: 3.2.
  17. AS-ga SEB Liising sõlmitud sõiduauto Mitsubishi ASX, reg nr XXXXXXX liisimiseks sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused; 3.2.
  18. järelhaagis Tiki reg nr XXXXXXXXX. 3.
  19. Kohustada M.B.d andma nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks, millega kantakse kinnisasja XXXXXXXXs (registriosa nr XXXXXXXX) ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.J.. 3.
  20. Mõista A.J.lt M.B. kasuks välja hüvitis 23 597 eurot 24 senti.
  21. Jätta rahuldamata A.J. nõue sõiduauto Peugeot jagamiseks.
  22. Rahuldada A.J. apellatsioonkaebus osaliselt.
  23. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  24. A.J. (hageja) esitas
  25. veebruaril 2021 Viru Maakohtule hagi, mida hiljem täpsustas, M.B. (kostja) vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX ja lahutati XX poolte ühise avalduse alusel. Abielu ajal soetasid pooled elamu Jõhvis, XXXXXXXX, ostuhinnaga 48 000 eurot, mille sissemakse 4800 eurot tasus hageja. Sõiduauto Mitsubishi ASX eest tasus esialgse sissemakse 3300 eurot hageja, edasi maksis liisingumakseid kostja. Sõiduki ostuhind oli 10 000 eurot ja liisingumaksete jääk 6700 eurot. 2 Hageja palus
  26. novembri
  27. a menetlusdokumendis jagada ühisvara järgmiselt: 1) jätta kinnistu XXXXXXXX, Jõhvis hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 30 500 eurot (s.o ½ kinnistu väärtusest 61 000); 2) jätta sõiduauto Mitsubishi ASX reg. nr-ga XXXXXXX väärtusega 7250 eurot kostja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3625 eurot; 3) jätta veesõiduk reg. nr-ga XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 400 eurot; 4) jätta hageja ainuomandisse järelhaagis väärtusega 1000 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 500 eurot; 5) jätta hageja kanda laenukohustus, jääk ühisvara jagamise seisuga 34 415 eurot 53 senti, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis pooles ulatuses hageja kanda jäänud laenukohustusest ehk 17 207 eurot 77 senti; 6) arvata hageja lahusvara hulka (ühisvarast välja) 6547 eurot 97 senti; 7) arvestada hageja lahusvaraks pärast abielu lõppemist hageja poolt 11 kuud tasutud pangalaen 250 eurot kuus ehk 2750 eurot; 8) tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Hageja märkis, et kompensatsiooniks maksab hageja kostjale 20 000 eurot kinnisasja vormistamise päeval. Samal päeval vormistatakse ringi ka auto kasutus. Kostja ei lase hagejal ühisomandit kasutada. Lisaks on kostja andnud maja rendile hageja nõusolekuta ja saanud sellest tulu.
  28. Kostja nõustus hageja pakutud ühisvara jagamise viisiga, kuid ei nõustunud selle koosseisu ja väärtusega. Menetluskulud palus kostja jätta poolte enda kanda. Asjaolu, et hageja lahusvara seisuga
  29. jaanuari 2014 (enne abiellumist) oli 6543 eurot 97 senti, ei oma tähtsust. Samuti ei oma tähtsust hageja poolt soojuspumba ostmine. Üüritulu osas märkis kostja, et vara jagamisel jagatakse ühisvaral lasuvad kohustused, mitte üürlepingu alusel saadud tulu. Kostja märkis, et üüritulu on ta saanud hagiavalduse esitamise momendil 200 eurot.
  30. Kostja esitas
  31. aprillil 2021 vastuhagi, milles palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja palus lõpetada varaühisuse ning jagada poolte ühisvara. Kostja palus
  32. novembri
  33. a menetlusdokumendis jagada ühisvara järgmiselt: 1) jätta kinnistu XXXXXXXX, Jõhvis väärtusega 61 000 eurot kostja ainuomandisse ja jätta kostja kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX SEB Pank tulenev laenujääk ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 14 655 eurot 98 senti; 2) jätta sõiduauto Mitsubishi ASX reg nr-ga XXXXXXX kostja ainuomandisse koos hüvitise maksmise kohustusega 1185 eurot 7 senti hagejale. Liisingulepingust nr 201843488 SEB Pank tulenevad õigused ja kohustused jätta kostja kanda; 3) jätta järelhaagis Tiki, reg. nr-ga XXXXXXXXX väärtusega 1000 eurot kostja ainuomandisse; 4) kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, ühisomanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks; 5) jätta hageja ainuomandisse veesõiduk/purjekas väärtusega 800 eurot; 3 6) mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel pärast abielu lahutamist tasutud laenumaksed ajavahemiku eest
  34. märtsist 2021 –
  35. novembrini 2021 kokku 9 kuud 2045 eurot 97 senti (9x227 eurot 33 senti); 7) tasaarvestada poolte vastastikused hüvitisemaksed; 8) kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitise 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu
  36. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja selgitas, et Mitsubishi ASX liisingulepingu esimene sissemakse 3300 eurot saadi kostjale enne abielu kuulunud (lahusvarasse kuuluva) korteri müügist. Kostja arveldusarvele kandis korteri ostja
  37. novembril 2017 summas 5000 eurot. Kostja kandis
  38. novembril 2017 ja
  39. detsembril 2017 hageja arvelduskontole 4000 eurot ning hageja tasus
  40. jaanuaril 2018 sõiduki sissemakse 3300 eurot.
  41. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Hageja ei nõustu kostja arvestusega maja osas ja kostja käsitlusega sõiduauto Mitsubishi ASX hüvitamise osas. Hageja nõustus, et maja laen peab minema pooleks, aga sellest tuleb maha arvestada hageja tasutud laenu summa. Sõiduauto reg nr-ga XXXXXXX tuleb jagada lahutuse päeva seisuga arvestades turuväärtuseks auto keskmise müügihinna ehk 7250 eurot (sarnaste sõidukite müügihindade keskmine). Hageja ei tunnista, et kostja poolt hagejale tehtud rahaülekanded on tehtud sõiduki sissemakse tegemiseks. Hageja ei nõustu, et kostja korteri müügist saadud raha kasutati ühiselt soetatud kinnistu XXXXXXXX, Jõhvi soojuspumba soetamiseks hinnaga 7500 eurot, millele lisandus tööraha. Arvestada tuleb ka seda, et kostja korteril olid võlad, mille omakorda tasus hageja ning korter oli kohtutäituri poolt arestitud. MAAKOHTU LAHEND
  42. Viru Maakohus rahuldas
  43. novembri
  44. a otsusega hageja hagi ja kostja hagi osaliselt. Maakohus jättis kostja ainuomandisse kinnistu XXXXXXXX linnas (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 61 000 eurot; sõiduauto Mitsubishi ASX, reg. nr-ga XXXXXXX väärtusega 3190 eurot; järelhaagise Tiki reg. nr XXXXXXXXX väärtusega 1000 eurot. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kustutatakse ühisomandike kanne ja kantakse kinnisasja XXXXXXXXs (registriosa nr XXXXXXXX) ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Hageja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus. Maakohus jättis kostja kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse seisuga
  45. jaanuar 2021 summas 34 415 eurot 53 senti ja liisingulepingust nr XXXXXXXXX tuleneva kohustuse 3105 eurot 25 senti. Veesõiduki/purjeka XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot jättis maakohus hageja ainuomandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks hüvitise 15 795 eurot 38 senti, mis tuleb tasuda hagejale igakuiste võrdsete osamaksetena 1316 eurot 28 senti 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu
  46. kuupäevaks. Poolte vahel
  47. jaanuari 2014 sõlmitud abielu lõppes XX. Seega lõppes poolte varaühisuse varasuhe XX (perekonnaseaduse § 35 lg 3) ning sellekohane nõue käesolevas tsiviilasjas on põhjendamatu. Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu kestel soetati ühiselt kinnistu Jõhvi linnas, XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX). Kinnistu ostuhind oli 48 000, sissemaksena tasus hageja 4800 eurot. Pooled ei ole väitnud, et hageja tegi seda lahusvara arvelt. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistu väärtus on käesoleval ajal 61 000 eurot. Kinnisasja ostuks sõlmisid abikaasad ja AS SEB Pank
  48. veebruaril 2016 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, mille kohaselt said hageja ja kostja laenusaajatena laenu 43 200 eurot tagasimakse tähtajaga
  49. veebruar
  50. Abielu lahutamise aja seisuga oli tasumata jääk 34 415 eurot 53 senti. Maakohtu otsuse tegemise 4 seisuga
  51. novembril 2021 oli tasumata jääk maksegraafiku alusel 32 822 eurot 89 senti. Kuivõrd poolte esitatust tulenevalt on pärast abielu lahutamist laenulepingu järgsed maksed (sh kindlustusmaksed) tasunud hageja, arvestas maakohus ühisvara jagamisel hageja pärast abielu lahutamist tasutud makseid kokku 10 kuud (veebruar 2021 - november 2021) x 227 eurot 33 senti ehk 2273 eurot 3 senti, millele lisanduvad tasutud kindlustusmaksed 87 eurot 14 senti (ajavahemiku eest august - november 2021, ajavahemiku eest veebruar kuni august ei ole tõendeid kindlustusmaksete suuruse kohta kohtule esitatud). Pooled ei vaidle, et ühisvara hulka kuulub Tiki järelhaagis (turuväärtus 1000 eurot) ja veesõiduk/purjekas (väärtus 800 eurot).
  52. jaanuaril 2018 sõlmisid kostja liisinguvõtjana ja AS SEB Liising liisinguandjana liisingulepingu nr XXXXXXXXX. Liisinguese oli sõiduauto Mitsubishi ASX reg. märgiga XXXXXXX. Ostuhind oli 10 400 eurot, millest sissemaksena tasuti 3300 eurot. Kostja väitel tegi ta ülekanded hageja kontole eesmärgiga tasuda sõiduki sissemakse 3300 eurot. Sissemakse tasuti
  53. jaanuaril
  54. Pooled ei vaidle selle üle et
  55. novembril 2017 müüdud korter Kalevi tn 28-85 kuulus kostja lahusvara hulka. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud esitatud väidet, mille kohaselt olid korteril kommunaalteenuste võlad ning korter oli arestitud täitemenetluses. Maakohus nõustus, et kostja tehtud ülekannetelt hageja kontole otseselt ei nähtu, et ülekanne tehti sõiduki sissemaksu tasumiseks, aga ajaliselt on ülekanded tehtud vahetult enne liisingulepingu sõlmimist ja arvestades, et liisinguvõtjana sõlmis liisingulepingu kostja, oli kohtu hinnangul usutav, et sissemakseks kasutati kostja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud vahendeid. Pooled olid sissemakse tegemise ajal abielus, raha maksti ühisvara huvides (ühise liisingulepingu täitmiseks). Sissemakse tehti maakohtu hinnangul kostja lahusvara arvel. Auto24.ee andmetel on (seisuga
  56. novembri 2021) Mitsubishi ASX
  57. a väljalaskeaasta müügihind ca 8700 eurot. Maakohtu hinnangul võis selle eeldatav väärtus liisingulepingu lõppemisel olla 7250 eurot. Sõiduki ostuhind oli 10 400 eurot, kokku tuleb liisingumakseteks tasuda (st liisingueseme omandamiseks) 11 382 eurot 3 senti. Kostja lahusvara arvel on tasutud 3300 eurot ehk 28%, ühisvara arvel on tehtud makseid 4976 eurot 78 senti ehk 44%, tasuda tuleb veel 28%. Kuna auto eeldatavast väärtusest 7250 eurot on sõiduki omandamisel tasutud ühisvara arvel 44%, s.o 3190 eurot, tuleb sellest hüvitada teisele abikaasale pool ehk 1595 eurot. Hageja leidis, et ühisvara jagamisel tuleb arvestada asjaolu, et enne abielu sõlmimist oli tema lahusvara 6543 eurot 97 senti. Maakohus sellega ei nõustunud. Hageja ei ole tõendanud, et kulutas/panustas viidatud rahalised vahendid ühisvarasse. Vastuses vastuhagile märkis hageja, et poolte abielu vältel soetati majja XXXXXXXX, Jõhvis soojuspump väärtusega 7500 eurot, kuid maakohtule jäi selgusetuks, kas hageja soovib väita, et soojuspump soetati kostja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud vahendite arvel. See ei saa ajaliselt nii olla – korter müüdi
  58. novembril 2017, õhksoojuspump soetati ja maksed tehti august-oktoober
  59. Kui hageja soovib väita, et õhksoojuspump soetati tema vahendite (lahusvara) arvel, siis ei ole see millegagi tõendatud. Hageja hagis esitatud renditulu hüvitamise nõue on tõendamata. Isegi kui nõustuda, et kostja on omaks võtnud hageja väited üürisuhte kohta, ei ole ühtegi tõendit esitatud väidetava tulu suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt läheb poolte vahel jagamisele ühisvara: kinnistu XXXXXXXX, Jõhvis, registriosa XXXXXXXX väärtusega 61 000 eurot; sõiduauto Mitsubishi ASX reg. märgiga XXXXXXX väärtuses 3190 eurot; järelhaagis Tiki, registrinumbriga XXXXXXXXX väärtusega 1000 eurot; veesõiduk/purjekas XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot. Seega vara kokku 65 990 eurot, ühe abikaasa osa 32 995 eurot. 5 Poolte vahel lähevad jagamisele ühiskohustused: laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus
  60. jaanuari 2021 seisuga 34 415 eurot 53 senti; liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenev kohustus
  61. jaanuari 2021 seisuga 3105 eurot 25 senti. Seega kohustusi kokku 37 520 eurot 78 senti, ühe abikaasa osa on 18 760 eurot 39 senti. Arvestades, et hageja elab ja töötab Norra Kuningriigis alates
  62. aastast, viibib Eestis aastas suhteliselt lühikest aega, enda sõnul paar kuud aastas, kostja elab ja töötab siin, tema ülalpidamisel on alaealine laps, pidas maakohus põhjendatuks rahuldada kostja vastuhagi osaliselt ja jagada ühisvara vastuhagis toodud viisil. Seega jättis maakohus ühisvara jagamisel kostja ainuomandisse kinnistu XXXXXXXX väärtusega 61 000 eurot. Kostja taotles kohustada hagejat andma tahteavaldused /nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5); sõiduauto Mitsubishi ASX väärtusega 3190 eurot; järelhaagise Tiki väärtusega 1000 eurot. Vara väärtus kokku 65 190 eurot. Kostja kanda jäävad rahalised kohustused: laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus
  63. jaanuari 2021 seisuga 34 415 eurot 53 senti; liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenev kohustus
  64. jaanuari 2021 seisuga 3105 eurot 25 senti. Maakohus arvestas hageja ajavahemikus veebruar kuni november 2021 (kaasa arvatud) kantud laenumakseid kokku 2273 eurot 30 senti + 87 eurot 14 senti = 2360 eurot 77 senti. Hageja ainuomandisse jääb veesõiduk /purjekas XXXXXXXXXväärtusega 800 eurot. Kostjale jääb vara 65 190-32 995 = 32 195 eurot rohkem kui ühe abikaasa osa. Hagejale jääb vara 32 995-800=32 195 eurot vähem kui ühe abikaasa osa. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale enamsaadud vara arvel 32 195 eurot. Kostja kanda jäävad ühiskohustused kokku 34 415 eurot 53 senti + 3105 eurot 25 senti = 37 520 eurot 78 senti ehk 18 760 eurot 39 senti rohkem kui ühe abikaasa osa. Hageja kanda ühiskohustusi pärast ühisvara jagamist ei jää, kuid maakohus arvestas hageja pärast abielu lahutamist tasutud laenulepingujärgseid makseid 2360 eurot 77 senti. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale enam jäänud ühiskohustuste katteks 18 760 eurot 39 senti - 2360 eurot 77 senti = 16 399 eurot 62 senti. Tasaarvestades poolte teineteisele tasutavad hüvitised, tuleb kostjal tasuda hüvitisena hagejale 32 195 eurot - 16 399 eurot 62 senti = 15 795 eurot 38 senti. Hageja väited/kahtlused vastaspoole maksevõime ebapiisavuses ei ole millegagi tõendatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitise tasumine osamaksetena, vältimaks olukorda, kus hüvitise tasumise kohustus paneb kostja olukorda, kus on häiritud igapäevane elementaarne toimetulek (arvestades seejuures, et tema ülalpidamisel on alaealine laps). Maakohus määras kindlaks, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud hüvitis tasuda igakuiste võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul (15 795 eurot 38 senti/12 = 1316 eurot 28 senti). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  65. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas hageja hagi ja kostja vastuhagi osaliselt ja jagas ühisvara ja võetud ühiskohustused vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 2., 2.
  66. ja 2.
  67. märgitud viisil (st abielu jooksul soetatud ühisvara kostja ainuomandisse ja kohustuste kostja kanda jätmise osas) ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 15 795 eurot ja määras hüvitise tasumise tähtajaks 12 kuud. Hageja taotleb asja saatmist vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmist. 6 Maakohtu otsuses ei ole märgitud, millised hageja nõuded ja millised vastuhageja nõuded on rahuldatud ja millised on jäänud rahuldamata. Kuna maakohus otsustas ühisvara jagamise tulemusel jätta kinnistu kostja ainuomandisse, siis kostjal on kohustus tasuda hagejale õiglane hüvitis kinnisvara kaotamise eest. Kostjale määratud kohustus tasuda hagejale hüvitis 12 kuu jooksul rikub oluliselt hageja huve. Hageja jääb ilma kinnistuta ja elukohata ning ta peab 12 kuud ootama õiglase hüvitise saamist. Hageja ei nõustu, et on kohustatud andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks enne seda, kui kostja tasub hagejale hüvitise kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest. Hageja hinnangul tuleb seda teha samaaegselt. Hageja ei ole nõus kinnistu ja laenukohustuste jagamise osas. Asjaolu, et hageja on sunnitud töötama Norra Kuningriigis ei või olla aluseks jätta ta ilma tema poolt teenitud kinnistuta. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et
  68. aastal ei elanud ka kostja ise elumajas vaid andis seda üürile. Ei ole õiglane jätta kostja ainuomandisse kinnistut, mida ta ise ei kasuta. Hageja on kohtule esitatud tõendid, et pärast abielu lahutamist on vaidlustatud kinnistu jäänud kostja ainuvaldusesse, kuid laenumaksete tasumise kohustused on jäänud hagejale. Hageja jätkas laenumaksete tasumist ka ajal, mil kostja andis üürile kinnistu ja sai selle eest üüritasu. Maakohus ei ole arvestatud muid erilisi asjaolusid, sh kummagi endise abikaasa oluliselt erinevaid panuseid kinnistusse. Hageja on tõstnud kinnisasja turuväärtust
  69. a juunikuus õhk-vesi soojuspumba NIBE Split 2 ostmise ja paigaldamisega väärtusega 7200 eurot. Maakohus ei arvestanud ka asjaolu, et hageja pakkus maksta kostjale hüvitist suuremas ulatuses ja kohe pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja jääb selle juurde, et temal on võimalus tasuda õiglane hüvitis kinnistu omandi kaotamise eest ühekordselt kohe pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja soovib kaasamandi jätmist hageja ainuomandisse. Kinnistu laenumakseid tasub hageja. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad endised abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus võlaõigusseaduse § 175 lg 2 mõttes. SEB Pangas seletati hagejale, kostja on „mustas nimekirjas“ ja pank ei ole huvitatud kehtiva laenulepingu kostja nimele ümbervormistamisest ja hageja laenukohustusest vabastamisest. Omades kehtivaid laenukohustusi, kaotab hageja võimaluse võtta endale uue laenu elamu soetamiseks kuni
  70. veebruarini 2036, s.o laenulepingu lõppemiseni. Kostja ei suuda täita laenukohustusi. Kuna kostja ei ole ka tõendanud võimelisust hagejale hüvitist maksta, siis eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rakendada kostja taotletud viisi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja teenib väljaspool Eestit raha kinnistu välja ostmise eesmärgil. Abielu jooksul pidas hageja ülal nii kostjat kui tema alaealist last. Hageja on kandnud kostja pangakontole suuri summasid. Hageja tasus kõik kommunaalkulud. Kostja ei ole kandnud kinnistu soetamisega ja korrashoidmisega seotud kulusid. Kostjal olid enne abiellumist saadud võlad. Maakohus ei ole tuvastatud, et kostjal on võimalused iga kuu kandma kohtuotsuses määratud kohustuslikud kulusid. Kostja varjas ühisvara jagamisel sõiduautot, mis kuulub ühisvara hulka. Pooled otsustasid võõrandada
  71. aastal ostetud sõiduauto Peugeot hinnaga 4500 eurot. Sõiduki müügiga tegeles kostja.
  72. juunis kostja teavitas, et ta leidis sõidukile ostja, kellele ta võõrandas sõiduauto 4500 eurot eest. Kostja kandis saadud summast 1200 eurot hageja pangakontole. Hageja aga leidis
  73. detsembril 2021 www.ark.ee portaalist andmed, et sõiduauto Peugeot registreerimismärk XXXXXXXXX omanikuvahetust ei toimunud. Kuna hagejal puudusid andmed, et ühisvara hulgas on veel üks sõiduauto, siis nimetatud sõiduk ei olnud ühisvara jagamise hagi esemeks. Kostja aga varjas vastuhagis tahtlikult sõiduautot. Seega on tekkinud 7 alus maakohtu otsus tühistada ja tagastada asi vaidlustatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on valesti arvestanud hüvitise summa. Kinnistu omandikaotusest tuleneva hüvitise määramiseks tuleb kinnistu väärtusest 61 000 eurot maha arvata laenukohustus 34 415 eurot 53 senti ning jagada tulemus kahega. Kummagi poole osaks on seega 30 500 eurot varalisi õigusi ja 17 207 eurot 77 eurot varalisi kohustusi. Seega on kinnistu omandikaotusest tuleneva hüvitise suuruseks 13 292 eurot 24 senti. Sõiduauto Mitsubishi ASX reg. märk XXXXXXX väärtuseks on 7250 eurot. Sõiduki ostuhind oli 10 400 eurot ning kokku tuleb liisingumakseteks tasuda 11 382 eurot 3 senti. Hageja leiab, et kostja aga ei ole tõendanud, et esimene osamakse 3300 eurot on tasutud kostja lahusvara arvelt. Arvestada tuleb asjaolu, et sõiduauto Peugeot on jäänud ühisomandi hulka. Nagu kostja seletas hagejale, 2018 juunikuus sõiduauto võõrandamisest sai ta sõiduauto ostjalt 4500 eurot, millest 3300 eurot ta võttis endale sõiduauto Mitsubishi ostmisel tema poolt tasutud esimese osamakse hüvitisena. Seega, pooltel on jäänud lahendamata sõiduauto Peugeot jagamise küsimus. Samuti jäi lahti küsimus, kas esimene osamakse summas 3300 eurot sõiduauto Mitsubishi ostmisel oli tasutud poolte ühisvara või vastustaja lahusvara arvel. Ilma sõiduauto Peugeot jagamiseta puudub võimalus arvestada õige hüvitise summa, mis kuulub tasumiseks teisele poolele, kes kaotab ühisvarale kuuluva omandiõiguse. Hageja esitas
  74. septembril 2022 enda täpsustatud nõuded, mille kohaselt ta palus jagada ühisvara järgmiselt: Jätta kostjale: - sõiduauto Mitsubishi ASX, reg. nr XXXXXXX turuväärtusega 7 250 eurot; - järelhaagis Tiki reg. nr XXXXXXXXX turuväärtusega 1 000 eurot; - sõiduauto Peugeot 3008 registreerimismärk XXXXXXXXX turuväärtusega 4 500 eurot; - liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenev kohustus
  75. jaanuari 2021 seisuga 3105 eurot 25 senti. Jätta hagejale: - kinnistu XXXXXXXX linnas (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 85 000 eurot; - veesõiduk / purjekas XXXXXXXXX väärtusega 800 eurot; - laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus
  76. jaanuari 2021 seisuga 34 415 eurot 53 senti.
  77. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja hinnangul hüvitise tasumise ajatamine on seaduslik ja põhjendatud. Hüvitis tuleb maksta kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest. Kuni kannet kinnistusraamatus ei ole muudetud, ei ole ka omandiõigust kaotatud ning sisuliselt puudub alus hüvitise saamiseks. Antud juhul oli põhimõtteliselt võimalik ka tahteavalduse/nõusoleku andmises seisneva kohustuse täitmine 12 kuu jooksul, kuid sel juhul oleks tegemist hagejapoolse kohustuse täitmise ajatamisega, mida tulenevalt TsMS § 445 lg 1 sätestatust saab teha üksnes poole taotlusel. Hageja vastavat taotlust ei esitanud. Pakutud hüvitiste võrdlemine tuleb kõne alla alles siis, kui ei saa tuvastada, et ühel ühisomanikest oleks ülekaalukas huvi kinnisasja omandi säilitamise vastu. Hageja ei ole toonud ühtegi asjaolu, mis tõendaks just tema ülekaalukat huvi kinnisasja suhtes. Ühisvara jagamise hetkel ei olnud kõne all olev sõiduk enam kostja omandis. Sellest tulenevalt, ei kuulunud sõiduk poolte ühisvara hulka. Kostja võõrandas
  78. a juunis sõiduki 4500 eurot eest. Kostja jättis sõiduki Maanteeametis ümber vormistamata. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt liiklusregistri väljavõte ei lükka ümber sõiduki müümise fakti. Hageja ise tunnistab 8 müügist saadud raha osalist ülekandmist tema kontole. Lisaks hageja ei toonud ühtegi selget põhjendust, miks liiklusregistrisse päringu tegemine ei olnud varem võimalik. Hageja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et uue auto esimene osamakse 3300 eurot ei ole tasutud kostja lahusvara arvelt. Hageja muude väidete ja põhjenduste osas nõustub kostja kohtuotsuses toodud põhjendustega. Kostja leidis, et hageja ei saa tugineda apellatsioonkaebuses kinnisasja väärtuse suurenemisele. Pooled ei vaielnud maakohtus kinnisasja väärtuse üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  79. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jagab ühisvara selliselt, et hagejale jääb kinnisasi, purjekas ja kinnisasja ostmiseks sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus ning kostjale jääb sõiduauto Mitsubishi liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning järelhaagis. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara katteks hüvitis. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude sõiduauto Peugeot jagamiseks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  80. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hageja saab apellatsioonimenetluses tugineda sellele, et kinnisasja väärtus on tõusnud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et TsMS § 634 lg 1 ja § 652 lg 3 p 2 kohaselt ei saa hageja kinnisasja väärtuse tõusule tugineda. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Seejuures võimaldab TsMS § 652 lg 3 p 2 tugineda apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele ja tõenditele, kui need on tekkinud pärast maakohtu menetlust (vt nt Riigikohtu
  81. detsembri
  82. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15). Seega võis hageja tugineda sellele, et kinnisasja väärtus on pärast maakohtu otsuse tegemist tehtud asjatundja arvamuse järgi (II kd tl 80-107) 85 000 eurot. Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil, et esitatud arvamus kajastab kinnisasja väärtust õigesti.
  83. Kinnisasja väärtuse suurenemine tingib paratamatult maakohtu otsuse tühistamise, kuivõrd see mõjutab pooltele ühisvara jagamisel jäävate osade väärtust ning seega ka hüvitise suurust. Ringkonnakohus märgib siiski, et iseenesest on põhjendatud hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei oleks tohtinud ajatada kostjalt hageja kasuks välja mõistetava hüvitise makset 12 kuu peale. Põhiseaduse § 32 lg-st 1 tuleneb, et omandi kaotuse eest tuleb tasuda kohene hüvitis. Hüvitise tasumine aasta jooksul seda nõuet ei taga.
  84. Ühisvara jagamise viisi valikul tuleb arvestada seda, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühisomandis olevat kinnisasja ühe ühisomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu
  85. aprilli
  86. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kostja on avaldanud seisukohta, et ta ei ole nõus tasuma suuremat hüvitist kui 15 795 eurot 38 senti. Hageja on avaldanud, et on valmis tasuma hüvitist 29 000 eurot.
  87. Kuivõrd kostja ei ole nõus tasuma hagejale suuremat hüvitist kui maakohus välja mõistis, samas on aga tõusnud maakohtu otsusega kostjale jäetud kinnisasja väärtus, ei ole võimalik jätta muutmata maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kinnisasja kostjale. Kinnisasja väärtuse tõus toob paratamatult kaasa selle, et pool, kellele kinnisasi jääb peab tasuma suurema hüvitise. Kuna kostja ei ole nõus suuremat hüvitist tasuma, ei saa jätta ühisvara jagamisel kinnisasja talle. Kohus saab valida ühisvara jagamisel nende viiside vahel, mida on hagis ja vastuhagis välja pakutud. Praegu jääb seega ainsana üle jätta kinnisasi hagejale. Muid viise ei ole pooled välja pakkunud. Iseenesest on põhjendatud muuta koos kinnisasja jagamise viisiga 9 samal moel ka kinnisasja omandamiseks võetud laenukohustuse jagamise viisi. Mõistlik ei ole jätta kinnisasja ja laenukohustust erinevatele abikaasadele. Kinnisasja omanikuks mitteoleval abikaasal ei oleks ka erilist huvi laenukohustuse tasumise vastu. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd laenukohustus jääb abielu lõppemise seisuga hagejale, ei anna asjaolu, et hageja on pärast laenulepingu lõppemist laenumakseid tasunud, alust nõuda kostjalt nende hüvitamist. Selliselt on hageja täitnud enda kohustust.
  88. Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei ole põhjendatud maakohtu määratud ühisvara jagamise viiside sisuline muutmine. Maakohus jättis hagejale purjeka ning kostjale sõiduauto Mitsubishi liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning järelhaagise. Pooled ei ole taotlenud nende esemete jagamist muul viisil.
  89. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja väited selle kohta, et ühisvara hulka kuulub ka sõiduauto Peugeot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud kirjalike selgitustega (II kd, tl 130-138) tõendanud, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto võõrandati abielu ajal. Selgitustest nähtub üheselt ja kokkulangevalt, et sõiduauto müüdi kostja isale. Ringkonnakohus märgib, et menetlusväliste isikute kirjalikud selgitused on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu
  90. oktoobri
  91. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kuivõrd auto omandi ülemineku eelduseks ei ole omanikuvahetuse registrisse kandmine, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks ka asjaolu, et kostja ise ei ole auto omanikuna registrisse kantud. Ringkonnakohus märgib, et ka hageja enda käsitlus auto võõrandamata jätmisest on oletuslik. Hageja on ise kinnitanud, et sai auto võõrandamisest 1200 eurot. Seega tuleb jätta hageja nõue sõiduauto Peugeot jagamiseks rahuldamata.
  92. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale jätta kinnisasi, purjekas ja kinnisasja ostmiseks sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus ning kostjale jätta sõiduauto Mitsubishi liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning järelhaagis. Nagu eespool toodud, siis kinnisasja väärtus on 85 000 eurot. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et purjeka väärtus on 800 eurot, järelhaagise väärtus on 1000 eurot ning laenulepingust tulenevate kohustuste suurus abielu lõppemise seisuga oli 34 415 eurot 53 senti. Hageja on vaidlustanud maakohtu arvutuse sõiduauto Mitsubishiga seotud hüvitise osas.
  93. Ringkonnakohus märgib, et sõiduauto Mitsubishi kohta on kostja sõlminud AS-ga SEB Liising liisingulepingu (I kd, tl 115-123). Liisingulepingu alusel omandas sõiduauto AS SEB Liising, mitte kostja. Liisingulepingu p 20.1 kohaselt läheb liisingueseme omand liisinguvõtjale üle pärast kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist, st pärast kõigi liisingumaksete tasumist. Seega ei kuulu poolte ühisvarasse, mitte sõiduauto omandiõigus, vaid liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused, sh kohustus tasuda liisingulepingu järgseid makseid ning õigus omandada kõigi lepingujärgsete maksete tegemise järel lepingu esemeks olev auto. Seega on maakohus ekslikult märkinud otsuse resolutsioonis, et jagatakse sõiduauto. Samas on maakohus põhjendustes õigesti viidanud, et liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste väärtuse kindlakstegemiseks tuleb lähtuda Riigikohtu asjas 2-15-15138 (p-d 4243.2) viidatud metoodikast. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse p-s 18.6 toodud arvutuskäik vastab Riigikohtu otsusest tulenevale metoodikale. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et maakohus on valesti tuvastanud asjaolu, et liisingu sissemakse 3300 eurot tasus kostja enda lahusvara arvelt. Maakohus on selle asjaolu tuvastamisel õigesti hinnanud tõendeid (maakohtu otsuse põhjenduste p 18.1). Hageja ei ole vaidlustanud asjaolusid, et kostja sai enda lahusvaraks oleva korteriomandi müügist
  94. novembril 2017 5004 eurot 50 senti, kandis
  95. novembril 2017 ja
  96. detsembril 2017 hageja kontole kokku 4000 eurot ning hageja maksis samalt kontolt
  97. jaanuaril 2018 liisinguandjale liisingulepingu järgse esimese sissemakse 3300 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tehtud maksete ajaline lähedus viitab sellele, et kostja kandis hagejale enda lahusvara 10 liisingueseme sissemakse tegemiseks. Hageja väite kohta, et kostja tagastas hagejale 1376 eurot 81 senti, mille hageja oli eelnevalt
  98. detsembrist 2014 kuni
  99. märtsini 2017 tasunud kostja võlgade eest, ei ole esitatud ühtegi tõendit. Arvestades tehtud ülekannete suurust, on kohtu hinnangul usutavam, et kostja kandis hageja kontole raha liisingueseme sissemakse tegemiseks. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult jaganud täiendavalt eraldi liisingulepingust tulenevad kohustused. Riigikohtu eelviidatud metoodikas on juba arvestatud asjaoluga, et pärast ühisvara jagamist tasub liisingulepingust tulenevaid kohustusi üks abikaasa enda lahusvara arvel. See nähtub ka maakohtu toodud arvutusest, kus maakohus on arvestanud, et täiendavalt tuleb teha kostja lahusvara arvel veel 28% liisingumaksetest, mille tulemusena maakohus leidis, et ühisvara hulka kuulub üksnes 44% sõiduki väärtusest liisingulepingu lõppemisel. Jagades täiendavalt liisingulepingust tulenevad kohustused, võttis maakohus seega pärast abielu lahutamist tasuda tulevaid makseid arvesse kahekordselt. Seega saab liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste koguväärtuseks pidada maakohtu otsuse põhjenduste p-s 18.6 tuvastatud 3190 eurot. See tulemus arvestab seda proportsiooni, mida liisingueseme omandamiseks on tasutud ühisvara arvelt ja mida on tasutud või tuleb tasuda kostja lahusvara arvelt.
  100. Eeltoodust tulenevalt jäävad ühisvara jagamise tulemusena hagejale kinnisasi väärtusega 85 000 eurot, purjekas väärtusega 800 eurot ja kinnisasja ostmiseks sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 34 415 eurot 53 senti. Hageja saab seega kokku ühisvara väärtuses 51 384 eurot 47 senti (85 000 + 800 – 34 415,53) ning kostjale sõiduauto Mitsubishi liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 3190 eurot ning järelhaagis väärtusega 1000 eurot. Kostja saab seega kokku ühisvara väärtusega 4190 eurot. Hageja saab kostjast rohkem ühisvara 47 194 euro 47 sendi väärtuses (51 384,47 – 4190). Sellest peab hageja hüvitama kostjale poole, st 23 597 eurot 24 senti. Nagu eespool toodud, siis kinnisasja väärtus on 85 000 eurot. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et purjeka väärtus on 800 eurot, järelhaagise väärtus on 1000 eurot ning laenulepingust tulenevate kohustuste suurus abielu lõppemise seisuga oli 34 415 eurot 53 senti
  101. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et nii hagi kui ka vastuhagi rahuldatakse osaliselt ei näe ringkonnakohus põhjust TsMS § 164 lg 2 alusel teistsugust jaotust määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Vahur-Peeter Liin 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.