← Eesti

2-21-9712/39

Obsah (5)§ 661§ 150§ 430§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-9712 Tsiviilasi R. R. hagi V. R. vastu põhivõla 1

§-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.

  1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-9712 menetlus.
  2. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on R. R. hagi V. R. vastu põhivõla 1000 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 40 euro ja lisanduva viivise nõudes. Pooled esitasid 12.04.2023 kohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled leppisid kokku, et loobuvad

§ 661lg 4 kohaselt edasikaebeõigusest.

Hageja palub tagastada pool riigilõivust, st 112,50 eurot

§ 150lg 2 p 1 alusel riigilõivu tasumiseks kasutatud arvelduskontole nr xxxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. 2

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada hagejale R. R.´ile pool riigilõivust, st 112,50 eurot, riigilõivu tasumiseks kasutatud arvelduskontole nr xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.