Obsah (5)

§ 43§ 46§ 52§ 41§ 42

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5156 Tsiviilasi A. K.i hagi

) § 42 järgi, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 43

kohaselt on igal ühistu liikmel üks hääl.

§ 46

lg 1 ja 2 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Vastavalt

§ 52

lõikele 1 võib kohus ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest. 3

1. Pooltel on vaidlus, kas on rikutud 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda; kas on vastu võetud otsused nendest küsimustest, mida päevakorras ei olnud ja kas on rikutud kvooruminõuet.
2. Kostja põhikirja punkti 6.5 kohaselt peab juhatus teatama koosolekust kaks nädalat enne ning saatma teate kas e-posti teel või lihtkirjana aadressile (dtl 16).
3. Hageja sõnul ei teatatud esimesest ega korduvast üldkoosolekust kostja liikmeid põhikirja p 6.5 kohaselt posti ega e-posti teel. Kostja sõnul saadeti kokkukutsumise teated tavakirjaga ja paigutati ka teadete tahvlitele. Koosolekust teatati kaks nädalat või natuke varem enne koosoleku toimumist tavakirjana garaažide ustele, infotahvlile garaažidele sissesõidul ning samuti lihtkirjana Kaubamaja poe infotahvlil, mida kostja väitel loeb suurem osa vanemaid garaažide omanikke. Kellel olid e-posti aadressid, neile saadeti teade ka vanalt e-posti aadressilt xxxx. Samuti teatati suuliselt kõigile veelkord, et keegi ei unustaks.
4. Kohus selgitas kostjale korduvalt, et kostjal tuleb teatada, kuidas ja millal teatati korduvast koosolekust. Samuti tuli kostjal tõendada, kuidas korduvast koosolekust teatati. Kohtule tuli esitada ka teade korduva koosoleku kohta. Kostja esitas tõendina dokumendi Kutse koosolekule/Приглашение на собрание. Vastav e-kiri kannab kuupäeva 10.09.21 ning kirja sisuks on märgitud kutse 25.augusti kl 10 koosolekule (dtl 136). Kostja selgitas (dtl 138), et 25.09.2021 koosoleku korraldas vana hooneühistu juhtkond, mis vahetus 15.11.
5. Samuti märkis kostja, et kõik tõendid selle koosoleku ja teatamise asjades on vana juhtkonna käes, kes midagi kirjalikult üle ei andnud. Muud kostjal esitada ei olnud. 10.

§ 41

lg 2 kohaselt teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 25.09.2021 korduvast üldkoosolekust oleks kostja liikmetele teada antud vastavalt kostja põhikirja p-le 6.

1. Nimetatud e-kiri ei tõenda liikmete kutsumist 25.09.2021 korduvale koosolekule, vaid 25.08.2021 koosolekule. Tõendeid selle kohta, et kostja liikmed oleks kutsutud põhikirja p-le 6.5 vastavalt 25.09.2021 korduvale koosolekule, kostja ei ole esitanud. Isegi kui hageja viibis koosoleku toimumise ajal oma garaažis ja nägi koosoleku toimumist, ei tõenda see, et kostja ei rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu ei ole ka tuvastatav, kas ja millise päevakorra kostja korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldas. Vaidluse korral tuli kostjal tõendada, millise päevakorra ta koosoleku kokkukutsumisel avaldas ja seda on kohus kostjale selgitanud.
2. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-22-08 p 11, et koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on see, kui päevkord on puudlik või ebaselge. Kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. 12.

§ 42

sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Käesoleval juhul ei ole üldkoosolekul osalenud või olnud esindatud kõik liikmed. Samuti ei ole hageja üldkoosoleku otsust heaks kiitnud.

1. Osundatust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja tuvastada 25.09.2021 toimunud korduva üldkoosoleku otsuste tühisus.
2. Kohus ei hinda hageja muid väiteid ja ei hinda nende väidete tõendamiseks esitatud dokumente, millele ta on 25.09.2021 korduva üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tuginenud, sest kohus tuvastas eespool, et 25.09.2021 korduva üldkoosoleku otsused on tühised ainuüksi üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
3. Menetluskuludest 4 15.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 15.
5. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. 15.
6. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. 15.
7. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 833 eurot ilma käibemaksuta, kuna hageja pole käibemaksukohuslane. Hagejale on osutatud õigusabi 8 tundi ja 20 minutit, hinnaga 100 eurot tund. Kohus leiab, et õigusabi osutamisele tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on olnud põhjendatud. Õigusabi on osutatud hinnaga, mis vastab asja keerukusele ja esindaja kvalifikatsioonile. Kokku peab kostja hagejale hüvitama 1323 eurot. 15.
8. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 15.
9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik