← Eesti

1-07-7083/56

Obsah (9)§ 76§ 65§ 200§ 209§ 345§ 63§ 344§ 199§ 64

MÄÄRUS Kriminaalasi nr 1-07-7083 Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-7083 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretä

§ 76

lg 3 alusel mitte vabastada S.U ´t talle 14.12.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-7083 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu vanglasse S.U ´ele. 2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD S.U on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Käesoleval ajal kannab S.U vangistuses karistust 14.12.2007.a Harju Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel

§ 65lg 2 alusel liitkaristusena I ja II astme kuritegude eest.

S.U on karistusest ära kandnud

§ 76

lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast.

§ 76

lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 21.02.2013.a kohtuistungil avaldas S.U ennetähtaegseks vabanemiseks. soovi vangistusest tingimisi

§ 76

lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära S.U ja olles tutvunud prokuröri arvamusega (lk 10-12) menetletavas kohtuasjas, on seisukohal, et S.U varasemat elukäiku arvestades ei ole põhjendatud S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S.U on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, esimene süüdimõistev kohtuotsus 1984.a. Sellele järgnevalt on S.U suhtes kasutatud järgnevate süüdimõistvate kohtuotsustega erinevaid meetmeid – rahalist karistust, tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega katseaegadega vangistusi, sealhulgas koos kriminaalhooldusega, ning ka reaalseid vangistusi, kuid vaatamata S.U suhtes kohaldatud erinevatele meetmetele, on S.U jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. S.U on varasemalt kahel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud. Nimelt esimese ja seitsmenda karistuse kandmiselt vabastati S.U tingimisi ennetähtaegselt, kuid soovitud efekti need ennetähtaegsed vangistusest vabastamised ei avaldanud, kuna neile vabastamistele järgnevalt on S.U jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimati, s.o 11.-ndat korda karistati S.U 14.12.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega

§ 200

lg 2 p 4,7 ning

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 järgi 2 3

§ 63

lg 1,

§ 344

lg 1,

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi

§ 64

lg 1,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 6 aastat 6 kuud; karistuse kandmise alguseks 10.12.2006.a. Kuriteod, milliste eest S.U hetkel karistust kannab, s.o röövimise, võltsimise, võltsitu kasutamise, kelmuse ja varguse pani S.U toime ajal, kui oli 16.09.2004.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse alusel röövimise (

§ 200lg 2 p 4,7) eest katseajaga kriminaalhooldusel.

21.02.2013.a kohtuistungil avaldas S.U kuritegude jätkumise põhjuseks alkoholi – nimelt kaasnevat alkoholi tarvitamisega nn lumepalliefekt, mis lõpeb kuritegude toimepanemisega. Vangistusest on S.U ka kehtivad distsiplinaarkaristused, neist viimase eest karistati 24.09.2012.a 5 ööpäeva kartseriga – omas keelatud ajal ja keelatud kohas 4 sigaretti , mis asusid peidetult parema jala plätu talla vahel. Eeltoodud asjaoludel kogumis, lähtudes sealhulgas ka S.U varasemast elukäigust, ei pea kohus põhjendatuks S.U tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada – S.U suhtes on varasemalt mitmeid kordi kohaldatud tingimisi vangistusest vabastamist, kuid katseajaga kriminaalhooldus ei ole senini S.U suhtes tulemuslikuks ja otstarbekohaseks meetmeks osutunud, sealhulgas ei ole tulemuslikuks osutunud ka kaks vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Olles röövimise toimepanemise eest tingimisi kriminaalhooldusega 26.09.2004.a kohtuotsuse alusel katseajal, pani S.U toime uuesti röövimise ja kelmuse ning varguse ja võltsimise ja võltsitu kasutamise, milliste kuritegude eest S.U käesolevalt vangistuses karistust kannabki. Kohtu hinnangul S.U vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks põhjendatud alused puuduvad. Olukorras, kus varasemad kriminaalhooldused on jäänud soovitud tulemusteta ja osutunud S.U suhtes mittekohaseks meetmeks, on teiste isikute turvalisuse huvides põhjendatud jätta S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. S.U-le on karistusregistri teatiselt nähtuvalt antud palju võimalusi vabadusse jäämiseks, kuid S.U on ise jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, jätkates uute kuritegude toimepanemist. Kuna käesolevalt ei menetleta S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 425 alusel, s.t menetlemisel ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu, sest sellekohaseid materjale kohtule esitatud ei ole, sealhulgas ei ole kohtule esitatud KrMS § 425 lõikes 1 märgitud esildist ja arstliku komisjoni otsust, siis ei saa olla ja ei ole käesolevas kohtuasjas kohtul vajalik hinnata S.U võimekust vangistuses karistuse kandmiseks ning S.U tervislik seisund ei saa olla ja ei ole käesolevas kohtuasjas iseseisvaks karistuse kandmiselt vabastamise aluseks. Heli Sillaots kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.