← Eesti

1-17-8418/19

Obsah (9)§ 238§ 179§ 310§ 180§ 45§ 175§ 185§ 337§ 338

1-17-8418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8418 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 238lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.05.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 08.09.2017 karistusaja hulka. Karistussaja alguseks loeti 08.09.2017. Kohaldati L.D suhtes alates 08.09.2017 tõkendit vahistamine Sama otsusega mõisteti L.D-lt välja RO (Swedbank XXXXXXXXXXXXXXX BIC/SEIFT SWEDSESS) kasuks 450 eurot. Mõisteti L.D ’ilt välja

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 352.50 riigituludesse ning kohustati teda tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 29.375 eurot.

  1. L.D on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles 17.05.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ehk olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 29.08.2017.a. kella 15:50-16:05 vahel Tallinnas, aadressil XXX asuvas XXX restoranis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu RO jope taskust RO’le kuuluva rahakoti hõbedast metallist klambri näol, ilma väärtuseta, milles oli sularaha summas 450 eurot ning väärtust mitte omavad RO nimele välja antud Rootsi juhiluba ja Swedbank’i Master pangakaart, millega tekitas RO’le varalist kahju summas 450 eurot. Seega L.D , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Maakohus asus seisukohale, et L.D ’i süü on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav tunnistas end süüdi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täies ulatuses ning võttis omaks ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 450 eurot. Maakohus selgitas, et TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatava ja kannatanu RO kokkulangevate ütlustega 2

(4)ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud L.D poolt võõraste vallasasjade (rahakott hõbedast metallist klambri näol koos sularahaga 450 eurot, juhiluba ning pangakaart) äravõtmine. ESITATUD APELLATSIOON
  1. Esitatud apellatsioonis süüdistatav vaidlustab üksnes temalt välja mõistetud tsiviilhagi suurust. Karistuse liiki ja määra süüdistatav ei vaidlusta. Apellant selgitab, et tegelikult varastas ta kannatanult 350 eurot, kuid uurija survel, et peale esmaseid menetlustoiminguid teda lubatakse koju nõustus ta uurija poolt pakutud kahju summaga, mis oli 450 eurot. Süüdistatav samuti palub temalt väljamõistetud menetluskulude tasumise alguse ajatamist tähtajani, kui ta vabaneb vangistusest. Süüdistatav märgib, et vangistuses pole tal tööd, seega ei ole võimalik menetluskulusid tasuda. KOHTUISTUNG
  2. Kohtuistungil toetas kaitsja süüdistatava apellatsiooni tsiviilhagi osas ning palus selles osas apellatsioon rahuldada. Kaitsja seletas, et ei saa toetada süüdistatava taotlust menetluskulude tasumise ajatamiseks kuni L.D’i vangistusest vabanemiseni, kuna selline taotlus ei põhine seadusel. Prokurör vaidles süüdistatava apellatsioonile vastu ning palus jääta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Põhitaotlusena süüdistatav palub maakohtu otsuse tühistamist temalt väljamõistetud tsiviilhagi suuruse osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioonis toodud argument, et ta nõustus tsiviilhagi suurusega 450 € ulatuses uurija survel on alusetu ja paljasõnaline. 08.09.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav võttis tsiviilhagi summas 450 € kohtuistungil õigeks ega vaielnud sellele vastu. Uurija ei saanud süüdistatavat kohtuistungil kuidagi mõjutada, seega ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks L.D ei vaielnud kahju suurusele maakohtus vastu ning võttis selle täielikult õigeks, kui tema veendumusel tekitatud kahju oli avaldatust väiksem. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. (nt RKKK 3-1-1-23-07 p 22). Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning

§ 310

lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise, seega puuduvad kohtul hagi õigeksvõtu korral muud käitumisalternatiivid. 8. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu otsusega oli L.D ’ile võimaldatud väljamõistetud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, seega maakohus menetluskulusid välja mõistes on võtnud tema materiaalseisundit arvesse. L.D ei vaidlusta väljamõistetud menetluskulude suurust, vaid taotleb nende tasumise alguse ajatamist kuni tema vabanemiseni vangistusest. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava selline taotlus ei põhine seadusel, seega ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus märgib, et

§ 180lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et 3

(4)kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, mida maakohus antud juhul ka tegi. Menetluskulude tasumise ajatamise küsimus võib aktualiseeruda peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdistatava poolt toodud argument, et vangistustingimustes puuduvad tal sissetuleku teenimise ja menetluskulude tasumise võimalused ei ole põhjendatud. Vastuseks sellele argumendile peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Süüdistatava apellatsioonist ei nähtu ühtegi vangistusseaduse § 37 lg 2 p-des 1 - 4 toodud töötamist välistavat asjaolu. Kohtukolleegium märgib, et ehkki vanglatingimustes ei ole kinnipeetava tööga kindlustamine alati tagatud, ei ole ka see asjaolu menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise aluseks. Ka Riigikohus on oma 07.12.2012 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-120-12 väljendatud seisukohta, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Lisaks tuleb menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. L.D ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumuseks, et L.D ’i varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses maakohtu poolt määratud osade kaupa. 9.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

L.D’i kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis taotles kohtuistungiks ettevalmistamise ja ringkonnakohtus istungil osalemise eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 48,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse L.D ’i suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 10. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 08.09.2017.a. otsuse L.D ’i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.