lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kersti Reinuste Süüdistatav E.S – isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx OÜ, tõstukijuht, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 07.02.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1012
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel oli ärakandmata karistuse pikkuseks 3 kuud ja 8 päeva, mida täitmisele ei pööratud
lg 1 ja 3 alusel määrates 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg (07.02.2015-06.08.2016); Kehtivad väärteokaristused puuduvad; KrMS § 217 alusel kinni peetud 20.01.2018.a s.o 1 päev RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.S
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu.
lg 1,
lg 2 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.01.2018.a s.o 1 päev ja kandmisele kuulub veel 29 päeva vangistust. Koheselt kandmisele kuuluva karistuse aja alguseks lugeda reaalselt kandmisele asumise päev.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.o 5 kuud vangistust täitmisele, kui E.S ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8.osaleb sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata E.S katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista E.S-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada E.S tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 72,50 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „E.S, kriminaalasi 1-182620, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. E.S süüdistatakse
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 07.02.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt kohtuasjas nr 1-15-1012
§-i 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 20.01.2018 kella 03.10 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt 24. km-l mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,30 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,18 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus E.S liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 nõudeid. Seega pani E.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o
Süüdistatav E.S , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.03.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav E.S süüdi tunnistamist ja karistamist
424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel arvestada E.S eelvangistuses viibitud 1 päev (20.01.2018) karistusaja hulka. Seega on E.S kandmata karistuse pikkuseks 5 kuud ja 29 päeva.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele 29 päeva vangistust, ülejäänud 5 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata
Allutada süüdimõistetu katseajaks käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu, täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustust
lg 2 p 2, 8 ja lg 4 alusel, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.