1-16-1519/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1519 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu D.R (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
9. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
10. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks D.R-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus D.R-i menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Mõista D.R-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohtu
12. aprilli 2016 otsusega tunnistati D.R süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise aja lõpp on
13. aprill
15. Viru Vangla edastas maakohtule materjalid D.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ei toeta D.R-i tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Sama leiab prokurör.
16. Viru Maakohtu
17. septembri 2017 määrusega jäeti D.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et süüdimõistetul on kolm kehtivat kriminaalkaristust, kehtivaid väärteokaristusi on
18. Praegu kannab D.R karistust üliraske kehavigastuse tekitamise eest: süüdimõistetu lõi kannatanut tahtlikult noaga kõhtu põhjustades talle eluohtliku tervisekahjustuse. D.R-i käitumist vangistuses iseloomustab sotsiaalprogrammides osalemine ja tööga hõivatus, ent ka kahe distsiplinaarkaristuse olemasolu (tubakatoodete omamine ja ebaviisakas käitumine). Kuna D.R ei ole suutnud kinnipidamisasutuses järgida üldkehtivaid reegleid ning tegemist on kinnipeetava negatiivset suhtumist näitavate üleastumistega, siis ei saa süüdimõistetu käitumist vanglas rahuldavaks pidada. Kohus märkis, et D.R on korduvalt karistatud ning ta on viibinud ka kriminaalhooldusel, ent sellele vaatamata jätkanud kuritegelikku eluviisi. Ta paneb toime varavastaseid kuritegusid. Isiku varasema käitumise pinnalt ei oleks seaduskuulekas käitumine garanteeritud. Sellist veendumust süvendab D.R-i sõltuvus narkootilistest ainetest ning riigi ees täitmata rahaliste kohustuste olemasolu. Ka täiendava meetme – elektroonilise valve panemine – ei hoiaks ära uusi kuritegusid, sest tegemist on pikaajaliselt riskeerivat elu elanud isikuga, kes jätkab vajadusel varavastaste kuritegude toimepanemist, et saavutada enda materiaalne heaolu. D.R-i karistusaeg lõpeb pisut vähem kui kahe aasta pärast. Kuna praegusel juhul ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdlase karistuse eesmärgid on täidetud ning et ta uusi kuritegusid toime ei pane, siis on D.R võimalus karistuse kandmise ajal teha oma varasemast käitumisest järeldusi ning jätkata võlanõuete täitmist. Positiivseks luges kohus, et D.R on vabanemisejärgne elu- ja töökoht ning ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Sellest aga ei piisa, et süüdlane vaid neil põhjustel vabastada. Kohtul ei tekkinud veendumust, et D.R suudab katseaja edukalt läbida. D.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta võeti vahi alla vaid neli kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. See näitab, et tegemist ei ole seaduskuulekusele orienteeritud isikuga. Süüdimõistetu on põhjendatud jätta vabastamata teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks.
19. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja D.R-i vangistusest vabastamist enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohus jättis D.R-i vabastamata vaid kahel põhjusel: 1) tal on kehtivad distsiplinaarkaristused; 2) ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Üksnes eelnimetatu ei saa olla vabastamata jätmise põhjenduseks. Kaks rikkumist on väheolulised ja toime pandud 1,7 aasta jooksul, mis ei anna alust väita, et D.R suhtub kinnisesse asutusse negatiivselt. Ühe rikkumise sisuks on tubakatoodete tarvitamine, ent hiljem läbis D.R koolituse suitsetamisest loobumiseks. Teine distsiplinaarkaristus on ebaviisaka käitumise eest. Formaalselt kohus küll arvestas positiivset, ent jääb mulje, et sisuliselt ta seda ei teinud. Seetõttu toob kaitsja taas positiivse välja: D.R on läbinud suures mahus individuaalse täitmiskava, mh
20. ja
21. Viha juhtimise programmi, Vägivalla ohjeldamise programmi ning Eluviisitreeningu ja sõltuvusteemalise programmi. Ta on töötanud majandustöödel ja on hetkel köögitööline. Samuti osales ta Terviserühmas ja läbis vestlused psühholoogiga ja puhastusteenistuse koolituse. Iseloomustuse kohaselt on muutunud D.R-i mõtlemisviis ja probleemide lahendamise viisid. Praegu lahendab ta olukordi pigem sõnadega, asjalikult ja konstruktiivselt. Ta tahab loobuda uimastitest ja sõltuvusest ning proovida kainet eluviisi. Ta saab aru, et peab muutma oma eluviisi ja 2 looma uue suhtlusringkonna. Kaitsja palub kohtul pöörata tähelepanu D.R-i motivatsioonikirjale, sest sellest nähtub, et ta üritab muutuda ning minevikuga lõpparve teha. Ta soovib asuda elama Lootuse Külla, kus on head elamistingimused, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning kus tal on lepingu alusel võimalik elada. Viibimine Lootuse Külas annaks süüdlasele head võimalused resotsialiseerimiseks. Karistuse täielikul ärakandmisel D.R endale töökohta otsima ei hakka ning ka kindel elukoht tal puudub. D.R-i ärakantud karistus on proportsionaalne toimepandud kuriteoga. Ta on ära kandnud 1 aasta ja 7 kuud mõistetud karistusest. Karistuse eesmärgid on täidetud – väljendatud on riigipoolne hukkamõist ning ka isiku käitumine vangistuses näitab, et tema hinnangud on muutumas paremuse poole. Ta on ära teinud suure töö, et elada edasi seaduskuulekalt ning selleks tuleks anda võimalus. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi elu korraldamisel ja reeglite järgimisel. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda, kuna D.R on üles kasvanud lastekodus, isalt on vanemlikud õigused võetud ning ema surnud. D.R puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kaebuse ja maakohtu määruse ning toimiku, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
23. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et maakohtu määruses on arvestatud vaid D.R-i distsiplinaarkaristusi ja varasemat karistatust ning jäetud arvestamata tema positiivsed püüdlused jm KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud. Kohus on välja toonud, et arvestab positiivse asjaoluna sotsiaalprogrammides, tööhõives ning puhastusteenistuja õppes osalemist. Maakohtu määrusest nähtub, et positiivse asjaoluna on arvestatud ka garanteeritud elu- ja töökoha olemasolu. Kokkuvõtvalt on kohus siiski leidnud, et need asjaolud on ebapiisavad, et D.R ennetähtaegselt vabastada (ja seda isegi juhul, kui tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet). Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjaliku argumentatsiooniga. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole isiku, keda on korduvalt olnud põhjust karistada raskeima karistuse – vabadusekaotusliku karistusega – vabastamine põhjendatud määruskaebuses toodud põhjendustel. Paratamatult suhtub ka kriminaalkolleegium umbusuga inimese lubadustesse, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda mh raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ühe argumendina on ka maakohus sellele osundanud – nimelt pani D.R toime kuriteo ilma välise ajendita, kui lõi sõnagi lausumata tahtlikult kannatanut noaga kõhtu ning põhjustas talle eluohtliku tervisekahjustuse. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et D.R on varem tüli käigus rünnanud noaga oma venda, kellele põhjustas samuti eluohtliku tervisekahjustuse. Eeltoodu näitab, et D.R on iseloomult väga äkiline – ka tema individuaalne täitmiskava on suunatud just viha juhtimisele ning programmi läbimisest nähtub, et tema mõtlemisviis on muutunud ning olukordi lahendab ta pigem sõnadega. Ringkonnakohus leiab, et ehkki D.R-ile on sotsiaalprogrammides kätte antud n-ö tööriistad edasiste konfliktolukordade rahumeelseks lahendamiseks, on sellele vaatamata raske ette prognoosida, kuidas süüdimõistetu neid vabanemisel kasutama hakkab, sest nagu on Vihajuhtimise programmi jätkutegevuse kirjelduses märgitud: D.R küll mäletab programmi sisu, ent arvab, et elus on kõik teistmoodi ning oma käitumist ei saa ette planeerida. Vaatamata kaitsja selgitustele leiab ringkonnakohus, et vähetähtsaks ei saa pidada ka D.R-i vangla poolt kehtestatud reeglitest üleastumisi. Iseloomustusest nähtuvalt 3 on isikule kohaldatud ühe rikkumise eest kartserisse paigutamist, mis kinnitab, et tegu on tõsise üleastumisega. Ka elu vabaduses kätkeb erinevaid reegleid ning olukorras, kus isik soovib kohut veenda, et ta on oma elust vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, peaks ta seda näitama oma käitumisega kinnipidamisasutuses.
24. Kohus on leidnud, et oht võib D.R-i puhul seisneda ka varavastaste kuritegude toimepanemises: nimelt on teda korduvalt karistatud erinevate vara vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest. Sellest järelduvalt kahtles kohus, kas isiku seaduskuulekas käitumine on garanteeritud. Lisaks suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu isiku sõltuvus narkootikumidest ja täitmata kohustused riigi ees. Kohtu kaalutlust ennetähtaegse vabastamise vastu kinnistas seegi, et D.R vahistati uue kuriteo toimepanemise tõttu juba 4 kuud pärast vangistustest vabanemist. Apellatsioonikohus leiab, et arvestades isiku vähest sotsiaalset toetusvõrgustikku, tema majandusliku toimetuleku võimalusi, ohtu alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamiseks ning riske mõtlemises, käitumises ja hoiakutes, on negatiivset arvestatavalt rohkem, kui positiivset.
25. Nagu öeldud, ei saa mitmendat korda kriminaalkorras karistatud isikute puhul riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on koduvalt karistatud isikute retsidiiv suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused end tulevikus muuta ja kriminaalne minevik selja taha jätta. Kriminaalhoolduse tugi oleks D.R-ile kahtlemata väga vajalik meede, ent praegusel ajal, mil kandmata on veel poolteist aastat isikule mõistetud karistusest, saab kohus arvestades D.R-i vabanemise tähtaega, arutada tema ennetähtaegse vabastamise küsimust veel. Ka hiljem on isikul võimalus pöörduda Lootuse Külla vmt sotsiaalse rehabiliteerimise teenust pakkuva asutuse poole ning puudub igasugune põhjus arvata, et kui D.R sel korral ei vabastata, siis ta kindla peale jääb elukohata ning sotsiaalse toeta.
26. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud Viru Maakohtu määrusega 0,5 tundi ja kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi D.R-i kanda. Kaitsja taotlus jätta menetluskulud riigi kanda, tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd taotluses toodud asjaolud ei anna selleks mingitki alust. D.R töötab vanglas - seega on tal võimalik võlanõudeid tasuda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau