← Eesti

3-23-538/14

Obsah (8)§ 119§ 121§ 4§ 207§ 155§ 204§ 104§ 210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-538 Hal

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas 07.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ei alustanud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kaebaja kui kannatanu süüteoteate alusel väärteomenetlust. Kaebajale on tekkinud varaline kahju 150 eurot (videokaamera) ja mittevaraline kahju 22 222 eurot (salvestised, filmid ja fotod).
  2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 08.03.2023 määrusega käiguta. Kaebajal tuli selgitada kahjunõude asjaolusid ja tasuda kaebuselt riigilõiv 671,16 eurot.
  3. X esitas 17.03.2023 Tallinna Halduskohtule menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja märkis, et kõrvaldab puudused tähtaegselt. 3-22-185
  4. Tallinna Halduskohus pöördus 19.03.2023 täiendava teabe saamiseks PPA poole. PPA esitas asjakohased materjalid 22.03.
  6. Tallinna Halduskohus tühistas 23.03.2023 määrusega kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja, tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas 13.02.2023 maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-2435), milles selgitas, et esitas politseile süüteoteate, kuid ametnik keeldus menetlust alustamast, põhjendades, et tegemist on väärteoga ja soovitas kaebajal olukord ise lahendada. Kaebaja pöördus prokuratuuri, kes teatas, et prokuratuur ei sekku väärteomenetlusse. Kaebaja pöördus korduvalt politsei poole, kus ta sai sama vastuse. Hagi nõue on 22 222 eurot ja kaebaja palub selle välja mõista PPA-lt. PPA on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK). Pärnu Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hagi lahendamine ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Kohus leidis, et nõue tuleb esitada riigivastutuse seaduse alusel, kuna halduskohtul on õigus välja mõista kahjuhüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. PPA esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 14.11.2022 süüteoteate, et 04.11.2022 pöördus ta laadimiskaabli ostmiseks poodi. Töötaja võttis kaebaja kaamera, leidis, et selliseid kaableid ei ole ning andis kaamera tagasi. Kaebaja avastas kodus mitu päeva hiljem, et tegemist pole tema kaameraga ja ta soovib õiget kaamerat tagasi. Kahju väärtus on 130 eurot. PPA vastas 25.11.2022, et tagantjärele pole võimalik kindlaks teha, millise kaamera isik poodi viis ega tõendada, et müüja selle vanema kaamera vastu vahetas. Politsei ei teosta järelevalvet kaupluse müüjate tegevuse üle ja isikul on võimalik pöörduda kaupluse poole lahenduse leidmiseks. Kaebaja esitas 30.01.2023 korduva süüteoteate, kus leiab, et Lääne Prefektuuril on kohustus alustada väärteomenetlust. PPA vastas 08.02.2023, et isik on varem samasisulise avaldusega PPA poole pöördunud ja talle on vastatud. PPA jääb oma seisukoha juurde ega korda seda. Praeguses asjas esitatud kaebusest nähtub, et kaebajale on tekkinud varaline kahju 150 eurot (videokaamera) ja mittevaraline kahju 22 222 eurot (salvestised, filmid ja fotod). Kaebaja väidete kohaselt ei andnud kaupluse töötaja kaebajale tema kaamerat tagasi. Seega on kaebajale primaarselt kahju tekitanud kauplus. Kauplus on eraõiguslik isik ja eraõiguslike isikute vaidluseid, mis tulenevad eraõiguslikust suhtest, lahendab tsiviilkohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1). Tsiviilkohtule on võimalik esitada nii hagi vallasasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80) või asja hävimisest või kaotamisest tekitatud kahju hüvitamiseks (AÕS § 84 lg 1). Kaebajal võib olla otstarbekas pöörduda enne kohtusse pöördumist kaupluse poole, uurimaks kohtuvälise lahenduse kohta. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul, kuidas tema väärteomenetluse avaldust lahendati. Kaebaja seisukohtadest on ka arusaadav, et kaebaja hinnangul on sellega tekitatud talle kahju nii kaamera kaotsiminekuga (varaline kahju) kui ka kaameras olnud andmete kaotsiminekuga (mittevaraline kahju). Kaebaja seisukohast nähtub ka ootus või lootus, et politsei tegevusega võiks kaamera jõuda kaupluse või selle töötaja väidetavast valdusest kaebaja kätte tagasi.

§ 4

lg 1 sätestab, et avalik-õigusliku vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul on süüteomenetlusega seonduvalt ette nähtud teistsugune menetluskord ja vaidluse lahendamiseks on pädev maakohus. Kui kaebaja soovib vaidlustada seda, et väärteomenetlus jäeti alustamata, võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg 4). Kaebuse esitamist on selgitatud VTMS §-s 76 ja selle menetluse läbimisel võib kaebaja esitada kaebuse maakohtule (VTMS § 78 jj). 2

(4)3-22-185 Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati – SKHS § 7 lg 1. SKHS kohaldamisalas on kõik tegevused ja toimingud, mida ei ole õige käsitleda eraldi süüteomenetlusest (vt Riigikohtu 10.03.2023 määrus nr 3-22-500). Süüteoteate lahendamine on kahtlemata osa süüteomenetlusest. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale ehk PPA-le (SKHS § 14 lg 2) ja taotluse rahuldamata jätmisel saab kaebaja pöörduda maakohtusse (SKHS § 17). Kaebajal ei ole võimalik halduskohtult taotleda kaamera tagastamist mõne muu avalikõigusliku normi alusel. Tegemist ei ole olukorraga, kus vaidlus tuleks edastada Riigikohtu erikogule lahendamiseks

§ 121lg 3 teise lause ja Ts

MS § 711 alusel. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja võimaliku nõude osas eraõigusliku kaupluse vastu. Seega ei ole maakohus leidnud, et sellise vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse. Maakohtus otsustati hagi läbi vaatamata jätmine tsiviilkohtumenetluse sätete järgi, leides, et nõue PPA vastu ei ole tekkinud eraõiguslikus suhtes. Maakohus ei ole otsustanud kaebaja kaebuse või hüvitamisnõude tagastamist süüteomenetluse raames, olgu aluseks siis VTMS või SKHS. Kui maakohus selles osas pädevuse puudumise tõttu nõude tagastab, tuleb tekkinud pädevusküsimus edastada maakohtu poolt lahendamiseks Riigikohtu erikogule. Kuna asjaolud on saanud sõltumata kaebajale määratud tähtajast selgeks, tühistab kohus kaebajale määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja, tagastab kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja kaebuse tagastamise tõttu jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X esitas 10.04.2023 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, milles palub kaebus rahuldada. Rikutud on EIÕK-d. Kaebaja soovib asjas kohtuistungi korraldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210

lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegu selline vajadus puudub. 8. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, sest halduskohus ei ole pädev vaidlust lahendama (

§ 121

lg 1 p 1).

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. 9. Halduskohus on kaebajale piisava põhjalikkusega selgitanud, et kui kaebaja väited vastavad tõele, on talle kahju tekitanud kauplus. Kauplus on eraõiguslik isik ja eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaatab läbi tsiviilkohus (TsMS § 1). Kaebajal on võimalik esitada maakohtule hagi 3

(4)3-22-185 vallasasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (AÕS § 80) või asja hävimisest või kaotamisest tekitatud kahju hüvitamiseks (AÕS § 84 lg 1).
  1. Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada PPA poolt väärteomenetluse alustamata jätmist, on kaebajal õigus esitada kohtuvälise menetleja (PPA) juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (VTMS § 59 lg 4, § 76). Selle menetluse läbimisel on omakorda õigus esitada kaebus maakohtule VTMS §-s 78 sätestatud korras.
  2. Süüteoteate lahendamist tuleb pidada osaks süüteomenetlusest. Juhul, kui kaebaja leiab, et menetleja on tekitanud talle süüteoteate lahendamisega kahju, on tal õigus nõuda kahju hüvitamist SKHS-s ette nähtud korras. SKHS § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 järgi on isikul juhul, kui menetleja on rikkunud süüliselt menetlusõigust ja põhjustanud seeläbi isikule kahju, õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (SKHS § 17).
  3. Pärnu Maakohtu 27.02.2023 määruses nr 2-23-2435 ei ole leitud, et maakohus ei oleks pädev lahendama kaebaja võimalikku nõuet eraõigusliku kaupluse vastu või kahjunõuet süüteomenetluse raames, mistõttu leidis halduskohus õigesti, et puudus alus

§ 121lg 3 teise lause kohaldamiseks.

  1. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus õigesti läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  2. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.03.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.