Obsah (7)

§ 468§ 440§ 444§ 445§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-22-134051 Kohtuasi D. Š. ha

§ 468lg 1 p 1).

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetluse pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Viru Maakohtusse saabus 21.12.2022 D. Š. hagi I. Š. vastu elatise nõudes. Mõista I. Š.’ilt (isikukood XXX) alaealise lapse D. Š. (isikukood XXX) kasuks välja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 01.09.2022.a edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt igakuine elatis baassummas 209,00 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud ½ lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga elatise summa on 225.64 euro. Väljamõistetud elatis tuleb üle kanda iga kuu 10.kuupäevaks D. Š.’i arveldusarvele EEXXX selgitusega „elatis“.
2. Kostja I. Š. tunnistas hagi oma vastuses, kuid leidis, et asja on võimalik lõpetada kompromissiga.
3. 24.04.2023 toimunud kohtuistungil taotles kostja asjas õigeksvõtuotsuse tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha õigeksvõtul põhinev otsus.
5. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 108 kohaselt võib ülalpidamiseks õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud mõista kostjalt igakuine elatis baassummas 209,00 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud ½ lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni.. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.
6. Vastavalt

§ 440

lg.1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 7.

§ 444

lg.3 ja 4 tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku. 24.04.2023 kohtuistungil andsid pooled nõusoleku õigeksvõtuotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad õigeksvõtuotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

1. Alates 2023 aprillist on elatise baassumma 249,78 eurot. Keskmine brutokuupalk
2. aastal oli 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot ja seega on elatise miinimummäär 260,33 eurot. Hageja nõuab elatist lähtuvalt määrast 209 eurot, so väiksemas summas kui seadus ette näeb. Hagejat esindas lepinguline esindaja, kelle haridus vastab õigusteaduste magistri tasemele. Kohus luges kohtuistungil pooltele hagi resolutsiooni veel kord ette ja küsis kas hageja jääb oma nõude juurde ja kostja tunnistab seda ning pooled nõustusid elatise baasmäärana arvestama 209 eurot. Maakohus saab seda käsitleda poolte kokkuleppena väiksema baasmäära osas. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi ja vastavalt hagi esemele maha arvata ½ lapsele makstava riiklikest toetusest. Hageja on palunud välja mõista miinimummäärast väiksem elatis, s.o baassummas 209,00 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud ½ lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni.. Kohus leiab, et see ei ole PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast miinimummäärast oluliselt väiksem ning on seega põhjendatud. 9.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Hageja märkis elatise tasumise kuupäeva ning arvestades, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist 10-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hagiavalduses märgitud arveldusarvele. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

11.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 12.

§ 468lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik