KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 5. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4093 Kohtukoosseis kohtunik Marju Persidskaja, rahvako

§ 189

lg 1, § 183 lg 2 p 2 järgi ja Rasmus Peets süüdistuses

§ 189

lg 1, § 188 lg 1, § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav Rainer Peets, ik 39503202743; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX; XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2020 - 22.05.

1. a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Heiki Kuningas Kaitsja Süüdistatav Rasmus Peets, ik 39401282742; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX; töötab XXX ja XXX, XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2020- 22.05.
2. a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301, § 306, § 309 lg-dest 2, 3, §-dest 311 314, kohus otsustas:
3. Mõista Rainer Peets õigeks süüdistuses

§ 189lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Rainer Peets

§ 183lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära (2017.

a päevamäär 13 eurot), s.o 650 eurot.

§ 68

lg 1 ja

§ 70

lg 2 alusel arvestada Rainer Peetsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.05.

1. a kuni 22.05.
2. a, s.o 9 rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka ning lugeda Rainer Peetsi kandmata karistuseks rahalise karistuse 41 päevamäära, s.o 533 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus Rainer Peetsi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Rainer Peets ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Rainer Peetsilt konfiskeerimise asendamise katteks 40 eurot, mis tasuda pärast kohtuotsuse jõustumist 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585). Makse tegemisel märkida viitenumber 99923700011526 ning selgitus “Rainer Peets, otsus nr 1-22-4093, konfiskeerimise asendamine“. 2. Mõista Rasmus Peets õigeks süüdistuses

§ 189lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Rasmus Peets

§ 188lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Rasmus Peets

§ 184

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 64

alusel mõista Rasmus Peetsile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.05.2020.

a kuni 22.05.2020. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 11 kuud 27 päeva vangistust Rasmus Peetsi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Rasmus Peets ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Rainer Peetsi menetluskulu: Jätta joobeseisundi tuvastamise maksumus 105 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1, § 180 lg 3 alusel jätta nii kaitsjatasust kui ka sundrahast pool, s.o vastavalt 852,60 eurot ja 543,75 eurot riigi kanda. 2 KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Rainer Peetsilt välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu 852,60 eurot ja sundraha 543,75 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Rainer Peetsil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1396,35 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 116,36 eurot ja viimasel
2. kuul tasuda 116,39 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700011539 ning selgituse “Rainer Peets, otsus nr 1-22-4093, menetluskulud“.
3. Rasmus Peetsi menetluskulu Jätta joobeseisundi tuvastamise maksumus 105 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1, § 180 lg 3 alusel jätta 2/3 kaitsjatasust, s.o 1136,80 eurot, pool sundrahast, s.o 906,25 eurot ja pool ekspertiisitasust, s.o 252 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Rasmus Peetsilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 252 eurot, kaitsjatasu 568,40 eurot ja sundraha 906,25 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Rasmus Peetsil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1726,65 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 143,89 eurot ja viimasel
4. kuul tasuda 143,86 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700011542 ning selgituse “Rasmus Peets, otsus nr 1-22-4093, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel: Rainer Peetsile Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis nr 1RainerKP hoiul olev mobiiltelefon XXX, IMEI-kood XXX; Rasmus Peetsile Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis nr 3Tõrv hoiul olev mobiiltelefon XXX IMEI-koodidega XXX ja XXX koos mobiiltelefonis oleva SIM-kaardiga. 3

§ 83

lg 4 ja

§ 191

alusel konfiskeerida ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele EKEI keemiaosakonda jäetud kaks kanepitaime (pakendist nr 1Tõrv) ja kuivanud taimevarred koos lehtedega (pakendist nr 18Tõrv).

§ 83

lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul olevad järgmised esemed:  pakend nr 1Tõrv, millesse olid pakendatud kaks EKEI keemiaosakonda jäetud kanepitaime;  karp, milles kollast värvi pH-mõõdik (pakend nr 4Tõrv);  6 plastpudelit vedelikega ning plastikust mõõtetopsik (pakend nr 5Tõrv);  plastpudel vedelikuga (pakend nr 6Tõrv);  üks LED-valgusti (pakend nr 8Tõrv);  pikendusjuhe, digitaalne termomeeter ja taimer (pakend nr 9Tõrv);  kaks LED-valgustit (pakend nr 10Tõrv);  kasvutelk koos konstruktsiooniga (pakend nr 11Tõrv);  kaks pikendusjuhet, ventilaator ja taimer (pakend nr 12Tõrv);  üks LED-valgusti (pakend nr 13Tõrv);  pakend nr 14Tõrv, millesse olid pakendatud ekspertiisi käigus hävinenud seemned;  kaks plastpudelit vedelikuga ja Biohaldjas arve (pakend nr 16Tõrv);  soonkinnisega kott, milles taimse puru määrdumine (pakend nr 17Tõrv);  pakend nr 18Tõrv, millesse olid pakendatud EKEI keemiaosakonda jäetud kuivanud taimevarred koos lehtedega;  pakend nr 19Tõrv (soonkinnisega kott, millesse olid pakendatud ekspertiisi käigus hävinenud seemned);  seemned (pakend nr 20Tõrv);  plasttops, milles pruuni värvi mullalaadne ollus (pakend nr 21Tõrv);  digikaal, millel puudub tagumine kaas (pakend nr 22Tõrv);  metallist piip (pakend nr 23Tõrv);  puidust piip (pakend nr 24Tõrv);  pakend nr 26Tõrv (soonkinnisega kott, millesse olid pakendatud ekspertiisi käigus hävinud seemned);  digitaalkaal, metallist grinder, puidust korpusega grinder, milles taimse puru määrdumine (pakend nr 27Tõrv) on antud Lõuna prefektuuri asitõendite lattu hoiule);  katkise korpusega digitaalkaal (pakend nr 31Tõrv). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 03.05.

1. a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 4 SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Rainer Peetsi (Peets) süüdistatakse selles, et tema hoidis grupis XXX Rasmus Peetsiga suures koguses ebaseadusliku kanepi käitlemise eesmärgil nende ühises elukohas XXX ühises valduses olevas köögis niiske köögipaberi vahel 10 kanepiseemet kogumassiga 0,12 grammi, tema kasutuses olevas toas 12 kanepiseemet kogumassiga 0,16 grammi, köögis 9 kanepiseemet kogumassiga 0,084 grammi ja elutoas kanepiseemneid kogumassiga 1,52 grammi. Nimetatud kanepiseemned leiti ja võeti ära XXX toimetatud läbiotsimisel. Läbiotsimisel ära võetud seemnetest on võimalik kasvatada kanepit, millest on võimalik valmistada suures koguses marihuaanat. Kanepitaimede kasvatamiseks mõeldud mulla, väetiste ja lõhna neutraliseerijate omandamiseks edastas Rasmus Peets XXX V. P., soovi ning V. P. tellis internetileheküljelt XXX ajavahemikul XXX kuni XXX erinevaid kanepi kasvatamiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas erinevaid mullasegusid, väetisi ja lõhna neutraliseerijaid enamasti XXX linnas XXX tänaval asuvasse pakiautomaati, kust Rainer Peets, saades eelnevalt V. P. nimetatud pakiautomaadi koodid, pakid välja võttis ning toimetas need XXX asuvasse korterisse. Kanepitaimede kasvatamiseks mõeldud mulla ja väetiste eest maksis V. P.. Rainer Peetsi ülesandeks oli kanepi kasvatamiseks tellitud muldade ja väetiste transport nende kasvatamise kohta. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid, s.h marihuaana kuulub sotsiaalministri
3. mai
4. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi ja selle töötlemisproduktide (sh marihuaana) puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamine. Samuti süüdistatakse Rainer Peetsi (Peets) selles, et tema omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 7 grammi ebaseaduslikku kanepit ja lisaks vähemalt ühe tarvitamiskoguse kanepit ja 1 grammi MDMA-d järgnevalt: ajavahemikul XXX. aasta suvi kuni XXX. aasta suvi kokku vähemalt 3 grammi kanepit; vähemalt ühe

5 § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XXX kella 19.30 paiku enda elukohas XXX K. K. ühe

§ 183

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Rasmus Peetsi (Peets) süüdistatakse selles, et tema sisustas XXX.a sügisel XXX elutoas asuva riidekapi taimede kasvatuseks mõeldud LED valgusti ja temperatuuri/niiskusemõõtjaga, millega lõi kanepi kasvatamiseks sobilikud tingimused eesmärgiga valmistada saadust suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti oli elutuppa paigaldatud taimekasvatus telk, mis oli varustatud taimekasvatuseks mõeldud LED valgustiga ja ventilaatoriga, millega lõi kanepi kasvatamiseks sobilikud tingimused eesmärgiga valmistada saadust suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti hoidis Rasmus Peets grupis Rainer Peetsiga nende ühises elukohas XXX ühises valduses olevas köögis niiske köögipaberi vahel 10 kanepiseemet kogumassiga 0,12 grammi, venna Rainer Peetsi kasutuses olevas toas 12 kanepiseemet kogumassiga 0,16 grammi, köögis 9 kanepiseemet kogumassiga 0,084 grammi ja ühises valduses olevas elutoas kanepiseemneid kogumassiga 1,52 grammi. Nimetatud kanepiseemned leiti ja võeti ära XXX toimetatud läbiotsimisel. Läbiotsimisel ära võetud seemnetest on võimalik kasvatada kanepit, millest on võimalik valmistada suures koguses marihuaanat. Samuti edastas Rasmus Peets XXX, V. P., soovid kanepitaimede kasvatamiseks mõeldud mulla ja väetiste omandamiseks ning V. P. tellis internetileheküljelt XXX ajavahemikul XXX kuni XXX erinevaid soovitud kanepi kasvatamiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas erinevaid mullasegusid, väetisi ja lõhna neutraliseerijaid enamasti XXX linnas XXX tänaval asuvasse pakiautomaati, kust Rainer Peets, saades eelnevalt V. P. nimetatud pakiautomaadi koodid, saabunud pakid välja võttis ning toimetas need XXX korterisse. Kanepitaimede kasvatamiseks mõeldud mulla ja väetiste omandamise eest maksis V. P.. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid, s.h marihuaana kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks 6 vähemalt kümnele isikule. Kanepi ja selle töötlemisproduktide (sh marihuaana) puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valmistamine ja valdamine. Samuti süüdistatakse Rasmus Peetsi (Peets) selles, et tema kasvatas suures koguses marihuaana saamise eesmärgil elukohas XXX kahte kanepi taime. Nimetatud taimed pandi kasvama mitte hiljem kui XXX ning need leiti ja võeti ära XXX Rasmus Peetsi elukohas toimetatud läbiotsimisel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid, s.h marihuaana kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi ja selle töötlemisproduktide (sh marihuaana) puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 188lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

kanepi ebaseaduslik kasvatamine. Samuti süüdistatakse Rasmus Peetsi (Peets) selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, valmistas ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest vähemalt 44,73 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,82 %, mida hoidis enda valduses XXX elutoas, kuni see XXX toimetatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti omandas ta eeluurimisel tuvastamata asjaoludel XXX. aasta juulist kuni XXX. aasta juulini vähemalt 36 tarvitamiskorra jagu kanepit, mida nimetatud ajavahemikul kord kahe kuu jooksul koos R. S. XXX suitsetasid. 36-st kanepi tarvitamiskogusest andis Rasmus Peets edasi R. S. kaheksateist

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

narkootilise 7 aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. 2. Prokurör täpsustas kohtuvaidluses seoses tervise- ja tööministri määruse nr 93 jõustumisega kanepiga seotud süüdistusi selliselt, et ületatava THC sisaldus peab senise 0,2% asemel olema 0,3%. Prokurör loobus Rainer Peetsile

§ 189

lg 1 järgi esitatud süüdistusest tõendamatuse tõttu, leides, et seetõttu langeb Rasmus Peetsil ära karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemine grupis koos Rainer Peetsiga. Prokurör täpsustas K. K. osas süüdistust selliselt, et Rainer Peets vahendas kanepit K. K.. Samuti täpsustas prokurör R. R. seoses Rainer Peetsi süüdistust, et Rainer Peets omandas XXX. a suvi – XXX. a suvi vähemalt 2 grammi kanepit. Kokkuvõtlikult palus prokurör Rainer Peetsi

§ 189

lg 1 järgi õigeks mõista ning

§ 183

lg 2 p 2 järgi mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud 3 päeva, mille tulemusel jääb karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust, mida

§ 73alusel tingimisi täitmisele mitte pöörata 1-aastase katseajaga.

Rasmus Peetsi palus prokurör süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 3-aastase vangistusega,

§ 188

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega ning

§ 189

lg 1 järgi 1-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel palus prokurör Rasmus Peetsile mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja määrata Rasmus Peetsi kandmata karistust 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva tingimisi täitmisele mitte pöörata

§ 73alusel 3 aasta ja 1-kuulise katseajaga.

Prokurör taotles konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada nii äravõetud esemed kui ka EKEI keemiaosakonda jäetud narkootilised ained, v.a tagastamisele kuuluvad süüdistatavate mobiiltelefonid. Ühtlasi palus prokurör Rainer Peetsilt mõista konfiskeerimise asendamiseks välja 40 eurot. Rainer Peetsi osas pidas prokurör võimalikuks menetluskulude osalist vähendamist seoses

§ 189

lg 1 järgi süüdistusest loobumisega ja Rasmus Peetsi puhul seoses tal XXX ja sissetulekute suurusega. Nii Rainer kui ka Rasmus Peetsi puhul pidas prokurör võimalikuks menetluskulude ositi tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. 3. Süüdistatav Rainer Peetsi kaitsja H. Kuningas märkis kohtuvaidluses, et

§ 183lg 2 p 2 järgi pole tõendatud, et Rainer Peets vahendas K.

K. kanepit. R. R. seotud süüdistuse puhul ei saa öelda, et R. R. valetas, kui tema mälus on asi nii olnud. Kui see aga toimus nii, nagu Rainer Peets rääkis, ei saa Rainer Peetsile seoses R. R. midagi ette heita. Me saame rääkida jätkuvast teost ja kui rääkida jätkuvast teost ning kohus leiab, et R. R. seonduv on tõendatud, saaks see olla

§ 183lg 1, mitte lg 2.

Süüdimõistva otsuse korral tuleks hinnata, kas joobeseisundi tuvastamise maksumus 105 eurot on õiglane jätta Rainer Peetsi kanda, kellel joovet ei tuvastatud. Seoses prokuröri poolt

§ 189

lg 1 osas süüdistusest loobumisega oleks õiglane süüdistatava poolt hüvitatavate menetluskulude mahtu vähendada. Rainer Peetsi kanda jäävad menetluskulud tuleks ajatada 12 kuu peale. Kohus võiks kaaluda Rainer Peetsi karistamist tingimisi rahalise karistusega. 4. Süüdistatav Rasmus Peetsi kaitsja E. Laine avaldas kohtuvaidluses, et olulisim on Rasmus Peetsi tegude kvalifitseerimine

§ 189

lg 1 järgi, kuivõrd samal ajal on Rasmus Peetsile ka süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses käitlemises.

Kahtlust ei ole, et 20.05. XXX korterist leitud kanepitaime varred ja lehed olid maha lõigatud ja sellises olukorras, kus on tegemist juba selle sama kanepi käitlemisega, milles enne ettevalmistusi tehti, on kaitsja arusaama järgi tegemist ühe ja sama kuriteoga, selle erinevate etappidega. Ehk siis tuleks see kvalifitseerida

§ 184järgi, mitte mõlema paragrahvi järgi.

Sellisel juhul ei saaks

§-i 189 ka enam korduvuse puhul arvestada. Rasmus Peetsile etteheidetud A. S. kanepi edasiandmises ja vastu saamises on Rasmus Peets selgitanud, et ei mäleta neid edasiandmise fakte, kuid kui A. S. nii räägib, möönab seda. 8 Kaitsja aga kahtleb, kas sellest tuleb korduvus, et

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseerida.

44,73 grammi on aga loomulikult suur kogus. Ka R. S. osas, vaadates tema ütlusi, on kahtlus, kas selles osas tuleb suur kogus kokku. Kanepitaimede kasvatamises võttis Rasmus Peets süü omaks ning see on kvalifitseeritav

§ 188lg 1 järgi.

Konfiskeerimise ja menetluskulude osas nõustus kaitsja prokuröriga, aga karistuse osas leidis, et Rasmus Peetsi tegevuse saaks kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi ja piirduda miinimumkaristusega.

Rasmus Peetsi kanda jäävaid menetluskulusid võiks vähendada ja võimaldada neid ositi tasuda.

1. Süüdistatav Rainer Peets avaldas, et süüdistus on talle arusaadav. Ta ei tunnista ennast selle järgi süüdi. Viimases sõnas palus Rainer Peets kohtul langetada õiglase otsuse.
2. Süüdistatav Rasmus Peets avaldas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast selles osaliselt süüdi. Ta tunnistab süüdistust

§ 189lg 1 järgi.

Samas ei olnud Rainer Peetsil kanepiseemnetega mingit pistmist ja kuigi XXX võis talle mingeid asju tellida, sellega see ka piirdus.

§ 188lg 1 järgi tunnistab ta ennast süüdi.

Samuti tunnistab ta süüdistust vähemalt 44,73 grammi marihuaana valmistamises ning et omandas A. S. 1 grammi kanepit ja omandas enne XXX. a kevadet vähemalt 2 grammi kanepit, mille andis üle A. S.. Viimases sõnas avaldas Rasmus Peets, et kahetseb tehtut ja on õppinud antud olukorrast ning eluga edasi liikunud. KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT 7. Kohtukoosseis võtab esmalt seisukoha Rainer Peetsile esitatud süüdistuse osas (I), hinnates talle esmalt

§ 189

lg 1 järgi esitatud (a) ja siis

§ 183lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust (b).

Seejärel hindab kohus Rasmus Peetsile esitatud süüdistust (II), võttes seisukoha

§ 188

lg 1 järgi (c),

§ 184

lg 2 p 2 (d) ja

§ 189lg 1 (e) järgi esitatud süüdistustes.

Seejärel mõistab kohus süüdistatavatele karistuse, otsustades konfiskeerimise asendamise (III) ning menetluskulude hüvitamise (IV). Viimaseks võtab kohus seisukoha asitõendite osas (V). I (a) Rainer Peetsi süüdistus

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, so.

§s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamine grupis koos XXX Rasmus Peetsiga.

1. Prokurör loobus kohtuvaidluses Rainer Peetsile selles osas esitatud süüdistusest (a).
2. Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. See tähendab, et menetluse jätkamine muudel põhjustel ja sõltumata kohtumenetluse uuest esemest ei saa enam kuidagi luua sellist olukorda, mis saaks õigeksmõistmise vajaduse välistada.1
3. Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest (a) loobumist, mõistab kohtukoosseis Rainer Peetsi

§ 189lg 1 järgi õigeks.

1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.11.

1. a otsus nr 3-1-1-87-09; p 9 9 (b) Rainer Peetsi süüdistus eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asjaoludel kanepi ja MDMA omandamises ning omandatud ebaseaduslikust kanepist ajavahemikul XXX. aasta suvi kuni XXX. aasta suvi R. R. vähemalt kahel korral 1 grammi ja XXX kella 19.30 paiku K. K. 1 grammi edasiandmises.
2. Kohtuvaidluses avaldas prokurör, et täpsustab süüdistust K. K. seotud osas selliselt, et selle sõnastus on „vahendas XXX. a kella 18.30 paiku enda elukohas XXX K. K. väikses koguses, s.o 1 g kanepi edasiandmist tuvastamata isikult“. Seejuures leidis prokurör, et see muudatus ei too kaasa kirjalikku süüdistuse muutmist ega selleks menetluse uuendamist, kuivõrd NPALS § §-s 2 käsitletakse mõisteid, mis on narkootilise aine käitlemine ja seal on toodud välja ka narkootilise aine vahendamine. Samuti, kui vaadata

§ 183

lg 1 teokirjeldust, on ka seal muu hulgas väikeses koguses ebaseaduslik narkootilise aine vahendamine. Ühtlasi märkis prokurör, et kui süüdistuses on toodud, et Rainer Peets omandas perioodil XXX. a suvi kuni XXX. a suvi vähemalt 3 grammi kanepit, on R. R. ütlustele tuginevalt selles episoodis vähemalt 2 grammi kanepi omandamine Rainer Peetsi poolt.

1. Vastavalt KrMS § 268 lg-s 1 sätestatule toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud süüdistuse muutmise ja täiendamise regulatsioon, mille kohaselt võib prokurör enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ja teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks, võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti Riigikohtu varasemas praktikas on osutatud nõudele, mille kohaselt puuduvad kohtul tulenevalt kriminaalmenetluses kehtivast võistlevuse põhimõttest volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid.2
2. Kohtukoosseis on seisukohal, et prokuröri poolt kohtuvaidluses süüdistuse nö täpsustamist ei ole käesoleval ajal võimalik arvestada. Nimelt, nagu eelpoolt nähtus, on süüdistuse muutmisele ja täiendamisele seatud seaduses kindel ajaline piir – süüdistuse muutmine või täiendamine peab selle kohaselt toimuma enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Käesoleval juhul prokurör süüdistust enne kohtuliku uurimise lõpetamist ei muutnud ega täiendanud, vaid otsustas seda kohtuvaidluses nö täpsustada. Seejuures ei vasta kohtu hinnangul selline nö täpsustamine KrMS § 268 lg-s 3 sätestatule, mil ei ole tegemist süüdistuse muutmisega, kuivõrd prokuröri täpsustuse tulemina heidetaks Rainer Peetsile ette hoopis teistsugust käitumisakti, kui süüdistuses, s.o edasiandmise asemel hoopis vahendamist. Kohtu hinnangul peab teguviis, mida isikule ette heidetakse, olema süüdistuses ära näidatud ja seda isegi juhul, kui käitlemine hõlmab endas erinevaid käitlemisviise, nt omandamist, vedamist, edasiandmist jne. Seega ei saa kohtukoosseisu hinnangul isikut süüdi mõista vahendamises, kui talle on süüdistus esitatud näiteks omandamises. Seega tuleb Rainer Peetsi käitumisele seoses K. K. anda hinnang vastavalt kohtu käsutuses olevale kirjalikule süüdistusaktile ja hinnata, kas Rainer Peets andis K. K. süüdistuses toodud ajal ja kohas edasi 1 grammi kanepit.
3. Enne konkreetselt Rainer ja Rasmus Peetsile esitatud süüdistuste juurde minemist märgib kohtukoosseis sissejuhatavalt, et puudub vaidlus, et süüdistuses toodud perioodil olid 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.
4. a otsus nr 1-18-86, p 61 10 süüdistatavad Rainer ja Rasmus Peets kanepit tarvitajateks. Süüdistatavad kinnitasid seda enda kohtuistungil antud ütlustes ning seda kinnitavad ka asjas olevad teised tõendid (sh asjas üle kuulatud isikute ütlused). Seejuures kinnitavad ka paljud nende elukohast leitud esemed nende seotust kanepiga. Arvestades, et selles vaidlust ei ole, ei pea kohus vajalikuks käesolevas otsuses pikemalt käsitleda XXX. a XXX. a XXX. a asitõendi vaatlusprotokollides vaadeldud esemeid, sh näiteks piibud, grinderid (I kd, tl 124-136). Kohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda ka A. S. puudutavatel materjalidel, s.o XXX. a läbiotsimisprotokollil (I kd, tl 142-199) ja XXX. a ekspertiisiaktis nr XXX (II kd, tl 1-6) sedastatul, kuivõrd ka A. S. puhul ei ole vaidlust, et tegemist on isikuga, kes on olnud seotud kanepiga. Liiatigi ei pea kohus vajalikuks antud läbiotsimisprotokolli käesolevas otsuses pikemalt käsitleda, kuivõrd A. S. süüdistusasi on käesolevast kriminaalasjast eraldatud ning tema süüdistusasi on lahendatud kokkuleppemenetluses Tartu Maakohtu 11.01.
5. a otsusega nr 1-22-7312 (II kd, tl 116-120).
6. Tulles konkreetselt Rainer Peetsile

§ 183

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse juurde, saab kohtukoosseis selle ülesehitusest aru selliselt, et Rainer Peetsile etteheidetavaks käitumiseks on R. R. ja K. K. väikeses koguses kanepi edasiandmine. Süüdistuse eelnev osa, s.o Rainer Peetsi poolt erinevatel aegadel ebaseadusliku kanepi ja 1 grammi MDMA-d omandamine on süüdistuses toodud välja, et oleks võimalik tuvastada, et Rainer Peetsil oli võimalik nii R. R. kui ka K. K. väikeses koguses kanepit edasi anda. Seda enam, et süüdistuses väljatoodud kanepi ja MDMA omandamiste puhul on omandamine toimunud väikeste kogustena (edasiselt nähtuva kohaselt on marihuaana suureks koguseks 7,5 grammi ja MDMA puhul vastavalt EKEI vastusele 1,4 grammi) ning väikeses koguses enda tarbeks omandamine (näiteks tarvitamiseks) on karistatav väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi. 16. Seoses talle

§ 183

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusega märkis Rainer Peets, et tema ei tunnista ennast väikeses koguses käitlemises süüdi, aga tal on erinevate isikutega (R. T., R. R., A. A.) olnud juttu kanepi omandamisest, kuid see oli tema enda tarbeks. Süüdistuse osas, et ta on omandanud väikestes kogustes kokku 7 grammi kanepit ja 1 grammi MDMAd, võib ta öelda, et on kindlasti oma tarbeks kanepit omandanud.

1. Lisaks sellele, et Rainer Peets kinnitas, et ta on enda tarbeks kanepit omandanud, on see tõendatud ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl 30-82 pöördel). Lisaks on sellega tõendatud, et Rainer Peets omandas ka MDMA-d.
2. Nii ütleb Rainer Peets enda Telegrami vestluses R. T. XXX. a kell 02:49, et on ise voodis ja maffi paugu all (II kd, tl 34 pöördel); XXX. a suhtleb Rainer Peets taas R. T., kellele avaldab kella 01:49 ajal, et saab vist miskit ja käib ära ning annab teada, teatades hiljem kella 10:33 ajal R. T., et sai grammi kanakust (II kd, tl 36 pöördel – 37); XXX. a suhtleb Rainer Peets taaskord R. T., kellele annab kella 16:35 ajal teada „ma sain gedo maffi ja gedo emmi“ (II kd, tl 37 pöördel).
3. XXX. a vaatlusprotokollis sisaldub ka Rainer Peetsi Telegrami vestlus R. T. (II kd, tl 39 pöördel), kus kohtukoosseisu hinnangul on ilmselgelt juttu narkootilistest ainetest, kuivõrd 02.
4. kella 17:18 ajal annab Rainer Peets R. T. teada, et neljapäeval alles võttis, mille peale küsib R. T., kuidas lil daydreamin oli ning Rainer Peets vastab, et 0 dream, sõi ennast üle ja vajas aega ennast koguda ning maf sai ka otsa. Kohtukoosseisu hinnangul saab nimetatust järeldada, et Rainer Peets omandas kanepit, samas ei ole aga võimalik tuvastada, kas tegemist oli vähemalt 1 grammi kanepiga. Samas vaatlusprotokollis sisaldub ka Rainer Peetsi ja A. A. omavaheline Telegrami vestlus, kus XXX. a annab Rainer Peets kella 14:47 ajal A. A. teada, et eile võttis ise viimased ühed XXX ära ja praegu pole kuulnud rohkem, mis viitab samuti narkootilise aine omandamisele. 11
5. Nagu eelnevates punktides (18-19) toodud suhtlusest nähtub, siis kasutavad Rainer Peets ja tema suhtluspartnerid omavahelises suhtluses asjadest rääkides teatud väljendeid või siis jätavad asja, millest vesteldakse, üldse nimetamata. Samas on selge, et vestluspartnerid saavad üksteisest aru. Kohtukoosseisu hinnangul ei jää, nagu juba ka nähtus, kahtlust, et Rainer Peetsi ja tema vestluspartnerite omavahelise suhtluse sisuks on narkootilised ained. Seda enam, et istungil andis tunnistajana ütlusi ka Rainer Peetsiga Telegramis suhelnud R. T., kes kinnitas, et tema arvates tähendab mõiste „maff“ kanepit, mis on ka tema vestlustest Raineriga läbi käinud. „1 gedo emmi“ tähendab aga MDMA-d ning „gedo“ on gramm.
6. XXX. a vaatlusprotokollis sisaldub ka Rainer Peetsi vestlus A. S. (II kd, tl 81 pöördel – 82 pöördel), kus Rainer Peets annab A. S. XXX. a teada, et alles homme saab, millele A. S. ei vasta. XXX. a annab Rainer Peets A. S. teada, et „Kuule täna seis veel sitt“ ja „Homme vast“. Edasi on näha, et XXX. a kell 18:50 saadab A. S. Rainer Peetsile sõnumi, mis kohtukoosseisu hinnangul näitab heakskiitu. Kohus on seisukohal, et kuigi nimetatud vestlusest võib eeldada, et suhtlus on narkootiliste ainete teemadel, kuivõrd pooled ei nimeta vestluse teemat, aga saavad üksteisest aru, ei võimalda see suhtlus lugeda tõendatuks, et Rainer Peets omandas XXX. a vähemalt 1 grammi kanepit.
7. Ühtlasi märgib kohtukoosseis siinkohal, et Rainer Peetsiga Telegramis suhelnud A. A. ütlused ei anna käesolevale asjale tõenduslikust aspektist midagi juurde, sest kuigi tema ülekuulamise käigus esitas prokurör talle tema ja Rainer Peetsi suhtluse kohta erinevaid küsimusi, jäi tunnistaja selle juurde, et ta ei mäleta ega oska täpselt öelda, mida nad omavahelises suhtluses Rainer Peetsiga silmas pidasid.
8. Vahekokkuvõttena loeb kohtukoosseis eelneva pinnalt tõendatuks, et Rainer Peets omandas vähemalt 1 tarvitamiskoguse kanepit mitte hiljem kui XXX kell 02:48 ning vähemalt 1 grammi kanepit XXX, XXX, omandades kanepit samuti XXX ning XXX ka vähemalt 1 grammi MDMA-d. Eelmärgitud väikeses koguses enda tarbeks narkootilise aine omandamine vastab NPALS § 151 lg 1 väärteokoosseisule. R. Rattusele edasiandmine
9. Süüdistatava Rainer Peetsi sõnul tunneb ta R. R. ja tal on olnud ka temaga kanepi teemadel suhtlust. R. R. võis midagi segi ajada, kuna nad on koos läinud mingi diileri juurde ja on mõlemad siis sealt saanud kanepit enda tarbeks, kuid tema ei ole R. R. andnud kanepit ega ka ise R. R. kanepit saanud.
10. Tunnistaja R. R. sõnul tunneb ta Rainer Peetsi 7-8 aastat ja on koos Rainer Peetsiga peo käigus tarvitanud kanepit. Ta võis XXX-XXX, ta täpselt ei mäleta, Rainer Peetsilt saada 2 korda 1 grammi kaupa kanepit ja ta maksis Rainer Peetsile 1 grammi eest 20 eurot. Rainer Peetsi poolt talle kanepi üleandmine võis toimuda kuskil linna piiril XXX ja kohtumise toimumiseks tuli enne Rainer Peetsiga suhelda. Nad suhtlesid Messengeri kaudu. Rainer Peets võib olla ka temalt midagi omandanud ja sel samal ajal ehk siis palju aega tagasi. Tal ei ole Rainer Peetsi vastu vihavaenu ja kõik, mis ta rääkis, oli vabast tahtest.
11. Kohtukoosseis märgib, et kuigi süüdistatav Rainer Peets viitas justkui tunnistaja R. R. oleks oma ütlustes midagi segamini ajanud ehk siis andnud ebaõigeid ütlusi, ei ole asjas ühtegi objektiivset viidet tunnistaja ütluste võimalikule ebausaldusväärsusele. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või 12 lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku. Samuti on Riigikohus selgitanud, et tunnistaja ütluste usaldusväärsus sõltub muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud.3 Kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.4 Kuigi tunnistaja ristküsitlemise käigus küsiti tema karistatuse kohta ja võimaliku vihavaenu kohta Rainer Peetsi vastu, millele viimasele vastas eitavalt, ei tõstatanud süüdistatav Rainer Peets ja tema kaitsja ristküsitluse käigus sisuliselt tunnistaja usaldusväärsuse küsimust. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kontrollitakse ristküsitluse käigus läbi tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ka käsilolevas asjas on tunnistaja R. R. süüdistusakti kohaselt kohtueelses menetluses ütlusi andnud, kuid tema ristküsitlemise käigus vastuolude tõttu nende avaldamist ei taotletud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tunnistaja R. R. andis ka siis kriminaalasja esemeks olevate kanepi edasiandmiste kohta üldjoontes samasisulisi ütlusi, nagu kohtuistungil. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et puudub võimalus tunnistaja R. R. ütluste tervikuna või mingis osas tõendikogumist väljajätmiseks.
12. Seega loeb kohus tõendatuks, et Rainer Peets andis 2-l korral R. R. vähemalt 1 grammi kanepit. Kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt võis see toimuda aastatel XXX-XXX, milline aeg jääb Rainer Peetsile esitatud süüdistuse sisse ning kuivõrd edasiandmise faktid on kinnitamist leidnud, loeb kohus tõendatuks sellegi, et Rainer Peets pidi selle 2 grammi kanepit eelnevalt omandama. K. Kontile edasiandmine
13. Süüdistatav Rainer Peets kinnitas, et tunneb K. K. ja arvab, et on ka temaga kanepi teemadel suhelnud, aga ta ei ole K. K. kanepit andnud ega ka ise K. K. käest kanepit saanud.
14. Tunnistaja K. K. on enda sõnul narkootilisi aineid tarvitanud ja arvab, et on koos Rainer ja Rasmus Peetsiga teinud kanepit. Samas ei ole ta Rasmus ega Rainer Peetsilt kanepit omandanud. Ta on Rainer Peetsiga suhelnud Facebookis ja äkki Telegramis, kuid selle suhtluse sisuks ei ole olnud Rainer Peetsilt kanepi omandamine. K. K. ülekuulamise käigus küsis prokurör temalt küsimusi seoses tema ja Rainer Peetsi vestlusega XXX. a, mille peale tunnistaja avaldas, et ta ei oska kommenteerida, kuid ilmselt tahtis ta kanepit. Ta mõtles, et Rainer teab, kust kanepit saaks. Ta ei saanud Rainerilt otse, ta ei ole kunagi Rainerilt otse saanud, vaid nad on kuskil ära käinud kolmanda isiku juures. Selle korra kohta aastal XXX. a ei oska ta ausalt vastata, kuidas ta kanepit sai, sest see oli nii ammu tagasi. Ta ei ole Rainerilt kanepit ostnud, aga võib olla Raineri käest või kaudu kanepit saanud. See Raineri käest saamine võis olla nii, et ta andis Rainerile raha kaasa, et peab ära käima kuskil kellegagi kohtumas või siis käivad koos kuskil ära, mis iganes. Rainer on läbi tema tutvuste samamoodi kanepit saanud. Puhtfüüsiliselt käest kätte ei ole ta Rainer Peetsilt kanepit saanud. 3 4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.
15. a otsus nr 1-20-9406, p 13 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.
16. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 13
17. Antud episoodis on olemas ka K. K. ja Rainer Peetsi Telegramis toimunud suhtlus (II kd, tl 50 pöördel -51), kus XXX. a küsib K. K. Rainer Peetsilt, kas viimane viitsiks teda aidata, mille peale Rainer Peets vastab, et ikka viitsiks, kuid kuna tal on XXX külas, oleks tunni pärast hea. Seepeale vastab K. K., et see sobib, küsides Rainer Peetsilt, kas talle sobib, kui K. K. viskab talle nädala alguses pappi. Rainer Peets küsib seepeale, kas K. K. tahab lihtsalt omale, mille peale K. K. vastab, et tahab seljanärvi põletikule leevendust ning Rainer Peets ütleb, et siis ei pea mingit pappi viskama ja annab teada, kui tulla saab. Hiljem, kella 19:11 ajal annabki Rainer Peets teada, et K. K. võib nüüd tulla ja K. K. teatab kell 19:27, et on kohe Raineri ukse taga.
18. Kohtukoosseis on seisukohal, et seoses K. K. edasiandmisega ei ole kohtu käsutuses selliseid tõendeid, mis võimaldaksid lugeda tõendatuks, et Rainer Peets andis XXX. a kella 19.30 paiku enda elukohas K. K. 1 grammi kanepit. Kohus möönab, et arvestades nende omavahelise suhtluse sisu Telegramis on selge, et jutt käib narkootilistest ainetest. Samas, nagu ka eelnevalt käesolevas otsuses väljatoodud suhtluste puhul, jätavad vestluse osapooled mainimata, millisest ainest täpsemalt juttu on. Ka ei kasutata suhtluses aine markeerimiseks mingit väljendit, näiteks „maff“, mis võimaldaks seda kanepiga seostada. Lisaks sellele, kuigi K. K. avaldas istungil, et ta tahtis ilmselt Rainer Peetsilt kanepit saada, on tema ütlused toimunud osas kohtu hinnangul liiga ebalevad, et nende lugeda tõendatuks talle Rainer Peetsi poolt kanepi edasiandmine. Nimelt nähtub K. K. ütlustest, et ta ei ole füüsiliselt Rainer Peetsilt käest kätte kanepit saanud, aga on Rainer Peetsi tutvuste kaudu kanepit saanud selliselt, et andis Rainerile raha kaasa, et peab ära käima kuskil kellegagi kohtumas või siis käivad koos kuskil ära, mis iganes. Samas rõhutas tunnistaja, et selle XXX. a ühe korra kohta ei oska ta öelda, kuidas ta kanepit sai, aga Rainerilt ta kanepit ostnud ega käest kätte saanud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et K. K. Rainer Peetsi poolt XXX. a 1 grammi kanepi edasiandmine ei ole tõendamist leidnud.
19. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et kohtukoosseis luges tõendatuks Rainer Peetsi poolt R. R. 2-l korral 1 grammi kanepi edasiandmise. 33.

§ 183

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Koosseisu objektiivseteks tunnusteks on seejuures narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine. Vastavalt NPALS § 31 lgle 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toimikus oleva Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus (I kd, tl 108-111) kohaselt on marihuaana (kanepilehed) puhul suureks koguseks 7,5 grammi. Rainer Peetsi poolt R. R. 2-l korral edasiantud 1 grammi kanepi puhul on seega tegemist väikese kogusega.
3. Rainer Peetsile

§ 183

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus käsitleb karistusõiguslikult mitut tegu (teo mitmus), mida kinnitas ka prokurör. Kohtu hinnangul on see käsitlus korrektne. Nimelt toetab tõdemust, et kohtu poolt tõendatuks loetud R. R. 2-l korral 1 grammi edasiandmise puhul ei ole tegemist jätkuva teoga, ka kohtupraktika.5 Käesolevalt andis Rainer Peets R. R. 1 grammi kanepit edasi 2-l korral erinevatel aegadel, mistõttu pole kohtu 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.

1. a otsus nr 1-15-11032, p 34 ja 13.05.
2. a otsus nr 1-15-11032, p 34 14 hinnangul võimalik väita, et juba esimesel korral R. R. 1 grammi kanepi edasiandmisel oli Rainer Peetsil olemas tahtlus R. R. tulevikus uuesti, s.o teist korda kanepit edasi anda. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul seetõttu jaatada, et nö objektiivne kõrvaltvaataja hindaks neid kahte erineval ajal kanepi edasiandmist osana ühtsest käitumisest, näiteks narkodiilerlusest. Seega täitis Rainer Peets esimesel korral R. R. 1 grammi kanepi edasiandmisega

§ 183lg 1 objektiivse koosseisu ning andes R.

R. teist korda 1 grammi kanepit edasi, realiseeris ta

§ 183lg 2 p 2 koosseisu.

35. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane peab vähemalt võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet.6 Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtukoosseisu hinnangul ei saa olla kahtlust, et pikaaegse kanepi tarvitajana pidi Rainer Peets aru saama, et kanepi puhul on tegemist narkootilise ainega, mille edasiandmine on keelatud. 36. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. II (c) Rasmus Peetsi süüdistus

§ 188

lg 1 järgi, et tema kasvatas suures koguses marihuaana saamise eesmärgil elukohas XXX kahte kanepi taime. Nimetatud taimed pandi kasvama mitte hiljem kui XXX ning need leiti ja võeti ära XXX Rasmus Peetsi elukohas toimetatud läbiotsimisel.

1. Süüdistatav Rainer Peets avaldas, et ei oska öelda, millal kanepiseemned mulda pandi. Tema ei osalenud ega jälginud kanepi kasvamist ega tegelenud taimede hooldamisega. Tema ei olnud teadlik, et tema toas aknalaual oli 2 kasvavat kanepitaime, kuna käis seal toas ainult magamas – ta ei inspekteeri igapäevaselt oma tubasid.
2. Süüdistatav Rasmus Peets kinnitas, et tal oli vaja kanepit kasvatada, kuna ta oli töötu ja tal polnud kanepi ostmiseks raha, kuid see leevendas valusid, mis tal olid XXX saadik. Läbiotsimise hetkel ta telki ei kasutanud, ta kasvatas tol hetkel, viis Raineri tuppa aknalauale taimed kasvama. Ta viis need kanepitaimed sinna tuppa mõned nädalad enne läbiotsimist, kuna seal oli kõige rohkem päikesevalgust. Seal Raineri toas oli ka teisi taimi, mille eest ta hoolitses. Rainer ei ole kunagi taimede eest hoolitsemisega tegelenud. Ta ei mäleta, kust seemned nende kahe kanepitaime jaoks saadud olid. Otseselt ei ole ta kuskilt seemneid muretsenud, sest kui ostad kanepit, on seal sees tavaliselt seemned ja kui need välja võtad, võid need põhimõtteliselt kasvama panna. Teine asi on, kas nad lähevad kasvama.
3. Süüdistatav Rasmus Peetsi ütlustega haakuvad ka tunnistaja R. S. ütlused, mille kohaselt ta nägi Rainer ja Rasmus Peetsi elukohas seal olnud viimaseid taimi. Need olid suures toas. Ta käis Rasmus ja Rainer Peetsi juures kuskil nädal-kaks enne nende kinnipidamist. Mingi kasvatamine võis ka enne seda toimuda. Kasvatamisega tegeles ainult Rasmus, kellel oli selleks mingi telk toas, kus olid pottides taimed ja lambid. Taimi oli seal 1-2 äkki. Nad suitsetasid nendest taimedest ka lehti, kuid need ei olnud väga head. Rasmus kasvatas neid oma tarbeks, et ei peaks ostma. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 183 komm. 3 15
4. Lisaks tõendab Rasmus Peetsile 2 kanepitaime kasvatamises esitatud süüdistust kohtule tõendina esitatud XXX. a läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 53-100). Protokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimine XXX asuvas korteris XXX. a ning läbiotsimise käigus leiti muude asjade hulgas Rainer Peetsi magamistoast aknalaualt kahest potist kaks kanepitaime, mis lõigati mulla kohalt maha ja pakendati pakendisse nr 1Tõrv.
5. Ühtlasi leiti eelnimetatud läbiotsimise käigus Rasmus Peetsi toast voodi kõrvalt toolilt silikoonümbrisega mobiiltelefon XXX (pakend nr 3Tõrv). Süüdistatav Rasmus Peets kinnitas, et telefon kuulub temale. Telefoni vaadeldi XXX. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 100-102) ja on näha, et selles sisalduvad märkmed kastmiste kohta, sh koos väetisega. Nende märkmete algusajaks on XXX ja viimane sissekanne kannab XXX kuupäeva. Seega tõendab nimetatud vaatlusprotokoll kohtukoosseisu hinnangul Rasmus Peetsi ütlusi, mille kohaselt hoolitses taimede eest tema ja ühtlasi, et Rasmus Peets asus neid kahte kanepitaime kasvatama mitte hiljem kui XXX.
6. Läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kahe kanepitaime osas määrati toimetada XXX. a ekspertiis (I kd, tl 101-103), tegemaks kindlaks, kas nende näol on tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega. XXX. a ekspertiisiaktis nr XXX (I kd, tl 104-107) asus ekspert seisukohale, et pakendis nr 1Tõrv olnud kaks rohelist taime kogumassiga 1,51 grammi on kanepitaimed, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,78%.
7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega kogumis on tõendatud, et Rasmus Peets kasvatas oma elukohas XXX kahte kanepitaime, et saada endale tarvitamiseks kanepit. 44.

§ 188

objektiivsed tunnused seisnevad unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslikus kasvatamises. Nimetatud taimede kasvatamise all mõeldakse seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Vastavalt NPALS § 3 lg 2 on kanepi kasvatamine ebaseaduslik, kui taimi kasvatatakse narkootilise aine valmistamise eesmärgil.7 Lisaks on Riigikohus selgitanud, et karistatav on üksnes sellise kanepi kasvatamine, mis sisaldab THC-d rohkem kui 0,2%.8 NPALS § 31 lg-le 1 kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister. Sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad aineid ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
3. Määruse lisa 1 I nimekirja kohaselt kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootilised ained, v.a juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordiga. Seejuures ei tohtinud nimetatud sordilehte võetud sordi tetrahüdrokannabinooli sisaldus Rasmus Peetsile etteheidetava kanepi kasvatamise ajal ületada 0,2%. Käesoleval ajal ei tohi tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületada 0,3%. Kuivõrd Rasmus Peets kasvatas kahte kanepitaime, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,78%, narkootilise aine valmistamise eesmärgil, realiseeris ta

§ 188lg 1 objektiivse koosseisu.

7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 188 komm. 2, 2.2, 2.3.1 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.08.

1. a otsus nr 3-1-1-73-05, p 14 16
2. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks tuleb tuvastada, et isik peab vähemalt võimalikuks, et tema poolt kasvatatava taime näol on tegemist

§-s 188 nimetatud taimega.9 Kohtu hinnangul pani Rasmus Peets

§ 188

lg 1 järgi kvalifitseeritava kanepitaimede kasvatamise toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtukoosseisu hinnangul ei saa olla kahtlust, et pikaaegse kanepi tarvitajana ja isikuna, kes käesoleva otsuse kohaselt oli juba kanepitaimi kasvatanud ja valmistanud suures koguses marihuaanat, mida ka suitsetanud, vähemalt möönis, et tema poolt kasvama pandud taimede puhul on tegemist kanepitaimedega. Eriti, kui arvestada, et ta pani need kasvama, et enda tarbeks kanepit saada. (d) Rasmus Peetsile

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest vähemalt 44,73 grammi marihuaana tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,82 % valmistamises ning kanepi omandamises, mida suitsetas koos R. S., samuti A. S. 1 grammi kanepi omandamises ning vähemalt 2 grammi kanepi omandamises, mida andis 1 grammi kaupa edasi A. S. Vähemalt 44,73 grammi marihuaana valmistamine

1. Süüdistatav Rasmus Peets selgitas, et kingakarbis olnud kanepivarred ja – lehed on tal varasemast ajast, kui üritas kunagi kasvatada. See oli ebaõnnestunud kasvatamine ja ta lõikas need lihtsalt maha enne, kui nad õitsema läksid ja jättis need lihtsalt sinna kingakarpi ja arvatavasti unustas, et need seal on. Ta proovis neid suitsetada, aga nad ei töötanud. Tema kasvatamistest enda vajadusteks ei piisanud, kuna need kasvatamised ei õnnestunud, kuidas oleks pidanud. Ta sai enda tarbeks mingi väikse koguse, aga seda oli vähe. Ta ei ole enda produkti kellegagi jaganud, võib-olla lihtsalt on tarvitanud seda kellegagi koos. Mingit tulu ta selle pealt ei teeninud ja pole kellelegi mitte kunagi müünud. Ta ostis endale kanepit diilerite käest ega ole sellest ostetud kanepist enda mäletamist mööda kellelgi edasi andnud. See THC sisaldus 0,82 %, mille ekspert on kirja pannud, oli tema jaoks viletsa kvaliteediga.
2. Lisaks süüdistatav Rasmus Peetsi poolt süüd omaksvõtvatele ütlustele kinnitab talle 44,73 grammi marihuaana tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,82 % valmistamises esitatud süüdistust kohtule tõendina esitatud XXX. a läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 53-100). Protokollist nähtuvalt leiti XXX. a XXX asuvast korterist läbiotsimisel elutoast sektsioonkapi alt musta värvi kingakarbist kuivanud taimevarred koos lehtedega, mis pakendati pakendisse nr 18Tõrv.
3. XXX. a määrati eelnimetatud taimevarte ja – lehtede osas toimetada ekspertiis (I kd, tl 101-103) ja ekspert asus XXX. a ekspertiisiaktis nr XXX (I kd, tl 104-107) seisukohale, et pakendis nr 18Tõrv olevad rohelised tükeldatud taimed kogumassiga 44,73 grammi on tükeldatud kanepitaimed, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,82%. R. S. koos kanepi suitsetamine
4. Süüdistatav Rasmus Peetsi sõnul on ta koos R. S. palju aastaid tagasi korduvalt kanepit tarvitanud, aga ta ei võtaks R. S. räägitut tõena, sest nii tihedalt seda polnud. Selleks tarvitamiseks oli vahepeal tal kanep olemas ja vahel tõi selle R. S.. Ta ei tea, miks R. S. peaks 9 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 188 komm. 3 17 andma valeütlusi. Ju R. S. mäletas asju valesti, sest tema mäletab R. S. neid ütlusi, millega ta tutvus ning kui vaadata toimikut ja asju, siis räägib R. Sütt endale vastu.
5. Tunnistaja R. S. oli enda sõnul Rasmus Peetsiga XXX. Viimased 3 aastat ei ole ta narkootilisi aineid tarvitanud, aga varem tarvitas enamasti kanepit. Ta on kanepit tarvitanud koos Rasmus ja Rainer Peetsiga nende elukohas XXX. Kui ta koos Rainer ja Rasmus Peetsiga kanepit tarvitas, oli see vahepeal Rasmusel olemas ja vahepeal võttis ta selle ise kaasa. Tarvitatavaks koguseks võis olla 1-2 grammi. Üldiselt ta mingit kogust kanepit sealt ära ei viinud, vaid nad tarvitasid kõik kohapeal ära. Nad keerasid üldiselt mitu suitsu, jonti ja siis suitsetasid. Ta ei oska neid aastaid, kui XXX kanepit tarvitas, täpselt öelda, aga see oli kuskil XXX-XXX. Kuskil 2-3 aastat ja tarvitasid kuskil 2 korda kuus.
6. Tulenevalt eelpool punktis 26 toodud suunistest, mida peab ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestama, on kohus seisukohal, et kuigi Rasmus Peets pidas võimalikuks, et tunnistaja R. S. mäletas asju valesti, ei ole käesoleval juhul võimalik R. S. ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seda enam, et ei ole ühtegi objektiivset viidet, mis need kahtluse alla seaks. Eriti, kui arvestada, et tunnistaja ristküsitlemise käigus ei taotletud kohtult usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Seega tuleb asuda seisukohal, et R. S. andis ka kohtueelses menetluses kriminaalasja esemeks olevate kanepi suitsetamiste kohta põhijoontes samasisulisi ütlusi. Seega loeb kohus R. S. ütlused tervikuna usaldusväärseteks. A. S. kanepi omandamine ja A. S. kanepi edasiandmine
7. Süüdistatav Rasmus Peetsi sõnul ei tule talle meelde, et ta oleks A. S. kanepit andnud või temalt saanud. Samas, kui A. S. mäletab nii, et ta omandas 1 korra temalt kanepit ja et ta andis 1 grammi kaupa A. S. edasi kanepit, siis võis see nii olla. Ta ei mäleta, kuna see oli nii kaua aega tagasi.
8. Tunnistaja A. S. kasutas kohtulikul uurimisel õigust ütluste andmisest keeldumiseks, mistõttu võttis kohus vastu tema poolt 22.05.
9. a kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 103-107). Neis kinnitas A. S., et ta on tarvitanud kanepit kuskil 2 aastat, saades seda sõpradelt. Võib-olla on ta ka oma XXX V. P. XXX Rasmuselt paar korda korraga kuskil grammi kanepit saanud, kuid ta pole seda Rasmuselt ostnud. Ta on käinud sellel XXX järel. Rasmus kasvatab seda kodus XXX ise. See võis olla umbes mingi aasta tagasi. Rasmuse aine kvaliteet on kehva. Tema ise ei ole kellelegi kanepit andnud ega müünud. Ka Rasmusele ja Rainerile pole ta kanepit andnud, kuid köögis on tal see grinder, mille kohta võis ta Rasmusele öelda, et ta võib sealt võtta. Arvab, et Rasmus teadis, et seal on kanepit, kuid koos nad seda suitsetanud ei ole.
10. Lisaks sellele tõendab Rasmus Peetsile esitatud süüdistust ka 10.06.
11. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv (II kd, tl 83-86), kust on näha Rasmus Peetsi ja A. S. omavaheline suhtlus, mille pinnalt võib kohtukoosseisu hinnangul järeldada, et tegemist on suhtlusega narkootiliste ainete teemadel, kuivõrd taaskord räägitakse ilma vestluse teemat konkreetset nimetamata, kuid vestluspartnerid saavad üksteisest aru, sh nii selles osas, millega S. aidata on vaja kui ka sellest, mida peetakse silmas, kui XXX. a annab Rasmus Peets A. S. teada, et tal on kaks olemas ja kui A. S. tahab, tuleks ta XXX läbi või S. toob pärast. Seda enam, et vaatlusprotokollist nähtuv riimub ka tunnistajate A. S. ja R. . ütlustega.
12. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad Rasmus Peetsi poolt 44,73 grammi marihuaana tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,82 % 18 valmistamist, samuti on tõendatud, et ta tarvitas suitsetamise teel koos R. S. kanepit ning omandas A. S. 1 grammi kanepit ning andis ise omakorda A. S. edasi vähemalt 2 grammi kanepit 1 grammi kaupa. 57.

§ 184

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Ehk siis on selleks, et jaatada Rasmus Peetsi vastutust

§ 184

lg 2 p 2 järgi vaja teha kindlaks, et ta käitles suures koguses narkootilist või psühhotroopset ainet isikuna, kes oli sellele eelnevalt pannud toime mistahes muu

§ 184lg 2 p-s 2 loetletud narkootikumidega seotud kuriteo.

58. Siinkohal märgib kohtukoosseis etteruttavalt, et kuivõrd edasiselt leiab kohus, et Rasmus Peetsi tegevus ei kuulu eraldi

§ 189

järgi kvalifitseerimisele, kuna ta on pannud toime

§ 184

järgi kvalifitseeritava kuriteo, ei ole tuginevalt

§-le 189 võimalik korduvust jaatada. Lisaks sellele on kohtukoosseis seisukohal, et kaks kanepitaime, mis Rasmus ja Rainer Peetsi kodu läbiotsimisel XXX. a leiti ja ära võeti, pidid olema kasvama pandud pärast seda, kui Rasmus Peets oli juba valmistanud suures koguses marihuaanat. Ehk siis on kohus seisukohal, et Rasmus Peets ei valmistanud 44,73 grammi marihuaanat isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo.

1. Seoses Rasmus Peetsile etteheidetava kanepi suitsetamisega koos R. S., mis on kohtu hinnangul käsitletud tõenditega tõendatud, märgib kohus, et ei pea vajalikuks hakata täpsemalt lahkama, kas Rasmus Peets andis ühise suitsetamise käigus R. S. edasi vähemalt 18 tarvitamiskogust kanepit. Nimelt on kohus seisukohal, et ühine kanepi suitsetamine ei täida narkootilise aine edasiandmise koosseisu. Sellisel seisukohal on kohtukoosseis, kuivõrd nimetatud suitsetamise puhul ei ole tuvastatud, et Rasmus Peetsil oleks olnud edasiandmise eesmärk ning R. S. selgitas, et ta ei viinud kanepit Rasmus Peetsi juurest ära, vaid nad tarvitasid kõik kohapeal ära. Ehk siis käitlejate ring sellises olukorras ei suurenenud. Kohtukooseisu seisukohta toetab ka kohtupraktika. Nii on Riigikohus selgitanud10, et olukorras, kus isiku tahtlus on suunatud narkootilise aine tarbimisele, on ülejäänud tegevused (st omandamine ja valdamine), mida saab samuti käsitleda narkootilise aine käitlemisena, sellega kaasnevad ja tarbimise eesmärgi realiseerimiseks vajalikud käitumisaktid. Olukorras, kus tervikteo etteheidetavus seisneb selles, et isik kas eelnevalt omandades ja vallates või üksnes tarbides käitleb ainet ja ei suurenda käitlejate ringi, siis ei ole seadusandja pidanud vajalikuks selgitada välja äratarvitatud aine kogust, vaid on sätestanud karistuse ainult narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Ehk siis ei oleks Rasmus Peets ja R. S. saanud kanepit suitsetamise läbi tarvitada, kuid nad ei oleks seda eelnevalt omandanud/vallanud.
2. Seoses A. S. edasiandmisega on süüdistus Rasmus Peetsile selles, et tema andis eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud kanepist A. S. edasi 1 grammi kaupa vähemalt 2 grammi kanepit. Kohtukooseis on seisukohal, et kuivõrd Rasmus Peets tegeles kanepi kasvatamisega, ei saa välistada, et selle edasiantud aine oli Rasmus Peets ise eelnevalt kasvatanud. Ehk siis ei saa välistada, et A. S. edasiantava kanepi omandas Rasmus Peets läbi selle, et kasvatas ise kanepit, sai saagi, s.o suure koguse ja sellest suurest kogusest, mida ta juba valdas ehk siis käitles, andis edasi A. S.. Seetõttu on kohus seisukohal, et seoses A. S., viimasele 1 grammi kaupa kanepi edasiandmisega, ei ole Rasmus Peetsi tegevuse puhul 10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.
3. a otsus nr 3-1-1-56-15, p 13,15 19 võimalik korduvust jaatada.
4. Rasmus Peetsile on

§ 184järgi esitatud süüdistuses toodud välja ka A.

S. 1 grammi kanepi omandamine, mis on kohtu hinnangul ka tõendatud. Selles osas on kohtukoosseis aga seisukohal, et väikeses koguses kanepi omandamine (suur kogus on alates 7,5 grammist) ei ole kriminaalkorras karistatav, vaid ka selle eest on vastutus ette nähtud NPALS § 151 lg-s 1. Sellest tulenevalt jääb Rasmus Peetsile etteheidetavaks teoks üksnes 44,73 grammi marihuaana valmistamine ja seega tuleb kontrollida, kas selline käitumine vastab

§ 184

lg 1 koosseisule ehk siis kas tegemist on suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega.

1. NPALS § 31 lg-le 1 kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister. Sotsiaalministri
2. mai
3. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad aineid ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Määruse lisa 1 I nimekirja kohaselt kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootilised ained, v.a juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordiga. Seejuures ei tohtinud nimetatud sordilehte võetud sordi tetrahüdrokannabinooli sisaldus Rasmus Peetsile etteheidetava marihuaana puhul varasemalt ületada 0,2%. Käesoleval ajal ei tohi tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületada 0,3%. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toimikus olevale Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusele (I kd, tl 108-111) on marihuaana (kanepilehed) puhul suureks koguseks seega 7,5 grammi.
4. 29.06.
5. a ekspertiisiaktis nr XXX (I kd, tl 104-107) asus ekspert seisukohale, et pakendis nr 18Tõrv olevad rohelised tükeldatud taimed kogumassiga 44,73 grammi on tükeldatud kanepitaimed, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,82%. Seega, arvestades, et Rasmus Peetsi poolt valmistatud marihuaana koguseks oli 44,73 grammi ja THC sisalduseks 0,87%, realiseeris ta

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

64. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik vähemalt võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet.11 Kohtu hinnangul pani Rasmus Peets

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtukoosseisu hinnangul ei saa olla kahtlust, et pikaaegse kanepi tarvitajana, teadis Rasmus Peets, et käitleb narkootilist ainet, kui valmistas enda kasvatatud kanepitaimedest marihuaanat. Seda enam, et enda ütluste kohaselt üritas ta seda ka suitsetada. (e) Rasmus Peetsi süüdistus

§ 189

lg 1 järgi

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valmistamises ja valdamises. 11 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 184 komm. 3 20

1. Süüdistatav Rainer Peets selgitas, et nende elukohas olnud telk oli tema XXX oma. XXX hoidis seda suures toas. Ta ei tea, milleks XXX telki kasutas, aga arvab, et see oli seal toas püsti kas XXX või XXX. Ta ei julge öelda, kas see telk oli kogu aja püsti või oli vahepeal maha võetud. Väetise pudelite kohta ei oska ta midagi öelda. Ta on käinud pakiautomaadist pakke välja võtmas, kuna töötas sellel ajal XXX kõrval ja seal teisel pool oli automaat. Kuna ta läks nagunii XXX, palus XXX see pakk võtta ja koju viia ning seda ta tegigi. Ei olnud juhtumeid, kus ta oleks täpselt teadnud, mis pakis oli – talle öeldi vaid paki uksekood ja ta sai paki kätte. Tema ei hoidnud endal kanepiseemneid.
2. Süüdistatav Rasmus Peets kinnitas, et kanepi kasvatamiseks uuris ta internetist, mida selleks vaja on ja tegi kõik juhiste järgi. Tal olid telk, lambid, väetised, mullad, termomeetrid, niiskusemõõdikud, pH-mõõdik. Arvab, et väetised, mullad ja kemikaalid tellis XXX, kellele ta andis internetilingi ja ütles, mida tellida. Rohkem ta midagi XXX ei selgitanud ja XXX ei küsinud ka. Ta käis neil vahepeal pakiautomaadis ise järel ja vahel käis XXX. Tellitud kogustest jõudis ta kasutada väga vähe. Läbiotsimise hetkel ta telki ei kasutanud. Tal olid mingid seemned köögis laual paberi vahel ja teised seemned oli ta arvatavasti kunagi pannud mujale tubadesse nii, et ta ei mäletanud nende sinna panemist. Köögis paberi vahel olnud seemned olid idanema pandud, aga arvab, et kui idu otsa ei tule, ei ole võimalik potti panna. Ta kavatses kasvatada kanepit enda tarbeks, mitte levitamiseks. Enne nende 2 taime kasvama panemist, kasutas ta seda kappi, seemneid, väetisi võib-olla ühe korra.
3. Süüdistatava Rasmus Peetsi ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate R. S. ja A. S. ütlused.
4. Tunnistaja R. S. selgitas ütlustes, et Rasmusel oli kanepi kasvatamiseks selleks toas mingi telk, kus olid pottides taimed ja lambid. Tunnistaja A. S., kes keeldus kohtulikul uurimisel seaduslikul alusel ütluste andmisest (A.S. on Rasmus Peetsi XXX), selgitas enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes (II kd, tl 103-107), et on Rasmuse kanepitaimi näinud. Rasmus kasvatas neid riidekapis, kus olid nii taimed kui lambid. Taimi ta ei lugenud, aga oli kaks vähemalt. Teab, et Rasmuse jutu järgi läks enamus asju tal võssa.
5. Ka tunnistaja V. P. kasutas kohtulikul uurimisel õigust mitte XXX vastu ütlusi anda. Seetõttu võttis kohus tõendina vastu tema poolt 22.05.
6. a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (II kd, tl 108-112). V. P. ütluste kohaselt tellib Rasmus vahest pakke, saates talle lingi ja tema tellib ära ning kuna Rainer töötab seal lähedal, saadab ta pakiautomaadi koodi sõnumiga Rainerile ja palub, et ta tooks Rasmuse paki ära. Rasmus on nii tellinud Biohaldjast väetisi ja ONA geeli. XXX on vetsus halb hais ja ONA geel neutraliseerib selle. Ta ei ole küsinud, mida nad väetisega teevad. Mõnikord on ta ka ise Rasmuse paki XXX viinud. Kui Rasmus pakke tellib, tasub nende eest tema. Rasmusel endal pangaarvet ei ole.
7. Lisaks isikulistele tõenditele on kohtu käsutuses XXX. a läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 53-100). Sellest nähtuvalt leiti XXX korteri läbiotsimisel mitmesuguseid taimede kasvatuseks vajalikke vahendeid ja taimekasvatuspotte. Lisaks leiti elutoas olevast riidekapist rippumast rohelist värvi korpusega LED-valgusti, pikendusjuhtme, digitaalse termomeetri ja taimeri (pakend nr 9Tõrv). Elutoast leiti ka kasvatustelk koos konstruktsiooniga (pakend 11Tõrv), milles oli ventilaator (pakend nr 12Tõrv) ja rohelist värvi korpusega LED-valgusti (pakend 13Tõrv). Ühtlasi leiti köögilaualt kahe taldriku vahelt märja paberräti seest 10 seemet (pakend nr 14Tõrv), köögist külmkapi uksel ülevalt teiselt riiulilt soonkinnisega kott seemnetega (pakend nr 19Tõrv) ja elutoast riidekapi otsast Bauhofi kilekotist pruunikas-hallikat värvi seemnetega (pakend nr 20Tõrv) ning Raineri toast aknalaualt soonkinnisega kott 12 seemnega (pakend nr 26Tõrv). 21
8. Leitud seemnete osas määrati XXX. a teostada ekspertiis (I kd, tl 101-103). XXX. a ekspertiisiaktis nr XXX (I kd, tl 104-107) sedastas ekspert, et pakendites nr 14Tõrv, 19Tõrv, 20Tõrv ja 26Tõrv on kanepiseemned: pakendis 14Tõrv on 10 seemet kogumassiga 0,12 gramm, pakendis 19Tõrv on 9 seemet kogumassiga 0,084 grammi, pakendis 20Tõrv kogumassiga 1,52 grammi ja pakendis 26Tõrv 12 seemet kogumassiga 0,16 grammi.
9. Rasmus ja Rainer Peetsi elukohast XXX leitut on vaadeldud ka erinevates asitõendi vaatlusprotokollides. 25.11.
10. a asitõendivaatlusprotokollis (I kd, tl 112-114) vaadeldi pakendis 4Tõrv asuvat pH-mõõdikut, 25.11.
11. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 115118) pakendis 6Tõrv olnud looduslikku taimeabi preparaati, mis sobib sellel oleva kirje kohaselt kõikide taimede töötlemiseks. 28.05.
12. a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi pakendis 16Tõrv olevaid „Biobizz“ taimekasvatusvahendeid, millest ühel pudelil lisaks veel kirje „Topp-Max“ ja teisel „Alg-A-Mic“. Mõlemal taimekasvatusvahendil on peal ka kirje, et tegemist on taimedele mõeldud orgaanilise biostimulandiga. A. S. adresseeritud OÜ XXX arvelt nähtuvalt on ostetud erinevaid tooteid, s.o Bio-Grow, BioHeaven, Coco-Mix, RootJuice, TopMax ja on olemas ka märge „Omniva, XXX“,, millest viimane viitab kohtukoosseisu hinnangul sellele, et loetletud asju sisaldav pakk telliti antud asukohta.
13. Rasmus Peetsi ütlusi, et ta tellis oma XXX kaudu kanepi kasvatamiseks vajaminevat, kinnitavad ka 09.06.
14. a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 10-20) ja 15.04.
15. a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 27-29). Neist esimeses on vaadeldud V. Peetsilt tema kinnipidamisel (II kd, tl 7-9) leitud ja ära võetud mobiiltelefoni XXX, kust on näha, kuidas Rasmus Peets edastab oma XXX erinevate internetilehekülgede aadressid koos oma soovidega, mida tellida, mida V. P. ka teha lubab ja suhtlusest nähtuvalt teebki (vt II kd, tl 17-19). Teises vaatlusprotokollis on vaadeldud AS Eesti Post 05.05.
16. a vastusega nr XXX menetlejale edastatud andmeid. Sellest nähtuvalt on V. P. kasutuses olevale numbrile XXX saabunud ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a mitmeid postisaadetisi, mis on saabunud kõik XXX pakiautomaati. Saatjaks on olnud XXX OÜ.
17. V. P. poolt erinevate taimehooldusvahendite tellimist kinnitavad ka XXX OÜ poolt menetlejale edastatud arved (II kd, tl 90-94, 96-99). Neist nähtub, et V. P. on neid ettevõttest tellinud ajavahemikus XXX-XXX.
18. Kohtule esitati tõendina ka Elektrilevi OÜ 27.04.
19. a vastus nr XXX (II kd, tl 21) ning 15.04.
20. a vaatlusprotokoll (II kd, tl 22-25), mis on selle vastuse põhjal koostatud. Elektrilevi OÜ vastuskirja kohaselt on XXX sõlmitud leping võrguühenduse kasutamiseks V. P.. Vaatlusprotokollist nähtub nimetatud asukohas igakuine elektritarbimine ajavahemikus XXX-XXX. Kohtukoosseis nendib, et vaadates elektritarbimise kohta käivaid andmeid, on tõepoolest tuvastatav, et mingitel ajaperioodidel on elektrit XXX korteris tarbitud rohkem ja teistel vähem, samas on elektritarbimine nimetatud asukohas olnud alates XXX. a kuni XXX. a märtsikuuni stabiilselt küllaltki kõrge, mis omakorda näitab, et tõenäoliselt kasutati asukohas seadmeid, mis tarbisid küllalki palju elektrit. Arvestades, et nii Rasmus Peetsi kui ka tunnistaja R. S. ütluste alusel võib lugeda tõendatuks, et korteris kasvatati mingil ajal nö kasvatustelgis kanepit, võib nentida, et on tõenäoline, et elektritarbimise mõningane suurenemine võis olla sellest tingitud.
21. Eeltoodu alusel loeb kohtukoosseis tõendatuks, et Rasmus Peets sisustas XXX elutoas asuva riidekapi taimede kasvatuseks mõeldud LED valgusti ja temperatuuri/niiskusemõõtjaga. Samuti loeb kohtukoosseis tõendatuks, et Rasmus Peetsil oli elutoas taimekasvatuse telk, mis oli varustatud taimekasvatuseks mõeldud LED valgustiga ja ventilaatoriga. Ühtlasi on kohtukoosseisu hinnangul tõendatud, et Rasmus ja Rainer Peetsi 22 ühises elukohas oli erinevates kohtades kanepiseemneid, s.o köögis niiske köögipaberi vahel 10 kanepiseemet kogumassiga 0,12 grammi, Rainer Peetsi kasutuses olevas toas 12 kanepiseemet kogumassiga 0,16 grammi, köögis 9 kanepiseemet kogumassiga 0,084 grammi ja elutoas kanepiseemneid kogumassiga 1,52 grammi. Sellest hoolimata on kohtukoosseis seisukohal, et Rasmus Peets ei kuulu

§ 189lg 1 järgi süüdimõistmisele.

77.

§ 189

lg 1 näeb ette vastutuse

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamise, valdamise või üleandmise või selleks rahaliste vahendite eraldamise eest ning seejuures on see pealkirjastatud kui narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tõepoolest eelpool loetletu valmistamises, valdamises või üleandmises või siis rahaliste vahendite eraldamiseks narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks. Nii on sättes üheks süüteokoosseisuks ühendatud nii §-s 184 sätestatud teo ettevalmistamine kui ka sellele kaasaaitamine.12

1. Kohtukoosseisu hinnangul nähtub kogutud tõenditest, et Rasmus Peets kasvatas kanepit enda tarbeks, sest tal ei olnud selle ostmiseks rahalisi vahendeid ja kuna see leevendas valusid. Ehk siis ei olnud kasvatamise eesmärgiks kasvatada suures koguses kanepit, et seda levitada, s.h müüa. Seejuures nähtub isikute ütlustest, et kanepiseemned, mis leiti Rasmus ja Rainer Peetsi elukohast, leiti väga erinevatest kohtadest ja Rasmus Peets selgitas, et ta ilmselt ise oli need erinevatesse kohtadesse pannud, unustades need seejärel ära. Seega ei saa kohtu hinnangul mingist metoodilisest ettevalmistamisest käesoleval juhul rääkida. Ühtlasi, kuigi nimetatud seemneid on ekspertiisi käigus kaalutud, ei ole andmeid, kas nimetatud seemned on sellise kvaliteediga, mis võimaldavad kasvatada vastava THC sisaldusega kanepitaimi.
2. Samuti on kohtukoosseis seisukohal, et ettevalmistava tegevuse kvalifitseerimine eraldi

§ 189

järgi ei ole põhjendatud olukorras, kus eelnimetatud vahendid olid juba kanepi kasvatamisel kasutusel (kasvavad 2 kanepitaime) ja kasvatamise tulemusel oli juba saadud valmistada suures koguses narkootilist ainet (44,73 grammi marihuaanat), pärast mida ei olnud kasvatamiseks kasutatut ära visatud. Ehk siis on kohus seisukohal, et

§ 189

järgi kuulub isiku tegevus kvalifitseerimisele olukorras, kus põhikuritegu

§ 184

järgi ei ole veel toime pandud, mistõttu on karistatav üksnes ettevalmistav tegu selle toimepanemiseks.

1. Viimatist kohtu seisukohta toetab kohtu hinnangul ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 23.12.
2. a otsuse nr 1-19-7453 p-s 39 märgitu, et kui isik käitleb suures koguses narkootilise ainena käsitatavat kanepit, mille ta on eelnevalt ise kasvatanud, tuleb tema tegu tervikuna (nii kasvatamine kui ka käitlemine) kvalifitseerida üksnes

§ 184

järgi, mitte aga

§-des 184 ja 188 ette nähtud süütegude kogumina. Osutatud juhul on

§ 188

käsitatav subsidiaarkoosseisuna, mis tuleb kohaldamisele alles siis, kui primaarkoosseisu (

§ 184

) ei kohaldata.

§-dega 188 ja 184 kaitstakse sama õigushüve, s.t rahvatervist. Mõlema normi eesmärk on vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele kaasnevat kahju. Sisuliselt kujutab

§-s 184 kirjeldatud tegu käsitletaval juhul endast süüdlase tegevuse hilisemat staadiumi, millega ohustatakse kaitstavat õigushüve intensiivsemalt kui kanepi kasvatamisega. Eelkirjeldatud olukorras hõlmab

§ 184

kui oluliselt suurema ebaõigusega tegu sellele eelnenud kanepitaime kasvatamise

§ 188

tähenduses ning seetõttu puudub üldjuhul vajadus kõnesolevat kuriteokoosseisu süüteo kvalifikatsioonis eraldi kajastada. Ühtlasi ei moodusta

§-s 188 kirjeldatud käitumine

§ 184lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeritavat 12 J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 189 komm 2 23 tunnust, s.t korduvust.“. Eeltoodu pinnalt on kohus seisukohal, et ka

§-s 189 ettenähtud tegu nö neeldub

§ 184

ettenähtud suurema ebaõigusega teos ja nagu kohus juba märkis, olles pannud toime

§ 184

järgi kvalifitseeritava teo, ei kuulu Rasmus Peetsi ettevalmistav tegevus

§ 189järgi enam eraldi kvalifitseerimisele ja Rasmus Peets selle eest karistamisele.

III 81.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 82. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.13 83. Seejuures rõhutas Riigikohus hiljutises lahendis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.14 Rainer Peets 84.

§ 183

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 85. Vastavalt

§ 44

lg-le 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Sama paragrahvi lõigete 2, 3 kohaselt arvestatakse päevamäärade suurus kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta andmete alusel ning päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot.

1. Rainer Peetsi karistatuse kohta kohtukoosseisule esitatud karistusregistri väljavõttest (II kd, tl 128) nähtuvalt on tegemist nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isikuga. Rainer Peetsi keskmiseks päevasissetulekuks, arvutamise aluseks XXX. aasta, oli XXX eurot ning XXX. aasta andmete põhjal XXX eurot (II kd, tl 123-124).
2. Analüüsides Rainer Peetsi süü suurust, märgib kohtukoosseis, et väikeses koguses kanepi edasiandmine tema poolt toimus juba pea 4 aastat tagasi ning kokku andis Rainer Peets edasi vaid 2 grammi kanepit. Ühtlasi arvestab kohus, et kanep on olemuselt leebemaid narkootilisi aineid ning ei ole tuvastatud, et tegemist oleks olnud Rainer Peetsi jaoks pikaaegse ning rahalise kasu saamiseks toimepanduga. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust 13 14 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.
3. a otsus nr 1-18-2232, p 71 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.
4. a otsus nr 1-22-227, p 10 24 kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Neil asjaoludel hindab kohus Rainer Peetsi süü keskmisest väiksemaks. 88.

§ 56lg 2 kehtestab eriregulatsiooni vangistuse kohaldamiseks.

Seda tohib mõista üksnes äärmise abinõuna (ultima ratio põhimõte) siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada rahalise karistuse või arestiga. Käesoleval juhul, arvestades eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Rainer Peetsi vangistusega karistamine ei ole põhjendatud, vaid karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab tema karistamisest

§ 183lg 2 p 2 järgi miinimummäära lähedase rahalise karistusega.

Võttes aluseks Rainer Peetsi päevasissetuleku 2017. aastal, mõistab kohus Rainer Peetsile rahaliseks karistuseks 50 päevamäära (päevamäär 13 eurot), s.o kokku 650 eurot.

§ 68

lg 1 ja

§ 70

lg 2 alusel arvestab kohus Rainer Peetsi kahtlustatavana kinnipidamise aja 20.05.

1. a kuni 22.05.
2. a, s.o 9 rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka ning loeb tema poolt kandmata karistuseks rahalise karistuse 41 päevamäära, s.o 533 eurot. Arvestades kuriteo asjaolusid ja Rainer Peetsil varasemate karistuste puudumist, ei pea kohus mõistetud rahalise karistuse reaalselt tasumist Rainer Peetsi poolt otstarbekaks. Seetõttu jätab kohus mõistetud rahalise karistuse

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Rainer Peets ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 89.

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 84

alusel, kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. 90. Kohtukoosseis leidis, et tõendatud on Rainer Peetsile esitatud süüdistus selles, et tema andis ajavahemikul XXX. aasta suvi kuni XXX. aasta suvi XXX R. R. vähemalt kahel korral 1 grammi kanepit. Kohtus uuritud tõendite alusel sai Rainer Peets selle eest kokku vähemalt 40 eurot (kanepi hind on 20 eurot/gramm). Kuivõrd Rainer Peetsi poolt narkootilise aine kanepi eest saadud 40 eurot ei ole alles, tuleb Rainer Peetsil asenduskonfiskeerimise korras välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ehk siis tuleb Rainer Peetsilt käesolevalt

§ 831

lg 1 ja

§ 84alusel riigi kasuks välja mõista 40 eurot.

Nimetatud summa tuleb Rainer Peetsil ära tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rasmus Peets 91.

§ 188

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 184lg 1 sanktsiooniks on aga ühe- kuni kümneaastane vangistus.

1. Kohtukoosseisule esitatud Rasmus Peetsi karistusregistri väljavõte (II kd, tl 129), millest nähtuvalt on tegemist nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isikuga.
2. Hinnates Rasmus Peetsi süü suurust, võtab kohtukoosseis arvesse, et kohtu käsutuses olevatest tõenditest nähtuvalt kasvatas Rasmus Peets kahte kanepitaime enda tarbeks. Sama kehtib kohtu hinnangul ka kingakarbist leitud marihuaana kohta. Tõendite alusel ei ole võimalik väita, et Rasmus Peetsil oleks kummalgi juhul olnud soovi hakata seda kanepit laiemalt levitama, sellega raha teenida, vaid äärmisel juhul tarvitas/tarvitanuks ta seda tuttavatega. Lisaks arvestab kohus sedagi, et kanep on oma olemuselt üks leebemaid narkootikume ning Rasmus Peetsi poolt käideldud kanepi kogus ei olnud ülemäära suur. 25 Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes, kuid kohtu hinnangul võib Rasmus Peetsi poolt istungil avaldatu, et ta kahetseb tehtut, on sellest õppinud ja eluga edasi liikunud, alusel asuda seisukohale, et karistust kergendava asjaoluna esineb

§ 57lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Seega hindab kohus ka Rasmus Peetsi süü keskmisest väikesemaks. 94. Kohus on seisukohal, et arvestades eeltoodut kogumis, piisab varem kriminaalkorras karistamata Rasmus Peetsi karistamiseks vangistusega, mis

§ 188

lg 1 alusel jääb oluliselt alla keskmise ning

§ 184lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni miinimummääras.

Eeltoodu alusel mõistab kohus Rasmus Peetsile

§ 188

lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta vangistust.

§ 64

alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes Rasmus Peetsile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Selle karistuse hulka tuleb arvata Rasmus Peetsi poolt kahtlustatavana kinnipidamise 3 päeva, s.o 20.-22.05.2020. a, lugedes kandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades kuriteo asjaolusid ja Rasmus Peetsil varasemate karistuste puudumist ning kuna puuduvad andmed, et ta oleks pärast süüksarvatavaid tegusid uusi õigusrikkumisi toime pannud, ei pea kohus mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmist tema poolt otstarbekaks. Samuti ei pea kohus neil asjaoludel vajalikuks rakendada Rasmus Peetsi suhtes kriminaalhooldust. Seetõttu jätab kohus mõistetud karistuse

§ 73

lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Rasmus Peets ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. IV

1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
2. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud.//…//Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele.15
3. Kriminaalasjas kontrolliti Rasmus Peetsi kinnipidamise järel 20.05.
4. a tema joobeseisundit, mis läks maksma 105 eurot (I kd, tl 50). Niisamuti kontrolliti kinnipidamise järel 20.05.
5. a Rainer Peetsi joobeseisundit ja ka see läks maksma 105 eurot (I kd, tl 140141). Kohtukoosseis on seisukohal, et nimetatud kulude hüvitamise kohustust ei ole põhjendatud panna süüdistatavatele, kuivõrd kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et joobeseisundite tuvastamise oleks tinginud tõendamisvajadus ehk siis ei saa asuda seisukohale, et nimetatud uuringute tulemus aitaks kuidagi kaasa kriminaalasja lahendamisele. Seega jätab kohtukoosseis nimetatud kulud riigi kanda. Rainer Peets 15 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.
6. a otsus nr 3-1-1-121-13, p 6 26
7. Seega on Rainer Peetsi poolt hüvitatavateks menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1705,20 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates
8. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot). Seega on menetluskulu kokku 2792,70 eurot.
9. Süüdistatav Rainer Peets avaldas, et tema igakuine sissetulek on ligikaudu XXXXXX eurot. Väljaminekuteks on autoliising ja kindlustus umbes XXX eurot kuus ja nii jääb talle alles umbes XXX eurot, millest maksab üüri XXX eurot, siis kommunaalid ja ka söök XXX-XXX eurot. Ta sooviks nii menetluskulude vähendamist kui ka ositi tasumise võimalust.
10. Kohtule on esitatud teatised ka Rainer Peetsi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd, tl 123-124). Nende kohaselt oli Rainer Peetsi keskmiseks päevasissetulekuks, arvutamise aluseks XXX. aasta, XXX eurot ning XXX. aasta andmete põhjal XXX eurot.
11. Kohtukoosseis on seisukohal, arvestades Rainer Peetsi poolt istungil oma rahaliste võimaluste kohta avaldatut ja menetluskulude suurust ning seda, et kohus mõistis Rainer Peetsi

§ 189

lg 1 järgi õigeks, et on põhjendatud nii tema poolt hüvitatavate menetluskulude vähendamine kui ka ülejäänud menetluskulude ositi tasumise võimaldamine selleks seaduses ettenähtud maksimaalse aja jooksul. Seega jätab kohus KrMS § 181 lg 1 ja § 180 lg 3 alusel nii Rainer Peetsi kaitsjatasust kui ka sundrahast poole, s.o vastavalt 852,60 eurot ja 543,75 eurot riigi kanda.

1. Kohus mõistab Rainer Peetsilt KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2 alusel menetluskuluna riigieelarvesse välja kaitsjatasu 852,60 eurot ja sundraha 543,75 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Rainer Peetsil tasuda menetluskulu kokku 1396,35 eurot ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rasmus Peets
2. Rasmus Peetsi poolt hüvitatavateks menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 504 eurot (I kd, tl 104-107), KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1705,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot (alates
3. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot). Seega on menetluskulu kokku 4021,70 eurot.
4. Süüdistatav Rasmus Peets avaldas, et võimalusel sooviks ta menetluskulude vähendamist ja tasumise aja pikendamist. Tal ei ole hetkel fikseeritud sissetulekut. Tal on XXX, XXX – tal on XXX, XXX. Ta saab XXX ka toetust, XXX, kuid on väikelaen natuke üle XXX euro kuus ning tal tuleb igakuiselt XXX umbes XXX euro eest. Lisaks tuleb tal tasuda korteri kommunaalkulud paarsada eurot kuus, mis on XXX pooleks. Põhitöökohal on tema töötasuks umbes XXX eurot bruto.
5. Rasmus Peetsi kohta kohtule esitatud teatistelt kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd, tl 126-127) nähtub, et XXX a andmete alusel oli tema keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot ja XXX. a andmete põhjal XXX eurot. 27
6. Kohtukoosseis on seisukohal, arvestades Rasmus Peetsi poolt istungil oma rahaliste võimaluste kohta avaldatut ja menetluskulude suurust ning seda, et kohus mõistis Rasmus Peetsi

§ 189

lg 1 järgi õigeks, et on põhjendatud nii tema poolt hüvitatavate menetluskulude vähendamine kui ka ülejäänud menetluskulude ositi tasumise võimaldamine selleks seaduses ettenähtud maksimaalse aja jooksul. Seega jätab kohus KrMS § 181 lg 1 ja § 180 lg 3 alusel Rasmus Peetsi kaitsjatasust 2/3, s.o 1136,80 eurot, pool sundrahast, s.o 906,25 eurot ja pool ekspertiisitasust, s.o 252 eurot riigi kanda.

1. Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel Rasmus Peetsilt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 252 eurot, kaitsjatasu 568,40 eurot ja sundraha 906,25 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Rasmus Peetsil tasuda menetluskulusid kokku 1726,65 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V
2. 20.05.
3. a võeti Rainer Peetsi kahtlustatavana kinnipidamisel temalt ära mobiiltelefon XXX, IMEI-kood XXX (pakendis nr 1RainerKP), mis on hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos. Rainer Peets avaldas, et soovib telefoni tagasi saada, mistõttu on kohtukoosseis seisukohal, et see tuleb talle KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada.
4. 20.05.
5. a leiti XXX toimetatud läbiotsimise käigus mobiiltelefon XXX IMEIkoodidega XXX ja XXX koos mobiiltelefonis oleva SIM-kaardiga (pakend 3Tõrv), mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos. Rasmus Peets avaldas, et telefon koos selles oleva SIMkaardiga kuulub temale ja ta soovib seda tagasi saada. Seetõttu kuulub see kohtukoosseisu hinnangul kohtuotsuse jõustumisel talle tagastamisele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
6. 20.05.
7. a XXX toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud järgmised esemed, mis on hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos, tuleb

§ 83

lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada: pakend nr 1Tõrv, millesse olid pakendatud kaks EKEI keemiaosakonda jäetud kanepitaime; karp, milles kollast värvi pHmõõdik (pakend nr 4Tõrv); 6 plastpudelit vedelikega ning plastikust mõõtetopsik (pakend nr 5Tõrv); plastpudel vedelikuga (pakend nr 6Tõrv); üks LED-valgusti (pakend nr 8Tõrv); pikendusjuhe, digitaalne termomeeter ja taimer (pakend nr 9Tõrv); kaks LED-valgustit (pakend nr 10Tõrv); kasvutelk koos konstruktsiooniga (pakend nr 11Tõrv); kaks pikendusjuhet, ventilaator ja taimer (pakend nr 12Tõrv); üks LED-valgusti (pakend nr 13Tõrv); pakend nr 14Tõrv, millesse olid pakendatud ekspertiisi käigus hävinenud seemned; kaks plastpudelit vedelikuga ja Biohaldjas arve (pakend nr 16Tõrv); soonkinnisega kott, milles taimse puru määrdumine (pakend nr 17Tõrv); pakend nr 18Tõrv, millesse olid pakendatud EKEI keemiaosakonda jäetud kuivanud taimevarred koos lehtedega; pakend nr 19Tõrv (soonkinnisega kott, millesse olid pakendatud ekspertiisi käigus hävinenud seemned); seemned (pakend nr 20Tõrv); plasttops, milles pruuni värvi mullalaadne ollus (pakend nr 21Tõrv); digikaal, millel puudub tagumine kaas (pakend nr 22Tõrv); metallist piip (pakend nr 23Tõrv); puidust piip (pakend nr 24Tõrv); pakend nr 26Tõrv (soonkinnisega kott, millesse olid pakendatud ekspertiisi käigus hävinud seemned); digitaalkaal, metallist grinder, puidust korpusega grinder, milles taimse puru määrdumine (pakend nr 27Tõrv) on antud Lõuna prefektuuri asitõendite lattu hoiule); katkise korpusega digitaalkaal (pakend nr 31Tõrv). 111. Ühtlasi leiti 20.05.2020. a XXX toimetatud läbiotsimise käigus kaks kanepitaime (pakend nr 1Tõrv) ja kuivanud taimevarred koos lehtedega (pakend nr 18Tõrv). Nimetatud 28 kanepitaimed ja kuivanud taimevarred koos lehtedega on jäetud EKEI keemiaosakonda. Kohtukoosseisu hinnangul tuleb need

§ 83

lg 4 ja

§ 191

alusel konfiskeerida ning jätta kohtuotsuse jõustumisel NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anzelika Kuus rahvakohtunik 29 /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Tiikmaa rahvakohtunik