← Eesti

2-19-10889/38

Obsah (13)§ 162§ 146§ 153§ 157§ 163§ 22§ 130§ 165§ 66§ 193§ 65§ 651§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10889 Tsiviilasi Modulehouse osaühingu (pankrotis) pan

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 26.10.

  1. Pankrotihaldur on esitanud taotluse Modulhouse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega ja pankrotihalduri vabastamiseks tema kohustuste täitmisest. Modulhouse OÜ (pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.
  2. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses on müüdud: * moodulid (13 tk) 4 680 eurot, * nurksaed, formaatsaed, metallkäru, tõsterihmad ja käsitööriistad 4 560 eurot * vertikaalne formaatsaag, metallkastid, giljotiin, punane virnastaja, roheline diiseltõstuk, kollane tõstuk, elektrilised roklad 2 tk 7 500 eurot, * 4 montaazhilauda Randek, sildkraana, metallkonstruktsioonid 13 000 eurot, * kinnitusvahendid 480 Tööriistad 750 eurot, * ventilatsiooni tarvikud, riiulid, tööriistad 7 183.73 eurot, * Fiat Ducato (riikliku registreerimisnumbriga xxxx) 180 eurot, * Tiki treiler CS300-LH (riikliku registreerimisnumbriga xxxx) 500 eurot, * Ford Transit (riikliku registreerimisnumbriga xxxx) 1 800 eurot, * ehitusmaterjalid üürileandja laos 33 600 eurot (tasaarveldatud üürileandja pandiõigusega N OÜ nõudega 85% ning reaalne laekumine 4200 eurot) * Nissan NV200 (riikliku registreerimisnumbriga xxxx) 1 300 eurot, * konteiner 2 620 eurot, 3

(12)2-19-10889 * 2 konteinerit koos tööriistadega Rootsis 3 000 eurot, * suuremõõtmeliste detailide montaažilaud 2 000 eurot KOKKU 83 153.73 eurot. Pangaintressidena on laekunud 9.69 eurot. Pankrotieelsete nõuetest on laekunud 1 612.80 eurot. Liisingvara müügist on laekunud 1 132.93 eurot. A Advokaadibüroolt on laekunud tagasimakse 58.68 eurot. Kokku on toimunud pankrotivarasse laekumisi summas 85 967.83 eurot. Andmed

§ 146

lg 1 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on välja makstud järgmised pankrotimenetluse kulud summas 27 859.72 eurot: * ajutise halduri tasu 2 026 eurot, * pankrotimenetluses tasutud/tagastatud käibemaks 11 011.01 eurot. * laoruumide rent detsember

  1. a kuni märts
  2. a 3 000 eurot, * konteinerite paigaldamine ja transport 1 632.90 eurot, * tootmisruumidest varade ümberkolimine lattu, kolimisteenus sh konteinerite laadimine, puhastamine, seadmete üleandmine 5 000 eurot, * õigusabi (nõude esitamine Norra ettevõtte vastu) 2 322 eurot, * raamatupidamise ja dokumentide hoiustaminearhiveerimine 2 702,76 eurot, * pangakulu 6.30 eurot, * aksmude intress koos tulumaksuga 158.75 eurot Kokku 27 859.72 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata pankrotihaldurile lõplik tasu summas 9 720 eurot, millele lisandub käibemaks 1 944 eurot, kokku 11 664 eurot. Kokku on pankrotimenetluse (eeldatavad) kulud 39 523.72 eurot. Andmed nõuete kaitsmise ja jaotise alusel väljamakstud raha kohta 02.06.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses esimene nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi kokku 58 nõudeavaldust kogusummas 12 808 608.35 eurot. Koosolekul vaidlustas pankrotihaldur OÜ T nõude rahuldamisjärgu ning tunnustas I järgus nõuet summas 66 500 eurot ja II rahuldamisjärgus summas 97 072.96 eurot. I OÜ, I. G., V. P. ja I. K. vaidlustasid S AS-i nõude kogu ulatuses. Seega tunnustati esimesel nõuete kaitsmise koosolekul 56 võlanõuet kogusummas 10 958 235.73 eurot. Töötajate nõuetest arvati maha Eesti Töötukassa poolt määratud hüvitised. 10.09.
  3. a toimus võlgniku pankrotimenetluses teine nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi üks nõudeavaldus summas 16 537.71 eurot. Koosoleku nõuet ei vaidlustatud. Tulenevalt eeltoodust on tunnustatud 57 võlanõuet kogusummas 10 974 773.44 eurot. Pärast nõuete kaitsmist K OÜ loobus oma nõudest summas 204 644.51 eurot võlgniku vastu ja W OÜ loobus oma nõudest summas 16 088.40 eurot võlgniku vastu. 4

(12)2-19-10889 Pankrotihaldur koostas 08.09.2022 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 21.09.2022 määrusega. Jaotusettepaneku kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kogusummas 10 754 040.53 eurot järgmiselt:

§ 153

lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded kogusummas 73 353.73 eurot järgmiselt:

  1. OÜ T (kustutatud) nõue summas 3 780 eurot, jaotis 5,15%
  2. S AS 2 nõue summas 45 773.73 eurot, jaotis 62,40%
  3. N OÜ nõue summas 23 800 eurot, jaotis 32,45% Kokku 73 353.73 eurot, jaotis100%.

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 10 607 888.08 eurot järgmiselt:

  1. E. L. nõue summas 3 051.88 eurot, jaotis 0,03%
  2. Ü OÜ nõue summas 172 328.54 eurot, jaotis 1,62%
  3. A AB nõue summas 267 409.27 eurot, jaotis 2,52%
  4. J OÜ nõue summas 46 621.73 eurot, jaotis 0,44%
  5. Aktsiaseltsi K nõue summas 35 309.12 eurot, jaotis 0,33%
  6. P OÜ nõue summas 58 973.50 eurot, jaotis 0,56%
  7. S OÜ nõue summas 8 246.86 eurot, jaotis 0,08%
  8. R OÜ nõue summas 31 225.98 eurot, jaotis 0,29%
  9. C AS nõue summas 7 809.98 eurot, jaotis 0,07%
  10. AS P nõue summas 89 594.65 eurot, jaotis 0,84%
  11. S OÜ nõue summas 311 870 eurot, jaotis 2,94%
  12. AS O nõue summas 19 758.76 eurot, jaotis 0,19%
  13. E OÜ nõue summas 20 434.55 eurot, jaotis 0,19%
  14. H Osaühing nõue summas 5 763.77 eurot, jaotis 0,05%
  15. L OÜ nõue summas 23 102.52 eurot, jaotis 0,22%
  16. Ü OÜ nõue summas 119 512.46 eurot, jaotis 1,13%
  17. OÜ J nõue summas 67 958.90 eurot, jaotis 0,64%
  18. AS K nõue summas 141 841.97 eurot, jaotis 1,34%
  19. T OÜ nõue summas 4 307.20 eurot, jaotis 0,04%
  20. AS A nõue summas 1 517.57 eurot, jaotis 0,01%
  21. Eesti Vabariik Xxxx kaudu nõue summas 13 712.02 eurot, jaotis 0,13%
  22. D AS nõue summas 18 939.82 eurot, jaotis 0,18%
  23. Osaühingu N nõue summas 2 005.13 eurot, jaotis 0,02%
  24. S AB nõue summas 130 216.68 eurot, jaotis 1,23%
  25. O AS nõue summas 66 081.13 eurot, jaotis 0,62%
  26. AS F nõue summas 30 046.30 eurot, jaotis 0,28%
  27. B AS nõue summas 43 144.13 eurot, jaotis 0,41%
  28. R OÜ nõue summas 6 240 eurot, jaotis 0,06%
  29. F AS nõue summas 4 137.77 eurot, jaotis 0,04%
  30. P AS nõue summas 62 701.20 eurot, jaotis 0,59%
  31. AS V nõue summas 12 408.88 eurot, jaotis 0,12%
  32. O. B. nõue summas 2 190.38 eurot, jaotis 0,02%
  33. Osaühing P nõue summas 50 000 eurot, jaotis 0,47%
  34. I OÜ nõue summas 1 139 000.07 eurot, jaotis 10,74%
  35. I. G. nõue summas 289 673.49 eurot, jaotis 2,73%
  36. E AS nõue summas 431 122.90 eurot, jaotis 4,06%
  37. Y. O. nõue summas 1 868 eurot, jaotis 0,02% 5

(12)2-19-10889
  1. E OÜ nõue summas 98 904 eurot, jaotis 0,93%
  2. OÜ T nõue summas 12 423.80 eurot, jaotis 0,12%
  3. V. P. nõue summas 23 370 eurot, jaotis 0,22%
  4. Aktsiaseltsi M nõue summas 19 179.53 eurot, jaotis 0,18%
  5. C AB nõue summas 16 324.96 eurot, jaotis 0,15%
  6. B AB nõue summas 4 883 261.56 eurot, jaotis 46,03%
  7. I. K. nõue summas 100 000 eurot, jaotis 0,94%
  8. OÜ T (kustutatud) nõue summas 159 792.96 eurot, jaotis 1,51%
  9. S AS nõue summas 1 441 821.05 eurot, jaotis 13,59%
  10. L AS nõue summas 16 537.71 eurot, jaotis 0,16%
  11. N OÜ nõue summas 96 145.40 eurot, jaotis 0,92% KOKKU 10 607 888.08 eurot, jaotis 100% III järk

§ 153

lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded kogusummas eurot 72 798.72 järgmiselt:

  1. V. A. nõue summas 2 685.47 eurot, jaotis 3,69% 2
  2. R SIA nõue summas 1 916.22 eurot, jaotis 2,63%
  3. K AS nõue summas 20 079.15 eurot, jaotis 27,58%
  4. G. O. nõue summas 1 262.07 eurot, jaotis 1,74%
  5. E. O. nõue summas 81.69 eurot, jaotis 0,11%
  6. P. V. nõue summas 2 247.67 eurot, jaotis 3,09%
  7. AS P nõue summas 44 526,45 eurot, jaotis 61,16% KOKKU 72 798.72 eurot, jaotis 100% N AS kasuks oli laojääkidel üürileandja pandiõigus ning pandieseme müügist laekus 33 600 eurot (netos ilma käibemaksuta 28 000 eurot), millest teostati tasaarvestus 85% ulatuses summas 23 800 eurot ja laekus pankrotivarasse 15% ehk 4 200 eurot. Samuti tasuti ostja poolt käibemaks 5 600 eurot kogu müügiarve summalt (28 000 + 5600 = 33 600). T OÜ on registrist kustutatud 21.08.
  8. Seega T OÜ-le (kustutatud) väljamakset ei teostata. S AS-i kasuks oli seatud kommertspant summas 500 000 eurot kogu võlgniku vallasvarale. Pandiesemete müügist laekus 45 773.73 eurot. Pandiesemete haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud on kokku 20 643.91 eurot.

§ 146

lg 1 väljamakseteks on

§ 153

lg 2 alusel õigus tasuda lisaks haldamise ja müügikuludele üks kümnendik st 10% ehk 4 577.37 eurot. Kokkuvõtvalt on väljamaksed võlausaldajatele I rahuldamisjärgus järgmised: * N AS summas 23 800 eurot (tasaarvestus) * S AS summas 22 644.11 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu jaotise alusel II järjekoha võlausaldajatele väljamakseid ei tehta. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotimenetluses on müüdud võlgnikule kuulunud vallasvara kokku summas 83 153.73 eurot. S AS kasuks oli seatud kommertspant 550 000 eurot. N AS kasuks oli laojääkidel üürileandja pandiõigus ning pandieseme müügist laekus 33 600 eurot (netos ilma käibemaksuta 28 000 eurot), millest teostati tasaarvestus 85% ulatuses summas 23 800 eurot 6

(12)2-19-10889 ning laekus pankrotivarasse 15% ehk 4 200 eurot. Samuti tasuti ostja poolt käibemaks 5 600 eurot kogu müügiarve summalt (28 000+5600=33 600). Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Korduvate enampakkumiste tulemusena nurjus nõude müük Norra äriühingu S AS (xxxx) vastu, mistõttu tuleb nõue maha kanda. 02.08.2022 nurjus viimane enampakkumine alghinnaga 1 250 eurot. Varasemalt nurjunud enampakkumistel oli nõude alghinnaks vastavalt 2 500, 5 000, 7 500, 12 500, 25 000, 49 000 ja 98 000 eurot. Andmed pankrotihalduri tegevuse koha pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluses on müüdud võlgnikule kuulunud vallasvara ning vallasvara müügist on pankrotivarasse laekunud kokku 83 153.73 eurot. Vallasvara on müüdud korduvate enampakkumiste tulemusel. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on eelnevalt välja toodud. Maksejõuetuse põhjused Võlgnik kanti äriregistrisse 20.04.
  1. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku põhitegevusalaks alates 25.04.2013 kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine. Võlgniku juhatuse liikme J. R.´i selgituste kohaselt tegeles ettevõte puitkarkassil moodulhoonete projekteerimise, tootmise ja paigaldusega. Juhatuse liige tõi välja, et käive oli
  2. a 10 miljonit eurot, töötajaid oli 130 ning
  3. a püstitati esimesed 4-korruselised korterelamud. Ettevõte oli oma tegevuse jooksul omandanud Euroopa tehnilise ETA sertifikaadi, Norra ehitusstandardeid jälgiva SINTEF sertifikaadi ning juhtimise ISO sertifikaadi. Ettevõte oli seadnud sihiks leida nö strateegiline võtmeklient, kes oleks võimeline pakkuma koostööd ettevõtte tootmisele mugandatud kontseptsiooniga. Võlgnik sõlmis
  4. a lõpus Xxxx Norra tütarettevõttega raamlepingu 44 korteri ehitamiseks Norra linnas Averstadis (Xxxx Flex toote raames) ning eellepingu 5-aastase raamlepingu sõlmimiseks. Nimetatud projekt oli teatud tehniliste riskidega ning madala marginaaliga. Võlgniku juhtkond arvestas Xxxx lubatud toetusega ning mahutootmise eelistega. Vastutus Norra Flex mooduli arendamiseks langes võlgnikule. Projekt oli märkimisväärselt kallis ja keeruline. Norras montaaži ajal lahkus alltöövõtja B AS ning võlgnik oli sunnitud lõpetama objektitööd Norra alltöövõtjatega, ületades montaažitööde eelarve 150% võrra. Projekt lõpus esitas võlgnik arve summas 930 000 eurot, mida Xxxx ei tasunud ning Xxxx esitas vastunõude, mille summa ületas 930 000 eurot. Lisaks tekkis võlgnikul vaidlus Norra maksuametiga, mille raames peeti kinni ettevõtte ettemakstud osa sealsest käibemaksust, mis omakorda mõjutas tugevalt juba keerulist rahavoogude olukorda. Norra maksuamet määras oma 17.12.2018 otsusega võlgnikule trahvi summas 1 540 000 Norra krooni. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks eelnevalt väljatoodud projektist teenitud kahjum, mis väljendub ka võlgniku
  5. a majandusaasta 7
(12)2-19-10889 raamatupidamisaruannetes.
  1. majandusaasta tõi võlgnikule kahjumi - 2 055 390.34 eurot, misjärel omakapital langes negatiivseks (-1 941 524 eurot).
  2. a. majandustegevus tõi võlgnikule kahjumi -913 165 eurot. Võttes arvesse eeltoodut on pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt
  3. a. II poolaastal ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu (eelkõige ebaõnnestunud äriplaan). Pankrotikuritegu või rasket juhtimisviga pankrotimenetluses ei tuvastatud. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Alates 01.07.2022 kehtiva pankrotiseaduse (edaspidi

) § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut.

§ 157

p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on

§ 162

ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse vara müügist laekunud on kokku 83 153.73 eurot, pangaintressidena on laekunud 9.69 eurot, liisingvara müügist on laekunud 1132.93 eurot, pankrotieelsetest nõuetest on laekunud 1612.80 eurot ja A Advokaadibüroolt on laekunud tagasimakse 58.68 eurot, seega pankrotivarasse toimunud laekumisi kokku 85 967.83 eurot. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ja 3 nõuetele.

Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Modulehouse OÜ (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankotihalduri aruandest nähtuvalt tekkis võlgniku maksejõuetus eelkõige ebaõnnestunud äriplaani tõttu. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. 8

(12)2-19-10889 Kohus nõustub pankrotihalduriga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan ning võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt
  1. a teiseks pooleks. Pankrotihaldur on välja toonud, et võlgnik sõlmis
  2. a lõpus Xxxx Norra tütarettevõttega raamlepingu 44 korteri ehitamiseks Norra linnas Averstadis (Xxxx Flex toote raames) ning eellepingu 5 aastase raamlepingu sõlmimiseks. Nimetatud projekt oli teatud tehniliste riskidega ning madala marginaaliga. Võlgniku juhtkond arvestas Xxxx lubatud toetusega ning mahutootmise eelistega. Vastutus Norra Flex mooduli arendamiseks langes võlgnikule. Projekt oli märkimisväärselt kallis ja keeruline. Norras montaaži ajal lahkus alltöövõtja B AS ning võlgnik oli sunnitud lõpetama objektitööd Norra alltöövõtjatega, ületades montaažitööde eelarve 150% võrra. Projekti lõpus esitas võlgnik arve summas 930 000 eurot, mida Xxxx ei tasunud ning Xxxx esitas vastunõude, mille summa ületas 930 000 eurot. Lisaks tekkis võlgnikul vaidlus Norra maksuametiga, mille raames peeti kinni ettevõtte ettemakstud osa sealsest käibemaksust, mis omakorda mõjutas tugevalt juba keerulist rahavoogude olukorda. Norra maksuamet määras 17.12.2018 otsusega võlgnikule trahvi summas 1 540 000 Norra krooni. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 1 sätestab, et juriidiline isik kustutatakse äriregistrist isiku enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest Modulehouse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast Modulehouse OÜ (pankrotis) kustutamist registrist. Modulehouse OÜ (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Oliver Ennok’il. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustab pankrotimenetluse kulude summa on kokku 39 523.72 eurot (millest ajutise halduri tasu moodustab 2026 eurot ja pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 11 664 eurot). Pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 9

(12)2-19-10889

§ 193lg 5 alusel, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini.

§ 65lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu Panrk

S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

§ 65

lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 ja pankrotiseaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivara müügist saadud võlgniku pankrotivara suuruseks 83 153.73 eurot. Pankrotihaldur Oliver Ennok on taotlenud halduri tasu määramist summas 9720 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 11 664 eurot koos käibemaksuga. Pankrotihaldur Oliver Ennok on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, suhelnud võlausaldajate ja võlgniku juhatuse liikmetega, kontrollinud ja analüüsinud tagasivõitmise võimalusi ja võlgniku tehinguid (sh juhtimisvigu), koostanud varade nimekirjad, korraldanud võlgniku vara ladustamist ja hoiustamist Narvas, suhelnud võlgniku töötajatega, kogunud töötajate andmeid ja nõudeid ning koostanud Eesti Töötukassale maksejõuetushüvitise avalduse, korraldanud võlgniku vallasvara müügi Narvas, korraldanud võlgniku Rootsis asunud vara müügi, esitanud nõude Norra äriühingu vastu ja korraldanud nõude müügi, koostanud jaotusettepaneku, koostanud ja esitanud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Halduri hinnangul antud pankrotimenetluses oli tavapärasest töömahukam, kuna pankrotivara koosnes enamuses 10

(12)2-19-10889 kasutatud vallasvarast, mille müük oli keskmisest keerukam, lisaks asus pankrotivara Narvas, mistõttu kulus halduril pankrotivara valitsemisele ja müügi korraldamisele keskmisest oluliselt rohkem aega ning samuti oli suur kulu transpordile. Seega oli antud pankrotimenetluse läbiviimine keskmisest menetlusest aeganõudvam ja keerukam. Tulenevalt eeltoodust leidis haldur, et halduri tasu alammäär vastavalt

§-is 651 lg 1 pankrotivaralt suurusega 83 153.73 eurot on 9201.70 eurot (alammäär 7861 eurot, millele lisandub 7% summat 64001 ületavalt osalt ehk 1340.70 eurot). ning halduri tasu ülemmäär vastavalt

§ 651

lg 2 on 11 054.45 eurot (ülemmäär 9618 eurot, millele lisandub 7,5% summat 64001 ületavalt osalt ehk 1436.45 eurot). Arvestades antud pankrotimenetluse ajalist kestvust, keerukust ja mitmeid kohtuvaidlusi, palub haldur endale tasu määrata summas 9720 eurot, mis on keskmine summas alam- ja ülemmäära vahel. Nimetatud tasule lisandub käibemaks 1944 eurot, seega tasu koos käibemaksuga on kokku 11 664 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri tasu määramise puhul tuleb kohaldada

§ 65

lõikeid 1 ja 2.

§ 23lõiked 1-3 reguleerivad ajutisele haldurile tasu määramist.

Kohus võib erandkorras, so olukorras, kus pankrotivara ega laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud või on olnud minimaalselt, kuid haldur on oma ametiülesandeid täitnud ning

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete eest, kohaldada pankrotihaldurile tasu määramiseks

§ 23lõikeid 1-3.

Kohtu hinnangul käesolevalt erandkord ei rakendu ja kuivõrd pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid ning pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 83 153.73 eurot, kuid haldur ei ole taotlenud tasu määramist ülemmääras, siis on põhjendatud maksta pankrotihalduri tasu ulatuses, mis on suurem

§-s 65¹ lg 1 sätestatud alammäärast, kuid väiksem

§-s 651 lg 2 sätestatud ülemmäärast. Kohus arvestab seejuures pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja keerukust. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes rahuldab kohus Modulehouse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i töötasu taotluse ning peab põhjendatuks määrata Oliver Ennok’ile tasuks pankrotivaralt suurusega 83 153.73 eurot on 9720 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). 11

(12)2-19-10889 Võlgniku dokumentide hoiule andmine Äriregistri seaduse (ÄRS) § 23 lg 5 sätestab, et kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilise isiku registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt pankrotivara käsutab pankrotihaldur. Kohtule esitatud aruandes on haldur palunud määrata dokumentide hoidjaks Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941). Kohus määrab ÄS § 58 lg 1 p 4 alusel Modulehouse OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.