← Eesti

2-21-3642/45

Obsah (8)§ 158§ 162§ 168§ 165§ 193§ 65§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3642 Tsiviilasi Rovoler OÜ (pankrotis

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

  1. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad Rovoler OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Haldur tegi ettepaneku pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutel tasuda kohtu deposiiti.
  2. Kohus määras 26.04.2023 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.04.2023 Seisuga 09.05.2023 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
  3. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
  4. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. 9.

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada pankrotimenetluses võlgniku pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. 10.

§ 193

lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651 , 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 19.03.2021, seega tuleb kohaldada kuni 31.01.2021 kehtinud seaduse regulatsiooni. 11.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. 12.

§ 661

lg 3 kohaselt haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. 13. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Pankrotihalduri töö aruandest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 12,2 tundi summas 1 220,00 eurot (1 tund = 100 eurot), lisandub käibemaks 20% 244 eurot kokku 1464 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 65lõikele 11.

14. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

15.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu ja kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega halduri poolt taotletud summas. 16.

§ 150

lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. 17. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgnikule tagastamatu menetlusabi andmist väljamaksmisele äriühingule, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. 18.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

  1. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
  2. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.
  3. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 404 eurot büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud osas 1060 eurot tasuda kohtu deposiidist.
  4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 4 näeb ette, et kui kohus lõpetas pankrotimenetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, siis märgitakse pankrotihaldur äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana, kui ta ei ole teisiti avaldanud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele nimetada võlgniku juhatuse liige T. P..
  5. Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia ning kohus ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlausaldajate õigusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.