1-22-5272/12
RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-22-5272 9. juuni 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp A.
S-i taotlus menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022. a määrus A. S-i kaitsjad vandeadvokaadid Meeli Rondel ja Dmitri Teplõhh, määruskaebus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Laura Aiaots 10. mai 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2022. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022. a määrus osas, millega:
1.1. jäeti rahuldamata kaitsjate taotlus tunnistada õigusvastaseks A. S-i kahtlustatavana kinnipidamine ajavahemikus 4. jaanuarist 2022 kell 11.40 kuni 5. jaanuarini 2022 kell 12.50;
1.2. jäeti rahuldamata kaitsjate taotlus hüvitada õigusvastase kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju.
3.1. tunnistada õigusvastaseks A. S-i kahtlustatavana kinnipidamine ajavahemikus 4. jaanuarist 2022 kell 11.40 kuni 5. jaanuarini 2022 kell 12.50;
3.2. mõista Eesti Vabariigilt süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks A.
S-i kasuks välja 303 eurot 20 senti;
3.3. mõista Eesti Vabariigilt A. S-i kasuks ringkonnakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks täiendavalt välja 1 095 eurot 36 senti.
1-22-5272 4. Muus osas jätta kohtumäärused muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlus prokuratuuris 1.
A. S. peeti kinni 4. jaanuaril 2022 kell 11.40 kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning vabastati järgmisel päeval kell 12.50.
Kinnipidamisel kasutati ajavahemikus kell 11.40 kuni 12.05 (s.o kokku 25 minutit) käeraudu. 5. jaanuaril 2022 avaldasid politsei ja prokuratuur ühise pressiteate, milles teavitati nelja altkäemaksukuritegudes kahtlustatava mehe kinnipidamisest. Pressiteates avaldati kahtlustatavate eesnimed ja vanused ning selgitati, et kahtlustus on seotud altkäemaksu andmisega pankrotimenetluses. Pressiteate sisu kajastasid erinevad meediaväljaanded.
2.
A. S-i kaitsjad esitasid 11. märtsil 2022 Riigiprokuratuurile taotluse hüvitada A. S-ile süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju. Kaitsjad taotlesid, et prokuratuur tuvastaks kinnipidamise, käeraudade kohaldamise ning kohtueelse menetluse andmete avaldamise õigusvastasuse ning mõistaks välja õiglase hüvitise.
3.
Riigiprokuratuuri 9. mai 2022. a määrusega jäeti kaitsjate taotlus rahuldamata. Riigiprokuratuuri hinnangul oli kahtlustatavana kinnipidamine õiguspärane. Läbiotsimised lõppesid 4. jaanuaril 2022 kell 21.58, mis oli ülekuulamiseks liiga hiline aeg. Kahtlustus esitati isikute grupile, kellel oli ühine kontoriruum ja juurdepääs üksteise eluruumidele; samuti esines digitaalsete tõendite sulustamise oht. Seetõttu ei saanud A. S-i enne ülekuulamist vabastada. Ainus võimalus ohu maandamiseks ja ülekuulatavale puhkamisvõimaluse pakkumiseks oli paigutada isik arestimajja kuni tema ülekuulamiseni 5. jaanuari 2022. a hommikul. Käeraudade kasutamine oli menetlustoimingus osalejate ohutuse tagamiseks vajalik ja põhjendatud, kuna A. S. oli menetlejale isikuomadustelt tundmatu. Prokuratuuri ja politsei avalikkusele suunatud avaldustes rõhutati, et tegemist on kahtlustusega, mistõttu ei rikutud süütuse presumptsiooni ega kahjustatud isiku au ja head nime.
4.
Kaitsjad vaidlustasid Riigiprokuratuuri määruse.
5.
Riigi peaprokurör jättis 5. augustil 2022 kaebuse rahuldamata, nõustudes Riigiprokuratuuri seisukohtadega.
6.
Kaitsjad esitasid riigi peaprokuröri määruse peale kaebuse maakohtule, olles jätkuvalt seisukohal, et A. S-ilt vabaduse võtmine, tema peal käeraudade kasutamine ja kohtueelse menetluse andmete avaldamine olid õigusvastased. Kaitsjad palusid mõista välja õiglase hüvitise ja jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi kanda. Pressiteate koostamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks taotlesid kaitsjad täiendavate tõendite kogumist.
Maakohtu määrus 7.
Harju Maakohtu 5. oktoobri 2022. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata, riigi peaprokuröri määrus muutmata ja kaebuse esitamisega seotud kulud kaebaja kanda. Maakohus leidis, et esinesid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg 2 p-s 3 ja lg 3 p-s 4 sätestatud alused 2(9) 1-22-5272 A. S-i kinnipidamiseks. Terve päeva kestnud läbiotsimiste tõttu ei jõutud kahtlustatavat õhtul üle kuulata. Menetleja otsus lükata ülekuulamine edasi järgmisele päevale oli hilist kellaaega arvestades inimväärikust austav. Kinnipidamine oli õiguspärane ja ajaliselt proportsionaalne, kuna tõendite sulustamise ohu tõttu ei saanud A. S-i enne ülekuulamist vabastada.
8.
Kohus märkis, et üldjuhul on kinnipidamine ootamatu ja ebameeldiv ning selle mõju isiku käitumisele etteaimamatu. Käeraudade lühiajaline kasutamine oli seega isiku ohutuses veendumiseks õiguspärane.
9.
Maakohus ei tuvastanud, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisel oleks rikutud süütuse presumptsiooni ning kahjustatud isiku au ja head nime. Tulenevalt kahtlustuse sisust – pankrotimenetluses altkäemaksu andmine – oli olemas avalik huvi teabe avaldamiseks. Samuti rõhutati pressiteates, et tegemist on kahtlustusega. Taotluse täiendavate tõendite kogumiseks jättis kohus rahuldamata.
Ringkonnakohtu määrus 11. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse 19. detsembri 2022. a määrusega osaliselt järgmistel põhjustel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsjate määruskaebus 16. Kaitsjad vaidlustavad ringkonnakohtu määruse osaliselt ja taotlevad, et Riigikohus tuvastaks A. S-i kinnipidamise ja kohtueelse menetluse andmete avaldamise õigusvastasuse, mõistaks nende rikkumiste eest õiglase hüvitise ja suurendaks ringkonnakohtu poolt käeraudade õigusvastase kasutamise eest määratud hüvitist. Kaitsjad soovivad ka Riigikohtu menetlusele eelnenud menetluse kulude kindlaksmääramist summas 20 088 eurot ning nende kulude ja ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega seotud kulude riigi kanda jätmist. Kaitsjad paluvad 3(9) 1-22-5272 koguda täiendavaid tõendeid, et selgitada välja kohtueelse menetluse andmete avaldamisega seotud asjaolud. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
Määruskaebuse väited on kokkuvõetult järgmised.
Prokuratuuri põhiseisukohad on järgmised.
Ringkonnakohus lähtus hüvitist välja mõistes õigesti SKHS § 11 lg-st 4.
Kaitsjate täiendav seisukoht 26. Prokuratuuri ja politsei pressiteade sisaldas eksitavat teavet, mis suurendas avalikkuse tähelepanu kriminaalasja vastu. Prokuratuuril lasub kohustus esitada asja arutavale kohtule põhjendatud kuriteokahtlust kinnitavad tõendid. Arvestades mh asjaolu, et riik pole oma eksimust tunnistanud, tuleb A. S-ile välja mõista õiglane hüvitis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4(9) 1-22-5272 27. Kohtumäärused on seaduslikud ning põhjendatud osas, mis puudutab kohtueelse menetluse andmete avaldamise õigusvastasust, ning nende tühistamiseks ei ole määruskaebuses esile toodud põhjendustel alust. KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes kolleegium osutatud küsimuses kaitsjate väiteid põhjalikumalt ei käsitle.
I 29. Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Sama paragrahvi lõige 2 annab ammendava loetelu juhtudest, mil isikult vabaduse võtmine on lubatud (vt RKÜK 21.06.2011, 3-4-1-16-10, p 78). Vabadust ei saa siiski võtta pelgalt põhiseadusele tuginedes, kuivõrd PS § 20 lg 2 preambulist lähtuvalt peavad vabaduse võtmise juhud ja kord olema sätestatud seaduses (vt RKKK 21.06.2006, 3-1-1-59-06, p 7). Seega tuleb sarnaselt vahistamisega isiku kahtlustatavana kinnipidamisel hinnata, kas tema suhtes esinevad nii PS §-st 20 kui ka KrMS §-st 217 tulenevad alused vabaduse võtmiseks (vt nt RKKK 08.11.2010, 3-1-1-86-10, p 12.1).
Ringkonnakohus osutas õigesti maakohtu kõnealusele menetlusõigusrikkumisele, selgitades, et põhjendatud kuriteokahtlus tuleb tuvastada isiku kinnipidamise aja seisuga ja iga kahtlustatava suhtes eraldi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu nimetatud seisukohaga, kuid lisab, et kuna kuriteokahtluse põhjendatuse kontrollimise kohustus lasub asja arutaval kohtul, tulnuks ringkonnakohtul enesel pärast maakohtu rikkumise tuvastamist kriminaaltoimiku materjalidele tuginedes hinnata, kas A. S-i kinnipidamisel oli tema kuriteokahtlus põhjendatud (vt nt RKKK 11.12.2006, 3-1-1-103-06, p 10; RKKK 12.04.2012, 3-1-1-32-12, p 8). Seda ringkonnakohus aga ei teinud. Seega ei saa kolleegium veenduda, et A. Si kahtlustatavana kinnipidamiseks oli PS § 20 lg-s 2 nimetatud alus.
5(9) 1-22-5272 33. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt olid A. S-i kinnipidamise aluseks KrMS § 217 lg 2 p 3 (kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule) ja § 217 lg 3 p 4 (ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada). Maakohus leidis, et vabaduse sai võtta mõlemal alusel, kuid ringkonnakohus asus seisukohale, et kinnipidamise seaduslik alus sai siiski olla vaid KrMS § 217 lg 3 p 4.
Prokuratuur osutas, et A. S-i osalusel toimunud läbiotsimised lõppesid 4. jaanuari õhtul kell 21.58, mis olnuks liiga hiline aeg ülekuulamise alustamiseks. Ülekuulamine pärast terve päeva väldanud läbiotsimisi poleks olnud inimlik ega oleks saavutanud oma eesmärki. Samuti tuli kahtlustatavale tagada võimalus puhata. Prokuratuur selgitas seejuures, et puhkamisvõimaluse pakkumiseks oli ainus viis paigutada A. S. kuni hommikuni arestimajja.
6(9) 1-22-5272 38. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et praegusel juhul ei esinenud KrMS § 217 lg 3 p-s 4 sätestatud seaduslikku alust A. S-i vabaduse võtmiseks ning tema kahtlustatavana kinnipidamine ajavahemikus 4. jaanuarist 2022 kell 11.40 kuni 5. jaanuarini 2022 kell 12.50 oli õigusvastane.
Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega kohtud jätsid rahuldamata kaitsjate taotluse tuvastada A. S-i kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastasus.
Vabaduse võtmine on mittevaralise kahju hüvitamise aluseks (SKHS § 11 lg 2) ning mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse (§ 11 lg 3). Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.
SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.
II 41. Kolleegiumi hinnangul väärib tähelepanu kaitsjate väide, et käeraudade õigusvastase kasutamise eest hüvitist välja mõistes kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõigust. Esmalt märgib kolleegium ringkonnakohtuga nõustuvalt, et KorS § 79 lg 1 kohaselt võib käeraudu kasutada ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni samas lõikes sätestatud ohtudest (isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet, põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ta võib ennast vigastada või enese tappa). Õige on ka ringkonnakohtu järeldus, et menetleja pole A. S-i puhul osutanud ühelegi asjaolule, mis lubanuks eeldada KorS § 79 lg-s 1 loetletud ohtude esinemist, ning käeraudade kasutamine oli seega õigusvastane, inimväärikust alandav ja riivas A. S-i liikumisvabadust.
Nagu varem osutatud, siis on hüvitise summa kindlakstegemine õigusliku hinnangu andmine, mille saab lahendada ka Riigikohus. Kolleegiumi hinnangul pole käeraudade kasutamise õigusvastasuse tuvastamine praeguses asjas kahju hüvitamiseks piisav, seda enam, et prokuratuur eksimust ei tunnista. Inimväärikust alandavast kohtlemisest tingitud mittevaralise kahju peab hüvitama mõistliku rahasumma maksmisega. Kolleegium nõustub kaitsjatega, et olukorras, kus käeraudade kasutamiseks puudub igasugune alus, on inimväärikust alandav pelgalt fakt, et neid isiku suhtes kasutatakse. Seega on põhjendatud A. S-ile käeraudade kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramine vaatamata asjaolule, et käeraudu kasutati vaid 25 minuti vältel ning sellega seotud muid erilisi asjaolusid pole ka kaitsjad esile toonud. Eeltoodut arvestades loeb kolleegium mõistlikuks hüvitiseks 200 eurot. SKHS § 11 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb kahju hüvitamise taotlus selles ulatuses rahuldada.
III 45. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsjatega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis määruskaebemenetlusele eelnenud menetluse kulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotluse rahuldamata. Kohtuasja materjalist nähtub, et maakohtule esitatud kaebuses taotlesid kaitsjad kaebuse esitamisega seotud menetluskulude riigi kanda jätmist ja palusid maakohtul määrata tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude suurust kaebuses ei mainitud, samuti ei lisatud kaebusele kuludokumente. Maakohtu määruse peale ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotlesid kaitsjad uuesti süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning edasikaebamisega seotud menetluskulude riigi kanda jätmist ning palusid ringkonnakohtul taas määrata tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seegi kord ei mainitud määruskaebuses menetluskulude suurust ega lisatud kaebusele kuludokumente. Nõuetekohase taotluse määrata kindlaks ja hüvitada A. S-ile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamisega seotud kulud ning taotlusega seotud asjakohased kuludokumendid esitasid kaitsjad alles ringkonnakohtu määratud taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks.
Seega ei saa jätta isiku kanda kulusid, mis tekkisid seoses taotlusega tuvastada tema kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastasus ja mõista välja mittevaralise kahju hüvitis.
Ringkonnakohtule esitatud kuludokumentide kohaselt seondus määruskaebemenetlusega arve nr 223532 summas 5476 eurot 80 senti (sh käibemaks). Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu mõistis ringkonnakohus riigilt A. S-i kasuks määruskaebemenetluse kulude katteks välja 1 095 eurot 36 senti. Kaebuse rahuldamise ulatust arvestades oli see summa õigustatud. Võttes arvesse määruskaebemenetluse tulemust Riigikohtus, leiab kolleegium, et valitud kaitsjatele ringkonnakohtus makstud tasust tuleb riigil KrMS § 181 lg 1 alusel A. S-ile täiendavalt hüvitada 1 095 eurot 36 senti (sh käibemaks).
IV 48. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-dest 1 ning 2, teeb kolleegium järgmised otsustused: a) tühistab nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse osas, millega kohtud jätsid rahuldamata kaitsjate taotluse tunnistada õigusvastaseks A. S-i kahtlustatavana kinnipidamine ja hüvitada isikule õigusvastase kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju; b) tühistab ringkonnakohtu määruse osas, millega A. S-ile mõisteti käeraudade õigusvastase kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitisena 55 eurot 97 senti;
V 49. Kaitsjad taotlevad määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu, s.o kokku 3667 euro 20 sendi (sh käibemaks) hüvitamist. Kaitsjate tunnitasud 180 eurot ja 190 eurot (ilma käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul mõistlikud. Õigusteenuse osutamiseks kulus kokku 16,8 tundi. Määruskaebusele ja kaitsjate täiendavale seisukohale tuginedes saab sedastada, et ligikaudu pool Riigikohtu menetluses kantud kaitsjatasust on seotud taotlusega tuvastada isiku kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastasus ja mõista osutatud rikkumise eest välja hüvitis, samuti taotlusega suurendada ringkonnakohtu poolt käeraudade õigusvastase kasutamise eest mõistetud hüvitist. Arvestades eeltoodut ning seda, et kaitsjaid on kaks ja osaliselt korratakse varem esitatud seisukohti, loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõistlikuks määruskaebemenetluse kuluks 1080 eurot (sh käibemaks) ja mõistab selle KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt A. S-i kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) 9(9)