Obsah (5)

§ 891§ 46§ 20§ 8913§ 892

4-22-2488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märtsil 2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2488 Kohtunik Katrin Paesoo Kohtui

§ 891

lg 1 ja § 892 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) MIHHAIL ISMAGILOV, isikukood 38604060240; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad Kaitsja Indrek Põder Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna kohtuesindus-grupp aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 15.09.2022, 10.11.2022, 09.01.2023, 02.02.2023 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Mihhail Ismagilov kaitsja: Indrek Põder kohtuvälise menetleja esindaja: Sergei Dõmša RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta Mihhail Ismagilovi kaitsja Indrek Põdra kaebus rahuldamata.
2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30.06.2022 otsus väärteoasjas nr 2315,21,004746 muutmata.
3. Rahatrahvid 120 eurot ja 92 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220225052535 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-22-2488“. 4-22-2488
4. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.
5. Asitõendid: - Teleskoopnui ESP nr 362234 – kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 30.03.2023 kell 12.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Kohtuväline menetleja heidab Mihhail Ismagilovile 31.05.2022 koostatud väärteoprotokollis ette seda, et tema 07.10.2021 kella 16.10 ajal aadressil xxx hoidis relvakapis 352 padrunit (kal 45 – 118tk, kal 9x19mm – 59tk, kal 9mm – 83tk, kal 7,62x25 – 92tk) ja teleskoopnuia ESP numbriga
8. Relvaseaduse kohaselt võib relvade omanik omada kuni 200 padrunit isiku omandis olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta ning teleskoopnuia omamine on tsiviilkäibes keelatud. Oma tegevusega isik rikkus laskemoona käitlemise ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva käitlemise nõudeid,

§ 46

lg 5 p 1 ja § 20 lg 2 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 891lg 1 ja § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Mihhail Ismagilovi lepinguline esindaja Indrek Põder esitas 15.07.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 30.06.2022 otsusele. Kaebuse kohaselt ei ole M. Ismagilov väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannud ja väärteomenetluses ei ole vastupidist tõendatud. Puuduvad nõuetekohaselt tõendina vormistatud vaatlusprotokollid. Kaebajale jääb selgusetuks millisel seaduslikul alusel ja milliseid toiminguid viisid politseiametnikud läbi 07.10.2021 menetlusaluse isiku suhtes aadressil xxx. Samuti leiab kaebaja, et väärteoprotokoll on koostatud puudulikult, kuna ei sisalda faktilisi asjaolusid ja väärteomenetlus on läbi viidud mitmeid menetlusnorme rikkudes.
2. 15.09.2022 ja 09.01.2023 istungitel väärteoasja sisulist arutamist ei toimunud.
3. 10.11.2022 ja 02.02.2023 toimunud kohtuistungitel jäi kaebaja oma seisukohtade juurde. Kaitsja leidis, et Riigikohtu või ringkonnakohtu lahenditest tuleneb, et teokirjelduses tuleks padrunid kokku viia iga konkreetse tulirelvaga, kuid käesoleval juhul teokirjeldusest ei nähtu milliste padrunitega on tegemist. Samuti on võimalik, et tegemist on nelja erineva tulirelva laskemoonaga või et tegu pole käsitulirelva padrunitega. Menetluses ei ole ka seda laskemoona kogust vaadeldud ja pole teada kas see laskemoon üldse eksisteerib. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti on tehtud parandusi, mistõttu ei ole teada kas seal kirjas olev info on tõene. Selle kohaselt on tehtud fotod, kuid neid ei ole esitatud. Samuti ei kasutatud vormikaamerat, kuigi seda nõuab ametkondlik dokument. Samuti ei tehtud ühtegi protokolli. Kaitsja heidab ka ette seda, et politseiametnikud istungite vahepealsel ajal lõuna ajal arutlesid 2 4-22-2488 antavate ütluste üle ning et halduskohtumenetluses ja väärteomenetluses antud ütluste vahel on erinevus. Kaitsja hinnangul oleks 07.10.2021 pidanud väärteomenetlus juba alustatud olema ja seega oleks tulnud lähtuda VTMS sätetest. Kaitsja toob välja, et relvade ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti oli tehtud linnuke väärteo toimepanemine. Politseiametnikel ei olnud 07.10.2021 isegi pakkevahendeid kaasas. Asjad pandi poekotti ja keegi ei lugenud, kellelegi ei näidatud palju seal midagi oli. Menetlusse ei ole ka teleskoopnuia esitatud ja pole teada kas see üldse eksisteerib, ekspertiisi sellele tehtud ei ole. X väitis, et mingisuguse eseme ta õuest leidis, tõi selle koju, pani selle kapi peale riiulisse ja relvakapis seda polnud. Seega ei saa menetlusaluseks isikuks olla M. Ismagilov.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustunud leides, et menetlusalune isik pani toime süüteo, milles teda süüdistatakse ja palus kohtul jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Taandamise taotlus
5. Esmalt esitab kohus põhistuse kohtuvälise menetleja ametniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Nimelt 10.11.2022 toimunud kohtuistungil kaitsja esitas taotluse kohtuvälise menetleja esindaja menetlusest kõrvaldamiseks, sest ta edastas tunnistajatele selles menetluses kohtusaalis ilmnenud teavet selle kohta, milline seos on tunnistajate X ja A vahel. Need andmed oleks pidanud jääma kohtusaali ja kaitsja hinnangul ei ole võimalik sellise kohtuvälise menetleja ametnikuga menetlust jätkata. Kohus tõlgendas kaitsja taotlust kui VTMS § 26 lg 1 tulenevat taandamise taotlust kohtuvälise menetleja ametniku suhtes ja jättis selle taotluse VTMS § 26 lg 4 alusel rahuldamata.
6. Tõepoolest ilmnes kohtuistungil tunnistaja B küsitlemisel, et istungi vaheajal enne tunnistajate B ja A ülekuulamist, kohtuvälise menetleja esindaja Sergei Dõmša küsis tunnistaja A käest tunnistaja B kuuldes miks ta ei öelnud, et nad on tunnistaja Xga ühes koolis käinud. Asjaolu, et tunnistajad võivad olla ühes koolis käinud, ilmnes X küsitlemisel enne istungi vaheaega ega olnud veel üle kuulamata tunnistajatele varasemast menetlusest teada olev asjaolu.
7. VTMS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta muul põhjusel ei saa olla erapooletu. Kaitsja ei toonud oma kohtule esitatud taotluses välja konkreetseid asjaolusid, mis võimaldaksid rääkida kahtlusest kohtuvälise menetleja esindaja erapooletuses ning kohus ei ole selliseid asjaolusid ka tuvastanud. Selleks, et rääkida kohtuvälise menetleja erapoolikusest, peaks olema tuvastatud, et tema otsustused olid kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega, näiteks isiklikest väärtushinnangutest tulenevast eelarvamusest menetlusaluse isiku suhtes või isiklikust huvitatusest väärteoasja tulemusest. Midagi seesugust antud asjas ei esinenud. Kohtuvälise menetleja esindaja ka ise selgitas, et tema jaoks oli lihtsalt üllatav, et A ja X on ühes koolis käinud ja ta leidis, et oleks pidanud kohtuvälise menetleja esindajana sellist asjaolu teadma. Sellega on selgitatav ka tema järgnev käitumine ning sellest ei saa kuidagi välja lugeda, et ta on erapoolik. 3 4-22-2488 Etteheited politseiametnike tegevusele
8. Menetluse jooksul tegi kaitsja mitmeid etteheiteid politseiametnike tegevusele. Kohus märgib, et käesoleval juhul on menetluse esemeks kaebajast menetlusalusele isikule inkrimineeritav väärtegu ning etteheited, mis ei puuduta konkreetset väärteoasja jätab kohus tähelepanuta. Seadusandja on kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks sätestanud teistsuguse menetluskorra ja -tähtaja, mis on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao
11. jaotises. Sellest tulenevalt puudub kohtul antud ajamomendil pädevus menetleja tegevusele õigusliku hinnangu andmiseks. Kaebuse esitaja süüdistab politseiametnikke erinevate rikkumiste toimepanemises menetlustoimingute läbiviimisel. Politseiametnike võimalikud rikkumised ja nende toimepanemise tõendamine ei ole käesolevas väärteomenetluses tõendamisesemeks. Etteheidete osas, mis võivad omada puutumust kogutud tõendite ja konkreetse väärteomenetluse esemeks olevate asjaoludega, võtab kohus seisukoha edaspidi, kui käsitleb vaidlustatud tõendeid ja asjaolusid. Tõendite hindamine ja menetlusnõuete rikkumine
12. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu poolt mingi asjaolu tõendatuks lugemine ei sõltu esitatud tõendi vormist. Kohus tugineb otsust tehes lubatavatele tõenditele ning ei ole ette nähtud mingit kindlat tõendi vormi, mille põhjal kohus saab lugeda mõne kindla asjaolu tõendatuks või vastupidiselt ei saa lugeda seda tõendatuks. Näiteks võib kohus lugeda asjaolu tõendatuks tunnistajate ütlustega. Seega on ekslik kaitsja seisukoht nagu oleks vaatlusprotokolli koostamine kohtuvälise menetleja poolt igal juhul obligatoorne ja ilma selleta ei olegi võimalik teatud asjaolusid tõendada. Kohtu hinnangul on praeguses väärteoasjas kogutud tõendid lubatavad.
13. Tõendite hindamisel juhindub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.
14. Mis puutub sellesse, et kaebajale ei tagatud väärteomenetluses tema õigusi ja tõendeid ei vormistatud nõuetekohaselt, siis kohus sellega ei nõustu. Väärteomenetluse raames olid kaebajale tagatud kõik menetlusaluse isiku õigused.
15. Kaitsja on seisukohal, et 07.10.2021 käisid politseiametnikud Mihhail Ismagilovi juures väärteomenetluse raames ning seega jäeti nõuetekohaselt vormistamata vaatlusprotokollid. Kohtule esitatud politsei teatistest 04.10.2021 ja 07.10.2021 juhtumite kohta alustati Mihhail Ismagilovi suhtes kaks väärteomenetlust 14.10.
16. Seadus ei näe ette menetluse alustamisele konkreetset tähtaega (v.a juhul, kui on esitatud väärteoteade). Tulenevalt VTMS § 58 lõikest 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata, kui teos puuduvad väärteo tunnused. On selge, et väärteomenetluse alustamise otsustamiseks võib menetleja vajada aega, et kaaluda kas esineb üldse alus menetluse alustamiseks. Tähtaeg väärteomenetluse alustamisele või alustamata jätmisele esineb VTMS § 59 lõike 2 kohaselt juhul, kui on esitatud väärteoteade. Ka sellisel juhul on menetlejale antud menetluse alustamise otsustamiseks 15 päeva. Eelpool toodu näitab selgelt, et menetlejalt ei saa eeldada kohest otsustamist menetluse alustamise küsimuse osas, kuivõrd see eeldab kaalutletud otsustust. Seega on väärteomenetluse alustamine 14.10.2021 õiguspärane. 4 4-22-2488
17. Kaitsja hinnangul näitab seda, et toimingud oleks tulnud teostada väärteomenetluse raames ka see, et relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 537-21 on märgitud, et relvade ja laskemoona üleandmise põhjuseks 07.10.2021 oli väärteo toimepanemine. Kohus leiab, et see ei tähenda, et menetlustoiminguid teostati või oleks tulnud teostada väärteomenetluse raames. Nii tunnistaja B ütlustest kui ka 01.10.2021 relvaloa peatamise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks relvaloaomaniku täiendava kontrolli ülesandest (edaspidi 01.10.2021 ülesanne) nähtub, et A saadeti 07.10.2021 Mihhail Ismagilovi elukohta B ülesandel, kes viis läbi haldusmenetlust. Samuti kinnitab A, et 07.10.2021 käis ta M. Ismagilovi elukohas haldusmenetluse raames. Asjaolu, et A hinnangul oli M. Ismagilov toime pannud väärteo, mille ta märkis üleandmise-vastuvõtmise aktile relvade ja laskemoona üleandmise põhjuseks, ei viita veel sellele, et väärteomenetlust oli selleks hetkes alustatud, kuna nagu juba kohus eelnevalt selgitas, siis seadus ei näe ette, et väärteomenetlust tuleb alustada koheselt. Tegemist oli üksnes A hinnanguga M. Ismagilovi käitumisele ning A oli hiljem konkreetses väärteomenetluses kui tunnistaja, mitte kohtuvälise menetleja ametnik. Nii ei olnud konkreetsel juhul A pädevuses otsustada väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise küsimust. Seega viidi toimingud läbi haldusmenetluse raames ning politseiametnikel ei olnud menetlustoimingu protokollimise kohustust, mistõttu ei vasta ka tõele kaitsja väide selle kohta, et vaatlusprotokollid jäeti nõuetekohaselt vormistamata.
18. Kaitsja on toonud välja, et ka haldusmenetlustoiming protokollitakse ja leiab, et see on jäetud tegemata. HMS § 18 lg 1 kohaselt haldusmenetluses menetlustoiming protokollitakse, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse; seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan; toimingu sisu on ütluste, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile või protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest. Käesoleval juhul ei olnud haldusmenetluses teostatud menetlustoimingu protokollimise kohustust, kuna ühtegi eelpool viidatud seadusest tulenevat asjaolu ei esinenud. Kaitsja on viidanud ametkondlikule dokumendile, s.o füüsilise isiku relvadega seotud lubade taotluste menetlemise ja loa omaja üle järelevalve teostamise juhendile, millest tuleneb väidetavalt menetlustoimingu protokollimise kohustus. Kohus sellist kohustust nimetatud dokumendist ei tuvastanud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist on asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokumendiga, millest ei tulene õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele. Sellisel juhendil ei ole seaduse ega määrusega võrdväärset mõju ning juhendi järgimata jätmine on üksnes asutuse sisene küsimus ega too kaasa õigusjärelmeid käesolevas väärteomenetluses. Sama seisukoht on kohtul ka seonduvalt vormikaamera kasutamise või kasutamata jätmisega menetlustoimingutel. Nii ei tulene ühestki seadusest kohustust kasutada menetlustoimingul vormikaamerat. Tuvastatud asjaolud
19. Minnes edasi tuvastatud asjaolude juurde, siis kohtu hinnangul on tõendatud, et 07.10.2021 kella 16.10 ajal käisid politseiametnikud A ja C xxx aadressil Mihhail Ismagilovi elukohas (tunnistajate A, C, X ütlused). Nad teostasid haldusmenetluse raames täiendavat relvahoiu tingimuste kontrolli ja relvade hoiule võtmist, kuivõrd 04.10.2021 relvahoiu tingimuste kontrolli käigus tuvastati rikkumine (tunnistajate A, B ütlused, 01.10.2021 ülesanne koos 08.10.2021 kontrolli teostaja arvamusega).
20. Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et Mihhail Ismagilov hoidis relvakapis 352 padrunit, s.o kaliiber 45 – 118tk, kaliiber 9x19mm – 59tk, kaliiber 9mm – 83tk ja kaliiber 7,62x25 – 92tk. Nimelt selgitasid nii M. Ismagilov, X, A kui ka C, et Mihhail Ismagilovit ei olnud kodus, kui politseiametnikud tulid täiendavat kontrolli teostama. Koju tuli politseiametnikega ühel ajal X, kellele A selgitas, et nad tulid relvi hoiule võtma. Seejärel helistas X abikaasale, kellele selgitas 5 4-22-2488 olukorda ning seejärel andis telefoni A kätte. M. Ismagilov ja politseiametnik vestlesid omavahel, mille tulemusena edastas M. Ismagilov relvakapi koodi oma abikaasale, kes avas saadud koodiga relvakapi. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva väärteoasja kontekstis oluline kas politseiametnikud nõudsid, et M. Ismagilov annaks koodi abikaasale või tegi ta seda enda ettepanekul, kuivõrd see küsimus ei ole seotud konkreetses väärteoasjas M. Ismagilovile tehtud etteheitega.
21. Et relvakapis olid väärteoetteheites märgitud padrunid, on tõendatud relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 537-
22. Akt on allkirjastatud nii A kui X poolt, kes nii enda kui politseiametnike sõnul viibis juures, kui nad relvakapist asjad välja võtsid. Kohtus kaitsja küll korduvalt tõi välja, et aktis on tehtud parandus, mille juures puudub X allkiri, kuid kohus leiab, et see ei muuda antud dokumendi sisu ebausaldusväärseks. Nimelt on parandus tehtud ühe numbri osas. Esialgu oli dokumendis märgitud kaliibriga 45 padrunite arvuks 218, kuid 2 on maha tõmmatud ja asendatud numbriga 1 ehk padrunite arvuks saadi tegelikkuses
23. Kohus leiab, et kuivõrd paranduse tulemusel kokku loetud padrunite arv vähenes, on sellise paranduse tegemine asjakohane ega viita mingile pahatahtlikkusele. Akti tõele vastavust kinnitasid oma ütlustes nii A kui ka C, kelle sõnul oli relvakapis padruneid üle
24. Samuti kinnitas tunnistaja X, et allkirjastas relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti, et ta oli selle toimingu kõrval, kui politseiametnikud relvakapist padrunid ja relvad välja võtsid, lugesid ja kirjutasid midagi. Samuti X sõnul panid politseiametnikud padrunid põrandale laiali ja tegid fotosid ning seejärel panid nad asjad X poolt antud kotti ja läksid nendega minema. Seega ei vasta tõele kaitsja väide, et politseiametnikud panid asjad kotti ega lugenud midagi, kellelegi ei näidatud palju seal oli. X oli toimingu kõrval kui politseiametnikud padruneid lugesid ning tal oli võimalus veenduda selles kas seda tehakse korrektselt.
25. Lisaks selgitas ka M. Ismagilov, et ei mäleta palju tal oli padruneid ja võimalik, et soetas padrunid selleks, et lasketiirus käia ega kulutanud neid kõiki ära ehk M. Ismagilov sisuliselt möönis, et tal võis olla padruneid lubatust rohkem, kuivõrd ta ei teadnud palju neid seal kapis oli.
26. Puutuvalt kaitsja etteheitesse, et relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti on tehtud linnuke, et on teostatud fotod, kuid neid ei ole menetlusse esitatud, märgib kohus järgmist. A ütluste kohaselt ta pildistas koha peal oma töötelefoniga laskemoona, teleskoopnuia. Tal on töötelefon, aga kuna selles oli uuendus ja nad ei salvesta varukoopiaid, siis ta kardab, et need pildid on kadunud. Ta ei andnud lubade gruppi fotosid, kuna need olid tema telefonis. Et politseiametnikud tegid fotosid kinnitab ka X. Seega on relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti linnuke fotode tegemise kohta lisatud õigustatult, kuivõrd fotod tõepoolest tehti. Asjaolu, et kohtule neid ei esitatud, on selgitatav sellega, et fotosid ei ole enam politseiametniku sõnul alles ja need on tehnilistel põhjustel kaduma läinud. A väiteid kinnitab tunnistaja B, kelle sõnul haldusmenetlusse fotosid ei esitatud. Seega on eluliselt usutav, et neid fotosid enam alles ei ole. Kohus on aga juba varasemalt selgitanud, et tugineb väärteoetteheites märgitud padrunite tõendatuse osas relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktile, mille tõele vastavust kinnitavad omakorda teised kogutud tõendid (vt otsuse punkt 18).
27. Samuti on tõendatud see, et relvakapis oli teleskoopnui ESP numbriga 362234, mis nähtub relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktist. Seda, et teleskoopnui oli just relvakapis, kinnitab C, kelle sõnul ta oli A kõrval ja nägi, et teleskoopnui tuli välja seifist. Sama räägib ka A. Samuti kinnitab seda 01.10.2021 ülesandest nähtuv ja 08.10.2021 koostatud A arvamus ülesande täitmise kohta, mille kohaselt oli teleskoopnui relvakapis. X rääkis teleskoopnuia kohta, et nuia võttis politseinik seifi kõrvalt kapist ja ütles, et see on nui ja seda ka ei tohi olla. 6 4-22-2488 Teleskoopnui oli kapis nähtaval kohal umbes septembrist. See oli kapis koos teiste mänguasjadega. Ta ei tea mis on teleskoopnui. Ta teab, et käis lastega jalutamas. Neil on kilekott, kus on erinevad mänguasjad, millega saab liivakastis mängida. Seal võivad olla ka teiste laste mänguasjad. Pärast seda, kui lapsed on mänginud, ta palub, et nad mänguasjad kokku korjaks. Võimalik, et nad haarasid kaasa mõned võõrad mänguasjad. Ta aeg-ajalt võttis mänguasjad välja, pesi neid, aga seda ei pesnud, kuna see oli puhas. Ta mäletab ähmaselt, et see oli mingi piklik asi. Kohtu hinnangul ei ole X nimetatud ütlused teleskoopnuia osas usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Esmalt, teised kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et teleskoopnui asus relvakapis. Arvestades, et teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud ese

§ 20

lg 2 p 1 tulenevalt, puudus Cl ja Al igasugune põhjus väita, et see oli just relvakapis, kuna keelatud ese oleks see ka juhul, kui see oleks asunud näiteks relvakapi peal. Samas on mõlemad tunnistajad tõsikindlalt väitnud, et teleskoopnui oli just relvakapis. Lisaks nähtub juba 08.10.2021 A arvamusest ülesande täitmise kohta, mis on koostatud enne seda, kui väärteomenetlust alustati ja ta tunnistajana üle kuulati, et teleskoopnui oli relvakapis, mis veelgi enam kinnitab tunnistajate sellekohaseid ütlusi. Teleskoopnuia laste poolt mänguasjaga segi ajamine ja teiste mänguasjade hulka sel viisil sattumine ei ole aga eluliselt usutav. Teleskoopnui ei sarnane mänguasjale, on võrdlemisi raske ja selle sattumine liivakasti mänguasjade hulka ning laste poolt teiste asjadega kokku korjamine on ääretult ebatõenäoline. Samuti selgitas X, et teised mänguasjad ta pesi ära, kuid teleskoopnuia ta ei pesnud, kuna see oli puhas, mis tähendab, et ta pidi eset vaatlema. Teleskoopnuia vaatlemisel ei saa seda kuidagi segi ajada laste mänguasjaga. Kui vaadata tõendite hulka lisatud fotosid teleskoopnuiast, on näha, et see sarnaneb pigem relvale või äärmisel juhul tööriistale, mis lastele mängimiseks kindlasti ei ole sobilik. Eluliselt ei ole usutav, et X, peale eseme vaatlust, oleks selle jätnud laste mänguasjade hulka. Eelpool toodust tulenevalt ja kuivõrd X ütlused on selles osas vastuolus teiste kogutud tõenditega, jätab kohus X ütlused, mis puudutavad teleskoopnuia, tõendikogumist kõrvale.

1. Kuna kohus tuvastas, et teleskoopnui oli M. Ismagilovile kuuluvas relvakapis, loeb kohus osaliselt ebausaldusväärseks ka M. Ismagilovi ütlused, mille kohaselt talle ei ole kuulunud teleskoopnuia ja ta ei tea milline see välja näeb. Selles osas on M. Ismagilovi ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega (vt otsuse punkt 21). Samuti ei ole eluliselt usutav, et M. Ismagilovil olid relvakapis esemed, mille olemasolust ta ei olnud teadlik või mis sattusid sinna kuidagi juhuslikult. M. Ismagilov oli relvakapi omanik ja valdaja ning tema oli ka ainsaks inimeseks, kes sinna relvakappi esemeid pani ja neid sealt ära võttis (M. Ismagilovi ja X ütlused). Seega pidi M. Ismagilov teleskoopnuia relvakappi panema. Relvakapis hoitakse tavapäraselt relvasid ja on loogiline, et M. Ismagilov hoidis seal ka ohtlikku külmrelva arvestades, et ta elab korteris koos lastega, kelle kätte sattudes võib teleskoopnui olla neile ohtlik. Kuna teleskoopnui asus just relvakapis, pidi M. Ismagilov ka aru saama, et tegemist ei ole tavapärase esemega, mida kusagil vabalt kättesaadavas kohas hoida, mis viitab omakorda sellele, et M. Ismagilov sai aru millega on tegemist.
2. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et tegemist oli teleskoopnuiaga, kuna seda ei ole menetlusse esitatud ning sellele ei ole tehtud ekspertiisi. Kohus kordab (vt otsuse punkt 10), et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis. Kohus loeb tõendatuks, et M. Isamgilovile kuuluvas relvakapis oli just teleskoopnui politseiametnike C ja A ütluste, kohtule esitatud fototabeli ja X ütluste põhjal. Nimelt C sõnul tuvastasid nad, et tegemist on teleskoopnuiaga nii, et vaatasid visuaalselt peale. A või tema, ta ei mäleta kumb see oli, panid kummikindad kätte, vaatasid seda visuaalselt. Nad tuvastasid ära, et tegemist oli teleskoopnuiaga. A selgitas, et oma kogemusest ta saab öelda, et see oli teleskoopnui. Ta sai aru, et see on teleskoopnui. Xle esitati kohtus küsimusi teleskoopnuia 7 4-22-2488 kohta ja ta proovis seda kirjeldada. Seejärel näidati talle fototabelit. Seal olevatel fotodel oli teleskoopnui ning X sõnas fotodel oleva eseme kohta, et tegemist on vist sama esemega. Kohtu hinnangul on politseiametnikud tulenevalt oma erialasest ettevalmistusest piisavate teadmistega, et tuvastada visuaalse vaatlemise teel kas tegemist on teleskoopnuiaga või mitte, mistõttu ei ole kohtul ka kahtlust selles osas, et M. Ismagilovi relvakapis oli teleskoopnui. Ütluste usaldusväärsus
3. Kohus on juba eelpool andnud hinnangu nii M. Ismagilovi kui X ütluste usaldusväärsusele ning selgitanud millises osas ta loeb nende ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta ebausaldusväärseks ega pea vajalikuks varasemalt toodud põhjendusi üle korrata (vt otsuse punktid 21 ja 22).
4. Tunnistajate C ja B ütlused hindab kohus usaldusväärseks, kuivõrd need on loogilises seoses, on eluliselt usutavad, detailsed ja selged ning nendes puuduvad vastuolud. Mõlema tunnistaja ütlused haakuvad nii omavahel kui ka teiste kogutud tõenditega. Nende ütlusi kinnitavad tunnistaja A ütlused, 01.10.2021 ülesanne koos kontrolli teostaja 08.10.2021 arvamusega ülesande täitmise kohta, füüsilise isiku relvadega seotud lubade taotluste menetlemise ja loa omaja üle järelevalve teostamise juhend, relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akt nr 537-21, fototabel ja osaliselt M. Ismagilovi ja X ütlused (vt täpsemalt otsuse punktid 14-23).
5. Kohus loeb usaldusväärseks ka tunnistaja A ütlused 07.10.2021 toimunud sündmuse ja sellega seonduvate asjaolude osas. Nimelt on A ütlused nimetatud sündmusega seonduvalt loogilises seoses, detailsed ja selged, eluliselt usutavad ning nendes puuduvad vastuolud. Tema ütlusi kinnitavad nii 01.10.2021 ülesanne kui ka A 08.10.2021 arvamus ülesande täitmise kohta. Nii on A juba enne väärteomenetluse alustamist nimetatud arvamuses kirjeldanud 07.10.2021 M. Ismagilovi elukohas toimunut ning istungil andis ta ütlusi, mis on selle kirjeldusega kooskõlas. Seega on nimetatud sündmusega seonduvate asjaolude osas A selgitused olnud ka järjepidevad. Samuti kinnitavad tema ütlusi relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 537-21, fototabel, tunnistajate B ja C ütlused ja osaliselt M. Ismagilovi ja X ütlused (vt täpsemalt otsuse punktid 16-23). Kaitsja seadis A ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ka seonduvalt istungi vaheajal enne A ülekuulamist toimunud vahejuhtumiga (vt otsuse punkt 7). Kohus ei tuvastanud tunnistajate B ja A ülekuulamisel ega ka kohtuvälise menetleja esindaja selgituste põhjal, et kohtuvälise menetleja esindaja oleks tunnistajatega lõunapausi ajal arutanud muid küsimusi, kui üksnes X ja A võimalikku ühes koolis käimist, mis ei puuduta käesoleva kohtuasja väärteoetteheites toodud tõendamiseseme asjaolusid. Lisaks toimus tunnistaja C ülekuulamine enne kõnealust istungi vaheaega ja tema ütlused on kooskõlas A ütlustega ning kinnitavad neid. Samuti tõi kaitsja välja ja esitas ka tõendeid selle kohta, et haldusasjas nr 3-21-2975 andis A erinevaid ütlusi, kui käesolevas väärteoasjas, kuid need ütlused puudutasid üksnes seda kas 04.10.2021 X kellelegi helistas või mitte. Seega ei ole kohtul kahtlust tunnistaja A ütluste usaldusväärsuses 07.10.2021 toimunud sündmuse ja sellega seonduvate asjaolude osas. Väärteoprotokolli nõuetele vastavus
6. Kohus, arvestades kaitsja poolt väärteoprotokollile tehtud etteheiteid, kontrollib järgnevalt, kas väärteoprotokoll ja selles sisalduv teokirjeldus vastab seaduses ja kohtupraktikas toodud nõuetele ning võimaldab lahendada Mihhail Ismagilovi süüküsimust. 8 4-22-2488
7. Tõepoolest peab väärteoprotokoll kajastama faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata kas etteheidetava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kohtu arvates on käesoleval juhul väärteoprotokollis sellised asjaolud välja toodud. Väärteoprotokoll kajastab väga konkreetseid faktilisi asjaolusid, millele tuginevalt on leitud, et M. Ismagilov pani toime

§ 891lg 1 ja 892 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaitsja märkis, et Riigikohtu või ringkonnakohtu lahenditest tuleneb, et teokirjelduses tuleks padrunid kokku viia iga konkreetse tulirelvaga ja välja tuua milliste padrunitega on tegemist. Ühelegi konkreetsele lahendile kaitsja siiski ei viidanud. Kohtu hinnangul on aga väärteoprotokollis toodud faktilised asjaolud padrunite kohta piisavad hindamaks kas M. Ismagilovi teos esinevad

§ 891lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused.

29. Nii kohtupraktikas kui õiguskirjanduses on käsitletud kaitsja viidatud temaatikat seonduvalt laskemoona ebaolulise kogusega ja leitud, et kui piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole

§ 46

lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära, tuleb laskemoona kogus lugeda ebaoluliseks (vt RKKKo nr 3-1-1-40-11 p 16.1 ja 18). Samuti on märgitud õiguskirjanduses, et hinnates laskemoona kogust oluliseks või ebaoluliseks, ei saa siiski piirduda ainuüksi laskemoona arvulise kogusega, vaid arvestada tuleb ka laskemoona liigi ja alaliigiga. Laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine vastab

§-s 8913 ettenähtud väärteokoosseisule (vt Karistusseadustik. Komm vlj. Koost Sootak, J., Pikamäe, P. 5. vlj. Tallinn: Juura 2021, lk 1181). Viidatud küsimused aga ei puuduta käesolevat väärteoasja, kuivõrd väärteoetteheide on tehtud

§ 891

lg 1 järgi, mitte

§ 8913järgi.

Tulenevalt

§ 891

lg 1 sõnastusest kohus aga ei nõustu kaitsja seisukohaga, et teokirjelduses tuleks padrunid kokku viia iga konkreetse tulirelvaga. Piisab, kui on tuvastatav, et isik hoiab üle 200 padruni sõltumata sellest millise konkreetse tulirelva juurde need kuuluvad. Nii on seaduse kohaselt isikul õigus hoida maksimaalselt 200 padrunit kõikide tema turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta kokku ja pole oluline kas isikul on need padrunid ühe, kahe või kolme erineva tulirelva tarbeks. Teokirjelduses on välja toodud nii padrunite koguarv kui ka konkreetselt millise kaliibriga padruneid kui palju M. Ismagilov hoidis, mis kohtu hinnangul on piisav leidmaks, et M. Ismagilov on rikkunud

§ 46lg 5 p 1 nõudeid.

Õiguslik hinnang 30.

§ 891lg 1 kohaselt on väärteona karistatav laskemoona hoidmise nõuete rikkumine.

Kohtuväline menetleja on Mihhail Ismagilovile ette heitnud

§-st 46 lõikest 5 punktist 1 tulenevat laskemoona käitlemise nõude rikkumist, s.o nõuet, mille kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta.

1. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Mihhail Ismagilov võis hoida kokku kuni 200 padrunit. Nii on ka M. Ismagilov oma ütlustes kinnitanud, et seadusega ettenähtud maksimaalne padrunite kogus on 200 padrunit.
2. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et M. Ismagilov hoidis oma relvakapis aadressil xxx kuni 07.10.2021 kella 16.10 kokku 352 padrunit, s.o kaliiber 45 – 118tk, kaliiber 9x19mm – 59tk, kaliiber 9mm – 83tk ja kaliiber 7,62x25 – 92tk. Seega hoidis M. Ismagilov oma relvakapis rohkem kui 200 padrunit, rikkudes

§ 46

lg 5 p 1 nõudeid ja pannes toime

§ 891

lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk laskemoona hoidmise nõuete rikkumise. M. Ismagilov pani kohtu hinnangul teo toime kergemeelsusest. M. Ismagilov selgitas, et on võimalik, et ta soetas padrunid selleks, et lasketiirus käia ega kulutanud neid kõiki seal ära. Samas oli ta teadlik, et tal võib olla kokku üksnes 200 padrunit. Seega pidas M. Ismagilov 9 4-22-2488 võimalikuks, et tal võib olla relvakapis rohkem kui 200 padrunit, kuid polnud piisavalt kohusetundlik, et sellist olukorda vältida. Piisava kohusetundlikkuse juures oleks aga selline tekkinud olukord olnud M. Ismagilovi jaoks välditav. 33.

§ 892

lg 1 kohaselt on väärteona karistatav tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine.

§ 20lg 2 p 1 kohaselt on teleskoopnui tsiviilkäibes keelatud külmrelv.

1. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et M. Ismagilov hoidis oma relvakapis aadressil xxx kuni 07.10.2021 kella 16.10 teleskoopnuia ESP nr
2. Kuna teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud külmrelv, M. Ismagilovil puudus seaduslik alus selle hoidmiseks ehk ta käitles seda ebaseaduslikult, pani ta toime

§ 892lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Kohtu hinnangul pani M. Ismagilov teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Nimelt hoidis M. Ismagilov teleskoopnuia relvakapis. Seega pidi ta selle relvakappi panema teadlikult ja saades aru, et tegemist võib olla relvaga. Samuti selgitas M. Ismagilov ka ise, et on näinud mõistet teleskoopnui relvaseaduses. Seega pidas ta võimalikuks, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud esemega ja möönis, et ta ei tohi sellist eset hoida. 35. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus 36.

§ 891

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 892

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. 37. Kohtuväline menetleja karistas M. Ismagliovit juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3

§ 891

lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot ja

§ 892lg 1 alusel rahatrahviga 23 trahviühikut, s.o 92 eurot.

Seega on kohtuväline menetleja karistanud M. Ismagilovit mõlema väärteo eest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras, s.o miinimumilähedases määras. 38. Hinnates M. Ismagilovi süü suurust

§ 891

lg 1 sätestatud väärteo puhul on tema süü hinnatav keskmisest allapoole jäävana, kuivõrd ta pani toime

§ 891

lg 1 sätestatud ühe teoalternatiivi, s.o laskemoona hoidmise nõuete rikkumise ning M. Ismagilov ületas seadusega ettenähtud maksimaalset padrunite kogust väikses määras. Menetlusalune isik on seni käitunud õiguskuulekalt ning tal ei ole karistusregistri väljavõtte kohaselt varasemaid karistusi. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning neid ei ole tuvastanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses. 39. Hinnates M. Ismagilovi süü suurust

§ 892

lg 1 sätestatud väärteo puhul on tema süü samuti hinnatav keskmisest allapoole jäävana, kuivõrd tema valdusest leiti üks tsiviilkäibes keelatud külmrelv, s.o teleskoopnui ning ta ei ole täitnud samas paragrahvis välja toodud teisi teoalternatiive. Ta ei ole varasemalt sarnast rikkumist toime pannud ning on varasemalt karistamata. Kohus ei ole sarnaselt kohtuvälise menetlejaga tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

1. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja mõlema väärteo eest määranud karistused alla ettenähtud sanktsioonide keskmist 10 4-22-2488 määra miinimumilähedases määras ja kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistused proportsionaalsed arvestades toimepandud süütegusid, süüdlase isikut, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Nii leiab ka kohus, et M. Ismagilovit on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma rahatrahvidega, mis on mõistetud miinimumilähedases määras. Samuti on kohtuväline menetleja õigustatult lähtunud karistuste mõistmisel KarS § 63 lõikest 3, kuivõrd M. Ismagilov pani toime kaks tegu, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
3. M. Ismagilovi kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Kuna kohus jätab menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata ja võttes arvesse, et väärteomenetlust ei lõpetata, jätab kohus rahuldamata ka kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Asitõendid
4. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on käesolevas väärteoasjas äravõetud objektiks teleskoopnui ESP nr
5. Kuna tegemist on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaga, mille omamiseks M. Ismagilovil luba puudub, tuleb see otsuse jõustumisel KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning seejärel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11