Obsah (9)

§ 645§ 657§ 654§ 429§ 202§ 4§ 651§ 238§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-12

§ 645

lg 1 alusel hageja I hagist loobumise ja lõpetab tema hagi menetlemise, mispärast tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, millega hageja I hagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leiab, tutvunud maakohtu otsusega ja asja materjalidega, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hageja II kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust hagejale II perioodil 11. augustist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 makstava elatise suuruse osas. Hageja II apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 9. Ringkonnakohus võtab

§ 429

lg 1 ja

§ 645

lg 1 alusel vastu hageja I hagist loobumise.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja I sai 24. veebruaril 2023 täisealiseks ning on

§ 202lg 1 järgi tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik.

See tähendab, et ta võib käsutada

§ 4

lg 3 alusel menetlusõigusi, seehulgas loobuda

§ 429lg 1 alusel hagist.

Ringkonnakohus leiab, et ei esine aluseid hagist loobumise mittevastuvõtmiseks, kuna see ei puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku õigusi ega avalikke huvisid

§ 429lg 4 tähenduses.

A.T. (hageja I endine esindaja) ei ole selles tsiviilasjas menetlusosaline ning ta ei saa nõuda menetluse jätkumist ega hagi rahuldamist vastuolus hageja I sooviga. A.T.i esindusõigus lõppes hageja I täisealiseks saamisel ning kohtule ei ole esitatud hageja I volikirja tema esindamiseks, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohtus A.T.i vastuväiteid hagist loobumisele. Asjaolu, et A.T. oli hageja I esindaja kuni tema täisealiseks saamiseni, ei anna talle õigust pidada nõuet enda omaks. 7 10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes vaidlustatud osas.

Hageja II esitas ringkonnakohtu menetluses taotluse võtta asja juurde kostja kirjalikud ütlused ja kohtuistungi ärakuulamise protokoll tsiviilasjas nr 2-20-9888.

§ 238lg 1 järgi võtab kohus asja juurde üksnes asjakohaseid tõendeid.

Hageja II esitatud tõenditega ei tõendata vaidlusaluseid asjaolusid ning ei ole ka võimalik aru saada, mida täpselt soovitakse tõendada, mistõttu jätab ringkonnakohus need dokumendid asja juurde võtmata ja loeb need hagejale II tagastatuks. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tagasiulatuva elatise nõuet rahuldamata jättes rikkunud ei materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme ning on jätnud põhjendatult elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatustega ning ei korda neid kõiki otsuses (

§ 654lg 6).

Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole PKS § 108 alusel põhjendatud, kuna kindlat suhtlemiskorda ei ole kindlaks määratud ning hagejad viibisid mõlema vanema juures ja e-kirjavahetusest nähtuvalt oli kokkulepe, et kostja ostab hagejatele riideid ning riiklikke peretoetusi kasutatakse kõigi laste huvides. Hagejate viidatud kokkulepet, mille kohaselt kostja tasub hagejatele elatist 292 eurot lapse kohta, asja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et tagasiulatuv elatis ei täidaks ilmselt enam oma eesmärki (rahuldada hageja II igapäevaelu vajadusi). Lisaks paneks veel tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja ja kostja juures elava alaealise lapse raskesse majanduslikku olukorda. Hageja II vajaduste katteks oli tagasiulatuva nõude perioodil võimalik kasutada igakuiseid riiklikke toetusi. Seega on kokkuvõtvalt ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti mõistnud hagejale II välja elatise alates

1. augustist
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga II selles, et ainuüksi fakt, et peretoetusi kasutatakse laste ülalpidamiseks ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Eeltoodu aga ei tähenda, et maakohus tõlgendas PKS § 102 lg 2 vääralt ja võttis õigustamatult elatise vähendamisel arvesse lasterikka pere toetuse. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud välja näidisloeteluna. Kohus saab hinnata iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks (Riigikohtu
4. juuni 2022 otsus tsiviilasjas 2-19-19160, p 15.3). Maakohtu välja nõutud andmetest vanemate sissetulekute ja vara kohta nähtub, et isa majanduslik olukord on ema omast oluliselt parem. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus hindas elatise vähendamise asjaolusid, arvestas hageja II seadusliku esindaja ja kostja varalist seisundit, hageja II tegelikke vajadusi ning hageja II vajaduste kaetust mh riiklike toetustega. Ringkonnakohus leiab, et elatise vähendamine oli osaliselt põhjendatud ka seetõttu, et eelduslikult tasub kostja hageja II tema juures viibides vähemalt tema eluaseme, toidu ja vaba aja veetmise kulud. Samuti on kohtuasjas räägitud riiete ostmise kokkuleppest ning märgitud, et kostja on ostnud hagejale II riideid. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga II, et maakohus ei tuvastanud tema kõiki vajadusi ja vahendeid, millega neid vajadusi katta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatud mõistlikuks ja vajalikuks hinnatud kulude suurusega ning ei korda neid otsuses.
6. Õige on hageja II seisukoht, et peretoetuste elatise hulka arvutamisel tuleb kohelda vanemaid võrdselt ning kostja poolt makstava elatise suurust ei saa vähendada kogu ühe lapse 8 kohta makstava peretoetuse võrra. Elatise suurusest saab maha arvata pool ühe lapse kohta saadavast peretoetuse summast. Perioodil
7. august 2021 –
8. detsember 2021 oli miinimumelatise suuruseks 292,00 eurot kuus, millest tuleb lahutada maha pool hageja II kohta saadavast peretoetusest (539,18/3/2=89,86). Hagejale II makstav igakuine elatis perioodil
9. august 2021 –
10. detsember 2021 on 202,14 eurot (292-89,86=202,14).
11. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tulenevalt

§ 164lg 1 poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ 9