lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, mis asendati 600 tunni ÜKT-ga katseajaga 2 aastat ja lisakaristusega
Katseaeg lõppes 19.02.2021. Sooritamata on 404 ÜKT tundi Elukoht: xxxx OÜ K xxxx Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik
lg 1 ja
lg 2 järgi 20230200665 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Õigeks mõista Mikhail Gerasimenko
MS § 301 alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Süüdi mõista Mikhail Gerasimenko
lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 14 päeva vangistust, võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibimise aeg 05.11.2020 kuni 05.02.2021.a, s.o 3 kuud ja kandmata karistus on 1 aasta 7 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Mikhail Gerasimenkolt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Mikhail Gerasimenko kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindusbüroole Arestitud vara Mikhail Gerasimenkole kuuluv mootorsõiduk Dodge Nitro registreerimismärgiga xxxx, mis on Harju Maakohtu 16.11.2020 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks –
Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Mikhail Gerasimenkolt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 1087.50 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise kulud kokku 2104 eurot: 2.1 joobeseisundi tuvastamise kulud kokku 219 eurot; 2.2 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 7.1-3/154- 16.03.2021) kulu 765 eurot; 2.3 isiku kohtuarstiliku ekspertiisi (akt nr 21E-AO10041-22.03.2021) kulu 84 eurot; 2.4 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 7.1-3/372- 14.06.2022) kulu 765 eurot; 2.5 kohtuarstliku komisjoniekspertiisi (akt nr 22E-AOK0006 – 22.07.2022) kulu 271 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Mikhail Gerasimenkol menetluskulude 3191.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99923700004423 ja selgitus „Mikhail Gerasimenko“, kriminaalasi 1-20-9354, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda seoses
lg 1 järgi õigeksmõistmisega isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (akt nr 19E-PÕI0223) 84 eurot ja isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi (akt nr 21E-A010114) maksumus 97 eurot. Süüdistatava valitud kaitsja kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest Mikhail Gerasimenkole tema poolt valitud kaitsjale mõistliku suurusega makstud tasust 5613.78 eurot (s.h käibemaks 935.63 eurot). Kaitsjale maksutud tasust ülejäänud osa jätta Mikhail Gerasimenko kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud 2 tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Mikhail Gerasimenko´t süüdistatakse selles, et tema liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest tekitas teisele inimesele raske tervisekahjustuse, mis seisnes selles, et 25.11.2019 kella 13.12 ajal Tallinnas Sõpruse pst 145 asuva maja juures suunaga Linnu tee poolt Räägu tänava suunas, olles teisel sõidurajal, juhtis Mikhail Gerasimenko mootorsõidukit Audi 6 registreerimisnumbriga xxxx ning sõitis tagant otsa tema ees sõitnud mootorsõidukile Volvo registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis V. P. ja kes oli peatunud reguleerimata ülekäiguraja juures, et läbi lasta jalakäija. Kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud Mikhail Gerasimenko hoolikas ja ettevaatlik ning oleks ka ette näinud, et lähenedes reguleerimata ülekäigurajale võib eessõitnud sõiduk peatuda, ja oleks hoidnud sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitas Mikhail Gerasimenko kannatanule V. P. raske tervisekahjustuse. Lähtuvalt isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 19E – PÕI0223, 03.12.2019, tuvastati V. P.´il lülisamba 2.kaelalüli murd ja rindkere põrutus. Nimetatud tervisekahjustus on eluohtlik, sest tegemist on 2.kaelalüli murruga. Liiklusõnnetus toimus, sest Mikhail Gerasimenko rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse nõudeid: Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liiklusseaduse § 46 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Mikhail Gerasimenko mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, toime
Mikhail Gerasimenko´t süüdistatakse selles, et tema, olles 20.02.2019 Harju maakohtu poolt
itatud
lg 2 alusel, uuesti juhtis tahtlikult 09.10.2020 kella 11.54 ajal Tallinnas Gonsiori 10 asuva maja juures mootorsõidukit Dodge Nitro registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove – metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA), tramadoolist, diasepaamist, nordasepaamist, temasepaamist, alprasolaamist, pregabaliinist, tetrahüdrokannabinooli metaboliidist THC-COOH). 3 Sellise tegevusega rikkus Mikhail Gerasimenko: liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/, korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani Mikhail Gerasimenko korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis toime
Kohtu seisukoht Süüdistus
Süüdistuses
P.i suhtes täiendava kohtuarstliku ekspertiisi, et kontrollida, kas kannatanul esines 25.11.2019 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel raske tervisekahjustus – lülisamba 2.kaelalüli murd. Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi tulemusena anti aktis nr 21E-AOIO114 – 29.06.2021 arvamus, et V. P.il ei esinenud lülisamba 2. kaelalüli murdu. See tähendab, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud V. P. rasket tervisekahjustust ning prokurör loobus juba 13.09.2021.a. kohtuistungil süüdistusest
MS § 301 sätteid, mõistab kohus Mikhail Gerasimenko süüdistuses
Süüdistus
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei olnud vaidlust selles, et Mikhail Gerasimenko juhtis 09.10.2020 kella 11.54 ajal Tallinnas Gonsiori tänaval mootorsõidukit Dodge Nitro registreerimismärgiga xxxx. See on tõendatud süüdistatava ütlustega, mille kohaselt sõitis ta tol korral kriminaalhooldaja juurde, et viia ravidokumendid, mis näitavad, et ta ei saanud vahepeal üldkasulikku tööd teha. See on tõendatud ka tunnistaja U.-R. L. ütlustega, kellele jäi sõiduk juba Paldiski maanteel Merimetsa Selveri juures silma kahtlase sõidustiili poolest, kaldudes korduvalt oma sõidurajalt teisele sõidurajale. Kristiine keskuse juures helistas tunnistaja politsei lühinumbril ja teatas kahtlase sõidumaneeriga sõidukist. Peale seda järgnes ta sõidukile mööda Endla tänavat kesklinna suunas kuni Kaubamajani. Politsei pidas sõiduki kinni Laikmaa ristmikul. Sõiduki juhtimine on tõendatud ka politseitöötaja V. E. ütlustega selle kohta, et kui tuli väljakutse seoses joobes juhiga, sõitis ta Kaubamaja juurde, kuna oli teada, et sõiduk liigub Estonia puiesteelt Gonsiori tänava poole. Sõiduk - musta värvi Nitro peatati Gonsiori tänaval ja juhil olid ilmsed narkojoobele viitavad tunnused. Sõidukist leiti kanepit. Juhi perekonnanimena mäletas tunnistaja kohtuistungil – Gerasimenko. Kahtlast sõidustiili kinnitab peale U.-R. L. ütluste ka asitõendi vaatlusprotokoll tunnistaja poolt Häirekeskusele tehtud kõnest 09.10.2021 kell 11.46. Teataja sõnade kohaselt kaldus sõiduk Dodge Nitro reg. märgiga xxxx mitmeid kordi ohtlikult üle enda sõiduraja piiride teiste sõidukite suunas. Teatajale tundus juht joobes olevat. Põhivaidlus kriminaalasjas oli Mikhail Gerasimenko joobeseisundiga seonduvalt. Prokurör leidis, et kogutud tõendid tõendavad süüdistataval mootorsõiduki juhtimise ajal narkojoobe olemasolu. Kaitsja vaidles sellele vastu järgmiste argumentidega: arvestades, et tervisliku seisundi protokoll tuleb kõrvale jätta, samuti Mikhail Gerasimenko haigusi, mis võivad temast haiguse teatud staadiumis jätta mulje kui joobes inimesest, tema magamatust ja väsimust ning 4 asjaolu, et puudub tõsikindel teave, millal Gerasimenko mingeid ravimeid või aineid tarvitas, ei ole isikule inkrimineeritud tegu tõendatud. Kui isiku haigustega pole tervisliku seisundi protokollis arvestatud, ei saa ka hinnata tavapärasest hälbimist. Uriinist erinevate ainete või ravimite jääkide leidmine ei tähenda automaatselt joovet, vaid asjaolu, et isik on neid aineid kunagi tarvitanud. Mikhail Gerasimenko end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, leides, et ta absoluutselt ei olnud joobeseisundis. Tundis end väsinuna pärast unetut ööd, valudega, aga samas kainena. Wismari Haiglas antud uriinist leitud ainete kohta oli tema seletus alljärgnev. Marihuaanat ostis ta ühest Aia tänaval Vene Kunstigalerii vastas asuvast kauplusest „Cannabis“ ja tarvitas kolm ööpäeva enne juhtima asumist ja kinnipidamist politsei poolt. Kuidas MDMA tema organismi sattus, seda ta öelda ei osanud. Arvas, et seda võidi kaupluses tema teadmata puistata kanepisuitsu sisse. Kohtule on süüdistatava joobeseisundit tõendavate kirjalike tõenditena prokuröri poolt esitatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri/uuringuakt nr 1570T, Wismari haiglas koostatud Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 612/19 ja arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Lisaks kirjalikele tõenditele on üle kuulatud arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. ja kaitsja taotlusel süüdistatava isa D. G. ja raviarst dr. B. G.. Joobeseisundi tuvastamise uuringuakti nr 1570T kohaselt leiti Mikhail Gerasimenko uriinist tramadooli, diasepaami, nordasepaami, temasepaami, alprasolaami, pregabaliini, tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) ja MDMA-d. Õiendist Mikhail Gerasimenkole arstide poolt väljakirjutatud ravimite kohta nähtub, et Mikhail Gerasimenko uriinist leitud diasepaam, tramadool, alprasolaam, pregabaliin sisalduvad talle väljakirjutatud ravimites. Nordasepaam ja temasepaam on arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i sõnul bensodiasepiinide klassi kuuluvad ained - diasepaami metaboliidid ehk diasepaami ainevahetuse produktid. Tetrahüdrokannabinooli metaboliit on tetrahüdrokannabinooli ainevahetuse produkt organismis, mis näitab, et on tarvitatud kanepit. Kõik ravimid, mis sisaldavad eelpoolnimetatud aineid, v.a tetrahüdrokannabinooli metaboliit, on arstide poolt väljakirjutatud seoses Mikhail Gerasimenko põhihaigusega xxxx, mis dr. B. G.i ütluste kohaselt käivitub tugeva stressi tulemusena ja avaldub inimesel valutaju muutumises. Avalikest allikatest leituna on xxxx puhul tegemist psüühilistest teguritest tingitud lihasvaluga. Valuraviarsti dr. B. G.i sõnul ravitakse xxxxt kombinatsioonis antidepressantide, valuvaigistite ja uinutitega ja tihti vajab see haigus ka krambivastaseid ravimeid. Wismari haiglas koostatud Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 612/19 nähtub, et süüdistataval olid silma pupillid laienenud, Rombergi asend ebakindel, täpsemad liigutused aeglased, esines värin sõrmedes, laugudes, keeles, esines nüstagm (silmatõmblused). Isikul puudusid kaebused tervise suhtes (p 9) ja punktis 22 on lahtrisse: anamneesis neuroloogilisi ja psüühilisi haigusi – kirjutatud „ei“. Selle tõendi kohta oli kaitsja seisukoht, et protokoll on sedavõrd puudulik ja ebausaldusväärne, et tuleb tõendite hulgast välja jätta alljärgnevatel põhjustel: *osa lahtreid on täitmata; *punktis 18 kui arst leidis, et värin esines nii sõrmedes, laugudes kui keeles, tulnuks kõik need alla joonida, mida ei ole tehtud ning keele värisemine pidanuks põhjustama artikuleerimisraskusi, kuid protokolli kohaselt oli artikulatsioon korras; *punktides 16, 18 on lahtritesse kirjutatud „ja“, mis ei tähenda „jaatust“, vaid sellel on sidesõna tähendus; *protokollis on kajastamata M.Gerasimenko olulised terviseandmed, mistõttu lahtrid 9 (kaebused tervise suhtes) ja 22 5 (anamneesis neuroloogilisi ja psüühilisi haigusi) kajastavad M.Gerasimenko seisundit ebaõigesti; *lahtri 7 täitmisel on arst ilmutanud lohakust, sest märge „teadvusel“ ei tähenda täielikku orienteerumist ajas, kohas või situatsioonis, *ei pea võimalikuks, et arst ei märganud tõsiseid füüsilisi probleeme, et M.Gerasimenkol on üks jalg teisest 3 cm lühem. Arst oleks pidanud igal juhul küsima, millest see puue on tekkinud ning oleks kindlasti jõudnud lülisamba diskide degeneratiivse haiguse ja xxxx juurde; *protokollis puuduvad viited tõlgi osalemise või protokolli tõlkimise kohta. Pole kontrollitav, kas ja kuidas arst isikust aru sai ja kas M.Gerasimenko sai aru protokolli sisust. Kohus on seisukohal, et vaatamata eelnimetatud protokolli mõningatele puudustele, ei ole alust lugeda protokolli lubamatuks ja kohtukõlbmatuks tõendiks. Asjaolu, et mõningad lahtrid protokollis on täitmata, ei muuda kohtu hinnangul protokolli ebausaldusväärseks. Kui arst on jätnud lahtris 18 midagi alla joonimata, siis võibki sellest aru saada nii, et M.Gerasimenkol esineski värin nii sõrmedes, laugudes kui keeles. Arstkohtutoksikoloogiaekspert M. T.i käest on küsitud, kas joobeseisund peaks tingima ka ebaselge artikulatsiooni, millele ta vastas, et see sõltub, kui palju arst sellele tähelepanu pööras ning et artikulatsioon võib olla täiesti korras. Tuleb nõustuda, et väljendil „ja“ on sidesõna tähendus ja oleks olnud korrektne märkida selle asemel „jah“ või „jaa“, millised väljendavad jaatust. Samas selgub lahtrite „Töö- ja ametikoht“ ning 16 ja 18 kontekstist, et arst on mõelnud siiski sõna „ja“ all jaatust, mitte sidesõna. Kaitsja väite kohta, et protokollis oleksid pidanud kajastama ka M. Gerasimenko terviseandmed (lahtrid 9 ja 22), on arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. vastanud, et kaebused tervise suhtes on inimese enda hinnang. Inimeselt küsitakse, millised kaebused tal on tervise suhtes. Kui isik nimetab oma haigused, siis arst paneb need protokolli kirja. Tegemist ei ole ekspertiisiga, vaid joobeseisundi tuvastamisega korrakaitseseaduse järgi ning arstil ei ole õigust kuskilt isiku terviseandmeid hakata vaatama. Kuivõrd Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis on lahtris 9 (Kaebused tervise suhtes) märgitud „ei“, siis järelikult on M.Gerasimenko protokolli koostamise ajal niimoodi arstile vastanud. Kui M.Gerasimenko väitis kohtuistungil, et tal olid valud, siis tulnuks seda Wismari Haiglas öelda ja samamoodi ka oma põetavad haigused nimetada. Ei ole usutav, et arst jättis teadlikult tema poolt öeldud kaebused ja haigused protokolli märkimata. Kuna protokolli kohaselt M.Gerasimenkol tervise suhtes kaebusi ei olnud, siis järelikult ei olnud tal tol hetkel valusid. See on ka usutav, sest protokollist nähtuvalt oli ta viimase 24 tunni jooksul tarvitanud lyricat ehk pregabaliini, tramadooli ja diasepaami. Nendest kahel ravimil – pregabaliinil ja tramadoolil on valuvaigistav toime. Mis puudutab kaitsja etteheidet selle kohta, et arst pidi kindlasti märkama, et üks jalg on teisest 3 cm lühem ja oleks pidanud hakkama põhjust välja selgitama, siis kohus on seisukohal, et isegi kui see oli arstile märgatav, ei ole tema pädevuses hakata uurima, millest see tingitud on. Tegemist on terviseseisundi kirjeldamise protokolliga, kuhu arst üksnes kirjutab, mida ta näeb, mida kontrollitav vastab tema küsimustele ja kuidas teatud katseid teeb. Rombergi asendi kohta (inimene seisab 5-10 sekundit paigal kannad ja varbad koos ning vaadatakse, kas kaotab tasakaalu või mitte), mis M.Gerasimenko puhul oli ebakindel, on kohtus küsitud arvamust nii dr.B. G.ilt kui arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T.ilt. Dr. B. G. on öelnud, et isik, kes tarvitab pregabaliini ja antidepressante võib testi läbida, aga ka mitte läbida. Kui hetkel on valusündroom, ei pruugi sirgelt seista. Eelnevast järeldub, et ka dr. B. G. ei välistanud seda, et kui M.Gerasimenko oli tarvitanud talle väljakirjutatud ravimeid, siis oli ta võimeline läbima Rombergi testi. Ekspert M. T. on taolisele kaitsja küsimusele vastanud, et kui inimese seisund on ravimitega kompenseeritud, siis saab seda testi teha küll. Kui ei ole ravimitega kompenseeritud ja inimene 6 kannatab hetkel valude all, siis tõenäoliselt mitte. Aga M.Gerasimenkol kaebusi tervise suhtes ei olnud. Arvesse võttes dr. B. G.i ja ekspert M. T.i ütlusi ja asjaolu, et M.Gerasimenko oli protokolli kohaselt tarvitanud valuvaigisteid ning valu esinemise kohta protokollis märge puudus, siis järelikult ei olnud Rombergi asendi ebakindlus tingitud tema tervislikust seisundist. Ka inimene, kellel on üks jalg teisest natuke lühem on siiski võimeline nii lühikest aega nagu 5-10 sekundit säilitama seistes tasakaalu ehk seisma paigal ilma kõikumata. Protokolli lahtris 17 on märgitud Rombergi asendi kohta „ebakindel“ ja et esineb nüstagm. Ekspert M. T. on öelnud, et MDMA, tramadool, diasepaam, nordasepaam, temasepaam, alprasolaam, pregabaliin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit – need on ained, mis leiti M.Gerasimenko uriinist, kõik mõjutavad Rombergi asendit ja nüstagmi. Need ained tekitavad tasakaaluhäireid kuni sügava kõikumiseni, tekitavad nüstagmi. MDMA laiendab pupille, võib põhjustada värinat sõrmedes, laugudes, keeles. Seonduvalt kaitsja etteheitega arsti ja M.Gerasimenko võimalikust teineteisest mittearusaamise kohta, siis kohus ka siin probleemi ei näe. Vaatamata sellele, et M.Gerasimenko emakeel on vene keel, on ta arstist aru saanud, sest on teinud katseid (Rombergi asend) vastavalt arsti korraldustele, vastanud arsti poolt esitatud küsimustele. Kui M.Gerasimenko eesti keelt ei valda, siis järelikult pidi arst rääkima temaga vene keeles. Samuti kui M.Gerasimenko ei saanud protokolliga tutvudes sellest aru, tulnuks seda öelda ja talle oleks protokoll tõlgitud. Igal juhul mingeid märkusi ega pretensioone protokolli kohta allkirjastamisel ei ole nimetatud. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Wismari haigla arsti poolt koostatud Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 612/19 on lubatav tõend ja kohus ei jäta seda dokumenti tõendite hulgast välja. Lähtudes Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 612/19 kirjeldatud kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise uuringuaktis nr 1570T nimetatud ainetest, mis leiti M.Gerasimenko uriinist, andis arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. hinnangu, et M.Gerasimenkol esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Vastuseks kaitsja väitele, et ei ole tuvastatud, kas üldse ja milliseid ravimeid tarvitas M.Gerasimenko hommikul enne rooli istumist, leiab kohus, et hommikune ravimite tarvitamine ei olegi antud juhul oluline, sest ravimite toime ekspert M. T.i ütlustest tulenevalt kestab mitu päeva: tramadool keskmiselt 3 päeva, diasepaami ühekordse tarvitamise puhul 5-7 päeva, kuid igapäevaselt tarvitamise korral kuni 2 nädalat, pregabaliin kuni 3 päeva, mõnikord ka 5 päeva. Alprasolaami kohta on M. T. öelnud, et see ravim on lühitoimeline, püsib organismis kuni 8 tundi. Tulenevalt sellest pidi M.Gerasimenko alprazolami ravimit, mida müüakse muu hulgas ka Xanax´i nime all, tarvitama hommikul, kuigi ta seda Wismari Haiglas arstile ei maininud. MDMA ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC-COOH) organismis püsimise kohta on ekspert öelnud, et MDMA püsib organismis kuni 3 päeva ja kanep, kui seda tarvitatakse harva, kuni 5 päeva, sagedamini tarvitajatel tunduvalt kauem. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i poolt antud hinnang M.Gerasimenkol joobe esinemise kohta on usaldusväärne. Eksperdi ütlustest tulenevalt ei pea ka tema hinnangu andmisel omaalgatuslikult hakkama uurima isiku haiguslugu kuskilt meditsiinidokumentidest, kui terviseseisundi kirjeldamise protokollis ei ole haiguste ega kaebuste kohta mingit märget. Tema lähtub sel juhul eelnimetatud protokollist ja isiku uriinist leitud ainete loetelust. 7 Kuna M.Gerasimenkol kaebusi tol hetkel tervise suhtes ei olnud, siis järeldub sellest, temal tegelikult diagnoositud haigused testide tulemust ega väliseid tunnuseid ei mõjutanud, vaid protokollis kirjeldatud joobele iseloomulik kliiniline pilt oli tingitud tarvitatud ravimitest ja narkootilistest ainetest. Arvestades erinevate ainete sisaldumist süüdistatava uriinis, jõudis ekspert arvamusele, et M.Gerasimenko puhul on tegemist ravimiste või narkootiliste aine sõltlasega ja et need ained koosvõetuna tekitavad kindlasti joovet. Kuigi M.Gerasimenko isa D. G. on öelnud, et minnes pojale Wismari haiglasse vastu, nägi ta, et poeg kõndis täiesti normaalselt ja mingeid joobele viitavaid tunnuseid tal ei olnud, ei lükka need ütlused ümber eksperdi arvamust joobe olemasolu kohta. Ka narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitanud isik võib kõndida normaalselt ja süüdistatava isa ei viibinud haiglas testide tegemise juures ega näinud, kuidas M.Gerasimenko neid sooritas. Kokkuvõttes on kõiki tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et 09.10.2020 kella 11.54 ajal oli M.Gerasimenko Tallinnas mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 keelab mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p-le 2 on joobeseisundi üheks liigiks ka narkootilise, psühhotroopse või mõne muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Tulenevalt sellest, et süüdistatavat on 20.02.2019.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud
kehtiv, on tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis ning kvalifikatsioon
Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul peab isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna M.Gerasimenko tarvitab pikaajaliselt erinevaid psühhotroopseid või narkootilisi aineid sisaldavaid ravimeid, siis ta ilmselgelt ka teab nende toimeaega ja organismis püsimise aega. Lisaks oli tarvitatud ka kanepit ja MDMA-d. Kuigi süüdistatav on MDMA tarvitamist eitanud, arvates, et seda võidi puistata kaupluses kanepisuitsu sisse, ei ole see kohtu hinnangul eluliselt usutav. Puudub loogiline seletus, miks kaupluse töötaja pidi seda tegema, olles teadlik vastutusest, kui see mingil moel peaks ilmsiks tulema. Seega pidas süüdistatav 09.10.2020 mootorsõidukit juhtima asudes võimalikuks, et tarvitatud ained võivad veel organismis püsida ja ta võib olla nendest ainetest tingitud joobeseisundis, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Juhina teadis ta ka seda, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning oli teadlik oma varasemast karistusest samasuguse kuriteo eest. Karistus
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mis tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Hinnates süü suurust, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kõigepealt süü suurust ning seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kui neid esineb, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale
lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni viieaastane vangistus ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu suunistest ja väljakujunenud kohtupraktikast lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 8
Prokurör tegi kohtuvaidlustes ettepaneku karistada Mikhail Gerasimenkot
Kuigi Mikhail Gerasimenko ei tunnistanud oma süüd, võib kohtu hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemisest möödunud pikka ajavahemikku – 2 aastat ja 4 kuud – mille jooksul ei ole Mikhail Gerasimenko uusi õigusvastaseid süütegusid toime pannud. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga – 9 kuulise vangistusega. Kohus leiab, et see aeg on piisav eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Mikhail Gerasimenko oli enne kuriteo toimepanemist karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 20.02.2019.a. otsusega 1 aasta 8-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tundi. Uue kuriteo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Sellest järeldub, et tuleb kohaldada
lõiget 7 ja moodustada liitkaristus vastavalt
Üldkasuliku töö tundidest oli tegemata 404 tundi, mis ümberarvestatuna vangistuseks on 1 aasta 1 kuu 14 päeva. Seega on liitkaristus 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust, millest lugeda kantuks vahi all viibitud aeg 3 kuud. Kandmisele kuuluv vangistus on 1 aasta 7 kuud 14 päeva.
Arvestades, et eelmise samalaadse teo puhul oli lisakaristuse pikkuseks 5 kuud ja et uue samalaadse teo eest peab ka lisakaristus olema rangem, võtab kohus Mikhail Gerasimenkolt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 11 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Mikhail Gerasimenkole kuuluv mootorsõiduk Dodge Nitro registreerimismärgiga xxxx oli Harju Maakohtu 16.11.2020 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks. Prokurör tegi kohtuvaidlustes ettepaneku sõiduk konfiskeerida
Kohus nõustub ka selle ettepanekuga. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka ning arvestades konfiskeerimise preventiivset toimet, on kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine õigustatud. Ka eelmise otsusega konfiskeeriti Mikhail Gerasimenkolt sõiduk, mida ta juhtis joobeseisundis olles. 09.10.2020 pani ta taas samalaadse teo toime. Kuigi ta on kriminaalmenetluse ajal hoidunud kuritegude toimepanemisest, ei ole kohtul siiski täit kindlust, et karistuse kandmiselt vabanenuna ta enam joobeseisundis autorooli ei istu. Kaitsja taotles Mikhail Gerasimenko õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes, kuid tegi siiski kohtukõne lõpus alternatiivse ettepaneku, et juhul, kui kohus Mikhail Gerasimenko süüdi tunnistab, vabastada ta karistusest
79 alusel.
lg 1 annab kohtule õiguse vabastada karistuse kandmiselt isik, kes põeb parandamatult rasket haigust. Kas haigus on raske ja parandamatu, seda otsustab arst. Kohus on määranud Mikhail Gerasimenko tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kahel korral ekspertiisid: nii kohtuarstliku kui kohtupsühhiaatrilise. Seega on tema tervislikku seisundit hinnanud kokku kuus eksperti (viimane isiku kohtuarstlik ekspertiis oli komisjoniline). 17.03.2021 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 7.1 -3/154) ja 22.03.2021 isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 21E – AOI0041) arvamus oli, et Mikhail Gerasimenko ei ole parandamatult raske haige. Samale järeldusele jõudsid eksperdid ka 14.06.2022 ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi (akt nr 7.1-3/372) ja 22.07.2022 kohtuarstliku komisjoniekspertiisi (akt nr 22E-AOK0006) arvamustes. Kõik eksperdid on kinnitanud ka seda, et Mikhail Gerasimenko on nii füüsilise kui vaimse tervise poolest võimeline kandma vanglakaristust. Eelnevat arvesse võttes ei ole põhjendatud ega ka võimalik Mikhail Gerasimenko vabastamine karistuse kandmisest
alusel, sest selle paragrahvi kohaselt võib kohus vabastada üksnes parandamatut rasket haigust põdeva isiku, kelleks Mikhail Gerasimenko ei ole. Ka tema raviarst dr. B. G. ei ole kordagi öelnud, et Mikhail Gerasimenko on parandamatult raske haige. Ülekuulamisel ütles ta, et xxxx on ravitav, kuid mitte väljaravitav, tegemist on kroonilise haigusega. 9 Kuigi psühhiaater P. V. on arvamuses nimetanud, et Mikhail Gerasimenko vaimne seisund võib vanglakaristuse kandmisel oluliselt halveneda ja haiguslikud muutused olla pöördumatud ja ohtlikud, on ta siiski vastupidiselt öeldule samas arvamuses leidnud, et isik on võimeline vanglakaristust kandma. Kohus on seisukohal, et sellise eeldusliku-oletusliku arvamuse andmine vaimse tervise halvenemise kohta ei saa olla aluseks
Kohus nõustub prokuröriga selles, et vanglas töötavad psühhiaatrid ja psühholoogid, kelle poole saab vajadusel pöörduda. Vanglas on võimalik saada nii antidepressiivset kui valuvastast ravi. Kui selgub, et isiku seisund on vanglatingimustes oluliselt muutunud halvemuse poole, on võimalik ka karistuse kandmise ajal taotleda uut ekspertiisi vaimse seisundi hindamiseks ning kui siis leitakse, et isiku tervis on karistuse kandmise ajal niivõrd halvenenud, et võib tema haiguslikku seisundit määratleda kui parandamatult rasket, ka siis on võimalik teda karistuse edasisest kandmisest vabastada. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Selles kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, erinevate ekspertiiside, s.o joobeseisundi tuvastamise, kahe ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, isiku kohtuarstliku ekspertiisi, kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, V. P.i suhtes tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi kulud ning valitud kaitsjale makstud tasu. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel asjaolu, et prokuröri loobumisega
lg 1 järgi esitatud süüdistusest, mõistab kohus Mikhail Gerasimenko selles süüdistuses õigeks. Järgnevalt analüüsib kohus, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmisel 1,5 kuupalga alammäära. Kohtotsuse tegemise aastal, s.o 2023.a on kuupalga alammäär 725 eurot, seega on sundraha suuruseks 1087.50 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Mikhail Gerasimenkolt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on kohtule esitatud 7 erinevat ekspertiisi, sh joobeseisundi tuvastamisega seonduv. Esmalt märgib kohus, et seoses Mikhail Gerasimenko õigeksmõistmisega
P.i suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (akt nr 19E-PÕI0223) 84 eurot ja isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi (akt nr 21E-A010114) maksumus 97 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Kriminaalasjas tekkinud joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 219 eurot, kuulub väljamõistmisele Mikhail Gerasimenkolt. Mikhail Gerasimenko tervisliku seisundi hindamiseks on tehtud kaks ambulatoorset kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi: akt nr 7.1-3/154- 16.03.2021), mille maksumus on 765 eurot ja akt nr 7.1-3/372- 14.06.2022), mille maksumus on765 eurot. Lisaks on tehtud isiku kohtuarstilik ekspertiis (akt nr 21E-AO10041-22.03.2021) maksumusega 84 eurot ja kohtuarstlik komisjoniekspertiis (akt nr 22E-AOK0006 – 22.07.2022) maksumusega 271 eurot. Kokku 1885 eurot. Need kulud kuuluvad samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. 10 Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, võib menetluskulude hüvitamine koheselt täies ulatuses olla raskendatud. Kohus peab põhjendatuks määrata kriminaalmenetluse kulude kokku summas 3191.50 eurot hüvitamist ositi 12 kuu jooksul. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuivõrd kohus mõistab Mikhail Gerasimenko õigeks
lg 1 järgi esitatud süüdistuses, siis sellest tulenevalt on põhjendatud osaliselt hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 3-1-1-79-14 p 44). Sellest tulenevalt on vajalik hinnata, kas taotluses ja lisatud arvetes märgitud summad on käsitatavad mõistliku suurusega tasuna. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, seotust konkreetse kriminaalasjaga, koostatud dokumentides esitatud seisukohtade õiguslikku põhjendatust, kriminaalasja mahtu ja keerukust. Kohtupraktikas on aktsepteeritud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vandeadvokaat Vahur Kivistiku tunnihinna 140 eurot+ käibemaks mõistlikuks tunnitasuks. Mikhail Gerasimenko kaitsja on esitanud menetluskulude taotluse koos nimekirjaga ja arved koos spetsifikatsioonidega. Kokku on lepingulise kaitsja kulud summas 18 662 eurot. Prokurör loobus 13.09.2021.a kohtuistungil Mikhail Gerasimenko süüdistusest
Seega kohus hindab Mikhail Gerasimenko valitud kaitsja tasude mõistlikust ajahetkega, kui prokurör loobus süüdistusest (taotluses arved a kuni j). Lisaks arvestab kohus, et Mikhail Gerasimenko tõkend vahistamine, mis asendati elektroonilise valvega tühistati Harju Maakohtu 04.11.2021.a määrusega. Järgnevalt võtab kohus seisukoha nende arvete mõistliku suuruse osas: a)arve nr 1901267 -03.12.2020 Osutatud on õigusteenust 20,5 tunni eest kohtueelses menetluses. Kohus peab kogu mahus kulu mõistlikuks. Seega on kulu summas 2870 eurot. b)arve nr1901360 -04.12.2020 Osutatud on õigusteenust 2,83 tunni eest kohtueelses menetluses. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks kokku 2 tundi, s.o 280 eurot. Kohtu hinnangul piisas ühel päeval, s.o 02.12.2020 istungiks ettevalmistamiseks (jäävad välja arvestusest
MS § 306, § 309, § 311-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.