← Eesti

3-23-1112/4

Obsah (4)§ 2§ 23§ 68§ 10

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1112 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 15 lg 1 alusel ja ta toimetati menetlustoimingute läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse (edaspidi kinnipidamiskeskus). Samal päeval, st 20.05.2023 tegi PPA puudutatud isikule ettekirjutuse nr 1052268043, mille kohaselt peab isik lahkuma Eestist koheselt ning tema suhtes kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks

(5)aastaks. 3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 20.05.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks
(2)kuuks. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: 3.
  1. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimisõigus ning tema PPA-le antud ütlustest saab järeldada, et ta ei soovi koheselt lahkuda. Isik soovib jätkata ebaseaduslikku töötamist Eestis, et teenida raha ning seejärel lahkuda. Ka isiku varasem käitumine, st teadlik ebaseaduslik viibimine Schengeni viisaruumis ja ebaseaduslik töötamine, ei näita, et isik oleks motiveeritud lahkuma Usbekistani. Puudutatud isikule on koostatud lahkumisettekirjutus, mis on sundtäidetav, kuid selle koheseks täitmiseks isikul raha puudub. Isik soovib lõpetada ehitusobjektil alustatud tööd, et raha teenida. Isik on viibinud seadusliku aluseta Lätis ning Eestisse saabus ta illegaaline, ületades kahe Schengeni liikmesriigi sisepiire. Rahaliste vahendite puudumine või selle napp olemasolu ei ole takistanud tal Schengeni liikmesriikides seadusliku aluseta viibida ja neis oma vajadust mööda reisida. Sellest tulenevalt võib isiku osas esineda põgenemisoht ning lahkumiskohustus tuleb isiku suhtes koheselt täita. 3.
  2. Hinnang põgenemisohule on prognoosotsus, mis põhineb isikuga seotud asjaoludel. Arvestades isiku varasemat käitumist, siis on tõenäoline, et ta ei teeks PPA-ga väljasaatmiseks koostööd ning asuks end varjama. Sel põhjusel on puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne ja vajalik väljasaatmise tagamiseks. Isik ei osanud öelda oma tööandjaid ning tal puudub raha enda ülalpidamiseks ning lennupiletite ostmiseks. 3.
  3. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja/ või perekonnaseisu muutmisest) kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. 3.

  1. Isiku väljasaatmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik.
  2. 20.05.2023 toiminud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
  3. Puudutatud isik avaldas istungil, et ta soovib olla raha teenimiseks vabaduses. Lisaks selgitas puudutatud isik, et kui tööd on lõpetatud ja raha teenitud, siis saab ta lahkuda Eestis iseseisvalt. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

§ 2lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on 20.05.2023 tehtud koheselt sundtäitmisele kuuluv ettekirjutus Eestist lahkumiseks (nr 1052268043). Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga kolmandasse riiki. Puudutatud isiku välja saatmine Usbekistani on võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad PPA esindaja istungil antud selgituste kohaselt rohkem aega kui 48 tundi. 2 7.

§ 23

lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 8. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb

§ 68punktis 6 sätestatud põgenemisohu alus.

Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku Läti viisa lõppes 19.08.2022 ning isik jätkas teadlikult pärast seda Schengeni alal liikumist ja ebaseaduslikku töötamist1. Nii PPA-le antud seletustes kui ka kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et puudutatud isik soovis Eestis teenida raha ning sooviks seda jätkata ka kinnipidamiskeskusest vabanemise järgselt, ehkki kohus rõhutas korduvalt, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega ning puudutatud isikul puudub selleks õigus. Arvestades puudutatud isiku suurt soovi teenida enne Usbekistani lahkumist raha, siis peab kohus usutavaks, et selle eesmärgi saavutamiseks hakkaks puudutatud isik end eelduslikult väljasaatmisest kõrvale hoidma. Ka istungil rõhutas puudutatud isik, et tal on suur pere, kelle ülalpidamiseks on vaja raha. 9.

§ 10

sätestatud muude järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku usaldamist, ent kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku usaldamiseks, et ta lahkub viivitamatult Eestist või on väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav, ei ole põhjust. Kohus nõustub PPA-ga, et:  isik, on ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis viibinud ja töötanud juba ca 9 kuud;  isikul puudub kindel elukoht. Senise elukoha tagas puudutatud isikule tema tööandja, kuid oma tööandja nime ei osanud puudutatud isik öelda ning puudub kindlus, et väidetav tööandja tagaks puudutatud isikule elukoha ka pärast kinnipidamist;  isikul puudub raha, et elukoha ja lennupiletite eest tasuda;  isik on kasutanud ära Schengeni viisaruumi liikumisvabadust. Seega ei ole PPA-l võimalik kohaldada järelevalvemeetmena nt kindlaks määratud kohas elamist (

§ 10lg 2 punkt 1).

Ka teised järelevalvemeetmed (

§ 10

lg 2 punktid 2–5) on oma olemuselt sellised, et need eeldavad mingit erilist seost riigiga ja selget soovi siia jääda, aga praegusel juhul puudub isikul selline seos. Puudutatud isiku enda sõnul on teda korduvalt petetud ning nende pettuste najal on puudutatud isik liikunud ka mööda Schengeni viisaruumi ebaseaduslikult, mistõttu ei saa välistada, et pärast järjekordse lubaduste andjaga kohtumist lahkub puudutatud isik Eestist või asub end raha teenimise eesmärgil varjama. Ka passi hoiule võtmine (

§ 10

lg 2 punkt 6) ei oleks praegusel juhul tõhus, kuna puudutatud isik on juba eelnevalt kasutanud ära Schengeni viisaruumi liikumisvabadust. Sel põhjusel ei ole välistatud, et isegi passi hoiule võtmise järgselt liigub puudutatud isik mõne teise Schengeni liikmesriigi alale, et seal jätkuvalt raha teenida. Seetõttu tuleb nõustuda PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks, et puudutatud isik lahkuks esimesel võimalusel Usbekistani või et ta oleks PPA-le väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav. 10. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. 11.

§ 23

lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui 1 PPA taotluse lisaks olev vestlus puudutatud isikuga ning puudutatud isiku kohtuistungil antud ütlused 3 ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.