← Eesti

3-23-1111/3

Obsah (4)§ 68§ 23§ 2§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1111 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 15 lg 1 alusel kinni (19.05.2023 kell 17.42) ja ta toimetati menetlustoimingute läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse (edaspidi kinnipidamiskeskus). Puudutatud isiku suhtes kehtis Schengeni infosüsteemis (edaspidi SIS) tagaotsimise artikkel

  1. Puudutatud isiku suhtes alustati illegaalimenetlust ning talle tehti lahkumisettekirjutus
  3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 20.05.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks

(1)kuuks. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: 3.
  1. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimise viibimisõigus ning Soome on teinud talle ettekirjutuse Schengeni viisaruumist lahkumiseks koos vabatahtliku lahkumistähtajaga. Soome lahkumisettekirjutust puudutatud isik ei täinud, mistõttu kehtis tema suhtes ka SIS tagaotsimise artikkel
  2. Kuna isikul puudus alus Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks, koostas PPA isikule ettekirjutuse Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele. 3.
  3. Puudutatud isik on eiranud Soome kehtestatud lahkumiskohustuse täitmist. Puudutatud isik selgitas, et ta saabus Eestisse, et siit proovida edasi lahkuda oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid piisavaid rahalisi vahendeid tagasipöördumispiletite soetamiseks isikul ei ole. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul kaitsmist väärivad isiklikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeniga, X perekonnaliikmed elavad Kõrgõzstanis. 3.
  4. Puudutatud isiku suhtes esinevad

§ 68punktides 1, 6 ja 9 sätestatud põgenemisohu alused.

Isikule anti Soome Vabariigis võimalus lahkumiskohustust vabatahtlikult täita, kuid ta ei lahkunud ega teavitanud Soome ametivõime lahkumist takistavatest asjaoludest. Seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. Seni on isik lahkumiskohustuse täitmist selgelt vältinud vaatamata asjaolule, et ta on kinnitanud PPA-le soovi kodumaale naasta. Isiku käitumine on vastuolus tema väidetega ja ta on otsinud põhjusi lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. 3.4. Puudutatud isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik. PPA hinnangul puuduks isikul vabaduses viibides ajend enda väljasaatmisele kaasa aidata ning seda on isik ka oma käitumisega tõendanud. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ning PPA seisukohalt jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist, kuna tema soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengenisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

3.

  1. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik ning need ei aitaks ka soovitud tulemusele kaasa. Puudutatud isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Puudutatud isikul oli võimalus lahkuda Schengenist ja Soome Vabariigist vabatahtlikult, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimise. Alternatiiv puudutatud isiku kinnipidamisele puudub. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta.
  2. 20.05.2023 toiminud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. 2
  3. Puudutatud isik avaldas istungil, et on nõus PPA taotlusega. Lisaks märkis isik, et ta ei olnud teadlik Soome lahkumisettekirjutuse tähtajast ning ta soovis kodumaale naasta Venemaa kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul Eestis ning laiemalt Schengeni viisaruumis viibimiseks õiguslik alus puudub ning Soome on talle teinud lahkumisettekirjutuse, mille täitmise tähtaeg oli 04.05.2023. Kuna puudutatud isikul puudub õigus Eestis viibimiseks, siis tegi PPA talle lahkumisettekirjutuse (dtl 15–18) ning kohaldas Schengeni alale sissesõidukeelu 5-aastaks. 7.

§ 23

lg 1 punkt 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul on täidetud vähemalt

§ 68

punktis 1 sätestatud põgenemisohu alus, st puudutatud isik ei ole teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (

§ 68punkt 1).

Küll aga ei ole teada, kas puudutatud isikule oli lahkumiskohustus teada1. See aga ei muuda lahkumiskohustust olematuks, kuna puudutatud isiku viisa kehtivus oli selleks ajaks lõppenud. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et arvestades isiku soovi töötada Eestis või Soomes ning samuti soovi naasta, siis võib tema hoiakutest järeldada, et ta pigem ei sooviks lahkumiskohustust täita (

§ 68punkt 6).

8. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud, et isegi kui esineb

§-s 68 sätestatud põgenemisohu alus, siis ei saa pelgalt sellest järeldada veel põgenemisohtu. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mille tegemisel tuleb arvestada puudutatud isikuga seotud individuaalseid asjaolusid. Sarnaselt PPA-le on ka kohus seisukohal, et ehkki isik on väljendanud soovi lahkuda Venemaa kaudu kodumaale, siis ei ole kohus veendunud, et vabaduses asuks puudutatud isik ise samme koduriiki lahkumiseks või siis teeks koostööd PPAga, et korraldada enda väljasaatmine. PPA-ga toimunud vestlusest (dtl 9–13) nähtub, et puudutatud isik soovib töötada Euroopas (Eestis, Soomes). Puudutatud isikul puudub raha Kõrgõztani reisimiseks ning tema enda sõnade kohaselt oleks tal reisiraha kuni Venemaani. Ehkki puudutatud isiku sõnul on tal Eestis sõber, siis ei tea ta väidetavast sõbrast sisuliselt midagi. Puudutatud isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal perekonnaliikmed ja sugulased. 9. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määruse nr 3-20-274 punkt 9). PPA on esitanud taotluse puudutatud kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohus nõustub PPA-ga, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole puudutatud isiku osas võimalik täita tulemuslikult lahkumisettekirjutust. Puudutatud isik viibis alates 05.05.2023 Soomes ning Eestisse saabumise järgselt ka Eestis ilma seadusliku aluseta ning võttes arvesse tema korduvaid püüdlusi saada Soomes elamisluba (dtl 11) ning soovi töötada Euroopa Liidus, siis 1 PPA esindaja kohtuistungil esitatud seisukoht 3 ei saa pidada puudutatud isiku motivatsiooni vabatahtlikult Eestist või Schengeni alalt lahkumiseks kuigivõrd kõrgeks. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud on PPA seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla enam PPA-le kättesaadav, et viia väljasaatmine lõpuni ning põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka

§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid. 10. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et puudutatud isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 20.06.2023 (kaasa arvatud).
  2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.