Obsah (12)

§ 74§ 199§ 215§ 424§ 121§ 68§ 75§ 5§ 64§ 218§ 56§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6842 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.M-i Preem, määruskaebus kaitsja vandeadvokaat Otto RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu

1. septembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2014 otsusega nr 1-14-6842 tunnistati B.M süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8,

§ 215

lg 2 p 1,

§ 424

ja

§ 121

järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus B.M-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui B.M ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid.

2. veebruaril 2016 esitas kriminaahooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande B.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Tartu Maakohus jättis
4. mai 2016 määrusega erakorralise ettekande rahuldamata ja karistuse täitmisele pööramata. Kohus määras

§ 75

lg 1 p 1 alusel B.M-i alaliseks elukohaks XXX ning

§ 74

lg 4 ja

§ 75

lg 2 p 2, 5 alusel täiendavad kohustused – mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholisõltuvusest vabanemiseks ettenähtud ravile.

2. augustil 2016 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule erakorralise ettekande B.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata B.M-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna B.M ole võimeline oma elustiili tõttu (pidev alkoholi liigtarvitamine) täitma käitumiskontrolli nõudeid. Ta ei oma alalist elukohta ega sissetulekut. Samuti ei ole võimalik B.M-iga alkoholi tarvitamise tõttu teostada kriminaalhooldusega seotud toiminguid. B.M on rikkunud

§ 74

lg 4 ja

§ 75lg 2 p 2, 5 alusel 2.

mai 2016 kohtu poolt määratud täiendavaid kohustusi – mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholisõltuvusest vabanemiseks ettenähtud ravile.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. septembri 2016 määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras B.M-ile Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2014 otsusega nr 1-14-6842 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Lisaks vabastas kohus

§ 5lg 2 alusel B.M-i Tartu Maakohtu 10.

oktoobri 2014 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi karistuseks mõistetud 4 kuu pikkusest vangistusest.

Maakohus jättis muutmata B.M-ile Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2014 otsusega

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse.

Karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada kinnipidamisest, s.o alates

1. septembrist
3. Tartu Maakohus lahendas menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt erakorralise ettekande lahendamise määruses ka B.M-ile mõistetud karistuse vähendamise või vangistusest vabastamise küsimuse KrMS § 423 lg 34 järgi. B.M tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust,

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust, samuti

§ 121järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

Kuna

§ 121

ja

§ 424

sätestatud teod on ka käesoleval ajal karistatavad kuritegudena ning B.M-ile mõistetud karistused ei ületa 1. jaanuaril 2015 jõustunud

-i redaktsiooni sanktsioonide ülemmäärasid

§ 121

ja § 424 järgi, puuduvad

§ 5

lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdlasele

§ 121

ja

§ 424järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada.

1. Lisaks eeltoodule on B.M tunnistatud süüdi ka selles, et
2. jaanuaril 2014 tungis koos U.P. iga üle piirde ronides Võru linnas Lepa tn 2 asuva AS Decora aiaga piiratud territooriumile, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pakki Isover villa koguväärtusega 66, 58 eurot. B.M-i poolt toime pandud varguse tagajärjel tekkinud varaline kahju on alla 200 euro, seega
3. jaanuaril 2015 kehtima hakanud

-i redaktsiooni järgi varguse kuriteokoosseis täidetud ei ole ning tegemist on väärteoga. Seega tuleb B.M vabastada temale Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2014 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi karistuseks mõistetud 4 kuu pikkusest vangistusest.

1. Samuti tunnistati B.M süüdi selles, et võttis
2. märtsil 2014 Võru linnas Räpina mnt 20 asuva Nöörimaa Marketi parkimisplatsilt omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil V.S. i sõiduauto Daihatsu Feroza registreerimismärgiga XXX ning sõitis sellega Võru linnast Võru valda, kus politsei ta kinni pidas. Sellega pani B.M toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 1. jaanuarist 2015 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot,

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks mh alla kahekümne miinimumpäevamäära rahalist väärtust. Antud juhul ületab sõiduauto väärtus aga 200 eurot, mistõttu on B.M-i tegu jätkuvalt karistatav

§ 215lg 2 p 1 järgi.

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2014 otsusega mõisteti B.M-ile

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Iga süüteo eest mõistetud karistused kokku liites, v.a varguse eest (5 kuud + 10 kuud + 4 kuud, kokku 1 aasta ja 7 kuud) oleks liitkaristus suurem, kui B.M-ile lõplikuks liitkaristuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Eeltoodud asjaoludel ei ole alust muuta B.M-ile mõistetud liitkaristust. 10.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei täida B.M kohtu määratud kohustusi. Politsei- ja Piirivalveametist saabunud materjalidest nähtub, et B.M on tuvastatud alkoholi tarvitamine Võru linnas

1. mail 2016,
2. mail 2016,
3. juunil 2016,
4. juulil 2016 ja
5. augustil
6. PPA Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna
7. augusti 2016 vastusest nähtub väljavõte B.M-iga seotud väljakutsete kohta.
8. mail Võru linnas Paju tn bussipaviljonis mees pikali, politseipatrull toimetas kainenema B.M-i.
9. mail 2016 Võru linnas 2 Paju tn ei lähe teataja sõnul B.M teataja juurest ära koju, B.M tarvitanud süütevedelikku ja magas põrandal, politseipatrull toimetas B.M-i kainenema.
10. juunil 2016 Võru linnas Katariina alleel juhtis B.M jalgratast seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,50 mg/l, patrull vormistas kiirmenetluse otsuse.
11. juulil 2016 Võru linnas Kreutzwaldi tn maja tagant toimetatud kainenema B.M .
12. augustil 2016 Võru linnas anti teada, et Tamula järve ääres kolm meest istepingil, tarvitatakse alkoholi. Patrull viis läbi vestluse, isikud lahkusid. Üheks isikuks oli B.M . Indikaatorvahendi kasutamise protokollide ja joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollide kohaselt on B.M tuvastatud joove ja ta on toimetatud kainenemisele
13. mail 2016,
14. mail 2016 ja
15. juulil
16. Lisaks on tuvastatud B.M joove ka
17. juunil
19. PPA Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna teatest nähtuvalt anti
20. augustil 2016 politseile teada, et kolm meesterahvast joovad Tamula rannas pinkide peal süütevedelikku. B.M tuvastatud joove, isikul on alkoholi tarvitamise keeld. Teatele lisatud koopia indikaatorvahendi kasutamise protokollist, millest nähtuvalt tuvastati
21. augusti 2016 B.M joove 0,96 mg/l.
22. Eeltoodust nähtuvalt on B.M rikkunud korduvalt talle Tartu Maakohtu
23. mai 2016 määrusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt ei ela B.M alates juulist 2016 enam kohtu poolt määratud elukohas XXX . Elukoha muutmiseks ei ole B.M kriminaalhooldusametnikult luba taotlenud. Seega on rikkunud B.M ka kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Tartu Maakohtu
24. mai 2016 määrusega määrati B.M-ile lisakohustus alluda alkoholisõltuvusest vabanemiseks ettenähtud ravile. Erakorralisest ettekandest nähtub, et B.M käis küll psühhiaatri Õ.V. vastuvõtul, kuid alkoholisõltuvust ravima ei hakanud, jätkas alkoholi tarvitamist. B.M on
25. augustil 2016 andnud selgituse, mille kohaselt ei suuda üksi alkoholi tarvitamist lõpetada. Rohud on välja ostetud ja võtab neid, kuid need ei aita. B.M on krambid ja kodus käib ta vahetevahel. Seega nähtub eeltoodust, et B.M on jätkanud hoolimata alkoholi tarvitamise keelust siiski pidevalt alkoholi tarvitamist, ta ei ela kindlaksmääratud aadressil ega allu alkoholisõltuvusest vabanemiseks ettenähtud ravile. Süüdlane on kuritarvitanud võimalust jätkata elu vabaduses, ta on hoolimatult suhtunud kontrollnõuetesse ja lisakohustuste täitmisse, seega on võimatu sellise isiku üle kriminaalhoolduse teostamine.
26. Maakohus ei pidanud veenvaks B.M-i lubadust, mille kohaselt hakkab ta edaspidi tegelema alkoholiprobleemiga. Antud probleem on kestnud pikemat aega ning B.M ei ole selle probleemi lahendamise suunas astunud tegelikult ühtegi sammu. Tegemist on täiskasvanud isikuga, kes on oma probleemist täielikult teadlik. Pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist, mil kohus määras lisakohustuse
27. mai 2016 määrusega mitte tarvitada alkoholi, on olukord veelgi halvenenud. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei ole B.M tegelenud alkoholiprobleemiga ja ei ole läinud ise ravile. Kohus on veendunud, et põhjus peitub selles, et B.M ei ole ise soovinud seda probleemi lahendada ning ei ole soovinud alkoholi tarbimisest loobuda ja minna vabatahtlikult ravile. B.M ei soovi tegelikult oma alkoholitarvitamise rutiinis midagi muuta. B.M-i lubadused kohtuistungil pole siirad, vaid kantud soovist mitte minna vangistust kandma. Kohus oli seisukohal, et oma alkoholi liigtarvitamise tõttu ei ole B.M sobilik allutamiseks kriminaalhooldusele, kuna ta ei suuda täita määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohus on ka veendunud, et katseaja pikendamine ei oleks antud juhul tulemuslik ning ei takistaks B.M alkoholi tarvitamist. B.M-ile määratud katseaeg on niigi piisavalt pikk ning selle pikendamine ei muudaks midagi.
28. Kuna B.M-i näol on tegemist alkoholilembese isikuga, kes ei ole ka kohusetundlik, on äärmiselt ebatõenäoline, et ta ilmub vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Seega ei ole oht, et B.M võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda, ära langenud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus tõkendi vahistamine B.M-i suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada B.M-i kinnipidamise päevast, s.o alates
29. septembrist
30. Määruskaebus 3
31. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.M-i kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kes taotleb oma määruskaebuses Tartu Maakohtu määruse tühistamist karistuse täitmisele pööramise osas ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
32. Tartu Maakohus on
33. septembri 2016 määruses lahendanud menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt

§ 5

lg 2 alusel seonduvalt

muudatustega, mis jõustusid

1. septembril
2. Maakohus vabastas B.M-i

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi mõistetud 4 kuu pikkusest vangistusest, kuna seaduse muudatuse kohaselt on tegemist väärteoga. Muus osas jättis kohus maakohtu lahendi muutmata, vähendamata kogumis ka mõistetud liitkaristust. Kaitsja hinnangul on määruses mõningaid küsitavusi. 17. Tartu Maakohtu 9. septembri 2016 istungil ei käsitletud

§ 5

lg 2 rakendamisega seonduvat ja seetõttu puudus menetlusosalistel võimalus avaldada nimetatud küsimustes oma seisukohti. 10. oktoobri 2014 otsusega mõisteti B.M süüdi muuhulgas ka

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistati 5-kuulise vangistusega. Kohtuotsusest nähtuvalt võttis B.M 22. märtsil 2014 Nöörimaa Marketi parklast omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil V.S. i sõiduauto Daihatsu Feroza, sõites sellega Võru linnast Võru valda. Kohus leidis kaevatavas määruses, et kuna kohtu hinnangul ületab Daihatsu Feroza väärtus 200 eurot, siis on B.M-i tegu jätkuvalt kvalifitseeritav

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Kaitsja seisukohalt ei ole selline kohtu järeldus aktsepteeritav. Sõidukit Daihatsu Feroza toodeti aastatel 1988-1998, kasutatud sõiduki kui vallasasja turuväärtuse tuvastamiseks on menetluspraktikas reeglina kasutatud automüügiportaalides esitatud analoogilistele tingimustele vastavate sõidukite müügipakkumisi, s.o asja harilik turuväärtus. Kaitsja tõdeb, et sisuliselt sedalaadi sõidukite müügipakkumised puuduvad, näiteks portaalis Auto24. Kuna antud juhul pole vallasasja harilik väärtus asjakohaselt tuvastatud, on kohtu järeldus selles, et sõiduki väärtus ületas 200 eurot, ennatlik. Seega pole õige ja kontrollitav ka kohtu otsustus B.M-i tegevuses

§ 215lg 2 p 1 tunnuste jätkuva esinemise osas.

Kui aga välistada

§ 215

lg 2 p 1 järgi mõistetud 5-kuuline vangistus, oleks täitmisele pööratava karistuse määraks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kaitsja osundab, et kõik tekkinud kahtlused tuleb in dubio pro reo tõlgendada süüdlase kasuks.

1. Maakohus on määruse teises osas tuvastanud B.M-i poolt
2. mai 2016 määrusega sätestatud lisakohustuse rikkumise. B.M on ka ise tunnistanud alkoholi tarvitamise keelu korduvat rikkumist, kuid samas taotlenud kohtult

74 lg 4 nimetatud meetme, katseaja pikendamise kohaldamist. Kaebaja seisukohalt ei sõnasta

kehtiv regulatsioon karistuse selget eesmärki.

§ 56

sõnastusest lähtuvalt saaks tõdeda, et valdavaks ja kandvaks eesmärgiks on lisaks repressioonile võimalus mõjutada süüdlast hoiduma edasisest uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu saab väita, et olenemata B.M-i poolt kontrollnõuete rikkumisest, on isik senise 1 aasta ja 11 kuu katseaja vältel hoidunud uute kuritegude toimepanemisest. Seega on katseaja põhieesmärk senini täidetud. Kaitsja nõustub kohtuga selles, et süüdlase põhiprobleemiks on alkoholisõltuvus, mis pärsib tema igapäevaelu korraldamist ja kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Samas on alkoholismi näol tegemist sisuliselt ravimatu haigusega, millist ei mõjuta sotsiaalprogrammid ega ka viibimine kinnipidamisasutuses. Arvestades eeltoodut tuleks kaitsja hinnangul kaaluda B.M-i poolt taotletud meetme, katseaja pikendamise rakendamist. B.M kinnitas kohtus, et tal esineb tahe olukorda muuta ja täita edasises kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 19. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist. 20. Määruskaebuses on kaitsja leidnud, et Tartu Maakohtu 9. septembri 2016 istungil ei käsitletud

§ 5

lg 2 rakendamisega seonduvat, mistõttu puudus menetlusosalistel võimalus avaldada küsimustes oma seisukohti. 10. oktoobri 2014 otsusega mõisteti B.M süüdi mh ka

§ 2154 lg 2 p 1 järgi ning karistati 5- kuulise vangistusega.

Kohtuotsusest lähtuvalt võttis B.M 22. märtsil 2014 Nöörimaa parklast omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil V.S. i sõiduauto Daihatsu Feroza, sõites sellega Võru linnast Võru valda. Kohtu hinnangul ületab Daihatzu Feroza väärtus 200 eurot, mistõttu on B.M-i tegu jätkuvalt kvalifitseeritav

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, hinnates Daihatsu Ferozat, mida toodeti aastatel 1988-1998, kasutatud sõiduki kui vallasasja turuväärtuse tuvastamiseks asja hariliku turuväärtuse kaudu, s.o automüügiportaalides esitatud analoogilistele tingimustele vastavate sõidukite müügipakkumiste järgi. Kaitsja leiab, et sisuliselt sedalaadi sõidukite müügipakkumised puuduvad, näiteks portaalis Auto24. Seega on kohtu järeldus selles, et sõiduki väärtus ületab 200 eurot, ennatlik. Seega pole õige ka kohtu otsustus

§ 215lg 2 p 1 järgi mõistetud 5-kuulise vangistuse osas.

Kui välistada antud tegu, oleks täitmisele pööratava karistuse määraks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 21. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida esmalt B.M-i teo kvalifitseerimises

§ 215lg 2 p 1 kohaselt järgmist.

Tulenevalt 1. jaanuari 2015

-i regulatsiooni muudatusest, mille kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot (

§ 44lg 2), on oluline hinnata asja väärtust.

Tulenevalt karistusseadustikust loetakse asi väheväärtuslikuks

§ 218lg 4 kohaselt alla kahekümne miinimumpäevamäära rahalist väärtust.

Seega tuleb hinnata, kas Daihatsu Feroza väärtuseks on alla 200 euro, mistõttu ei oleks B.M-i tegu kvalifitseeritav pärast 1. jaanuari 2015

-i regulatsiooni muutmist

§ 215lg 2 p 1 alusel.

Maakohus on leidnud, et sõiduki väärtus on üle 200 euro, mistõttu on tegemist endiselt kuriteoga

§ 215mõttes.

Kaebaja väitel ei ole kohtu hinnang selge ning kohtu järeldus väärtuse suuruse osas on ennatlik. Antud juhul tuleb sõiduki väärtuse hindamisel aluseks võtta kohalik keskmine müügihind. Sõiduki turuväärtuse hindamisel saab hinnata kohalikku keskmist müügihinda TsÜS § 65 tähenduses (RKTKo 3-2-190-14 p 13). Tulenevalt TsÜS § 65-st loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine väärtus. Riigikohus on varasemalt öelnud, et konkreetse auto väärtust on võimalik hinnata sarnaste autode müügikuulutuste alusel. Seega võivad portaalis www.auto24.ee avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid olla tõenditeks (RKTKo 3-2-1-184-12 p 28). Antud juhul on kaitsja esitanud väite, mille kohaselt ei ole Daihatsu Feroza väärtuseks üle 200 euro, viidates sellele, et ka Auto24 portaalis ei ole piisavalt sama mudeli sõidukeid müügis. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Tartu Maakohtu 9. septembri 2016 istungil ei arutatud

§ 5

lg 2 kohaldamist B.M-i kuritegude hindamisel, oli kaitsjal võimalik esitada määruskaebus, mille kohaselt sai ta esitada omapoolsed seisukohad ja vaidlustada Tartu Maakohtu määrust. Antud juhul on kaebaja esitanud vaid paljasõnalise väite auto hinna kohta. Ringkonnakohus, hinnanud www.auto24.ee keskkonnas toodud sama mudeli sõidukeid, leiab, et B.M-i poolt omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil kasutatud sõiduki väärtus ei ole alla 200 euro, mistõttu on maakohus õigesti hinnanud, et B.M-i tegu on kvalifitseeritav jätkuvalt

§ 215lg 2 p 1 alusel.

Seega ei ole alust ka liitkaristuse vähendamiseks. 22. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et olenemata B.M-i poolt kontrollnõuete rikkumisest, on isik senise 1 aasta ja 11 kuu katseaja vältel hoidunud uute kuritegude toimepanemisest. Seega on katseaja põhieesmärk täidetud ning kuigi B.M-i põhiprobleem – alkoholisõltuvus – pärsib igapäevaelu korraldamist ja kriminaalhoolduse nõuete täitmist, on tegemist sisuliselt ravimatu haigusega, millist ei mõjuta sotsiaalprogrammid ega ka viibimine kinnipidamisasutuses. Seega tuleks kaitsja hinnangul kaaluda B.M-i poolt taotletud meetme, katseaja pikendamise rakendamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja toodud seisukohtadega ning leiab, et maakohus on oma määruses õigesti leidnud, et B.M-i lubadus ennast muuta ja täita täiendavaid kohustusi, ei ole enam usutav. Tulenevalt

§ 74

lg-st 4 on kohtul võimalik määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Nähtuvalt asjaoludest on B.M mitmeid kordi rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, millega on B.M näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda. Tartu Maakohus on juba

1. mail 2016 oma määruses kohustanud B.M-i täiendavateks kontrollnõuete täitmiseks, kuid B.M on neid korduvalt rikkunud.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka katseaja pikendamist, kuna katseaja kestus on üsna pikk (2 aastat ja 6 kuud), kuid sellest sõltumata ei ole käesoleva hetkeni B.M enda käitumist 5 parandanud ja seetõttu ei ole otstarbekas määrata katseaja pikendamist, vaid B.M tuleb asuda kandma reaalset karistust. Kaitsja väide, mille kohaselt on katseaja põhieesmärgiks uute kuritegude toimepanemisest hoidumine, on küll õige, kuid allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. B.M ei ole oma käitumisviisidega näidanud soovi enda parandamiseks ja alkoholisõltuvuse ravimiseks, mistõttu tuleb pöörata karistus täitmisele. Samuti tuli B.M kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile
3. augustil
4. Kaitsja subjektiivne hinnang, et alkoholisõltuvuse ravimine sotsiaalprogrammide abil ning kinnipidamisasutuses viibimine ei mõjuta kuidagi isikut, ei ole veenev. Kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik alkoholi tarvitada ning arvestades, et B.M puudub kindel alaline elukoht ja töökoht on tal kinnipidamisasutuses võimalik õppida teatud kutseameteid ja võtta osa taasühiskonnastavatest tegevustest, mis tagaksid tema käitumisviiside muutumise.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. / allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus