← Eesti

1-18-8614/11

Obsah (7)§ 4231§ 68§ 423§ 74§ 75§ 78§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsembril 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8614 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär K

) § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav G.P isikukood: XXX; kriminaalkorras karistatud ühel korral, s.o Tartu Maakohtu 12.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3852

§ 4231

järgi

§ 68

lg 1 ja § 73 lg 1 alusel 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega katseajaga 1 aasta; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Laine riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § -st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: 1. Karistus Süüdi tunnistada G.P

§ 423vangistust.

1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui G.P ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kohustust.

G.P on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

  1. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada G.P katseajal kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtav sotsiaalprogrammis. osalema

§ 78

p 1 alusel hakkab G.P katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10. detsembrist 2018. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad G.P-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui käesolevat otsust ei vaidlustata, siis jõustub see

  1. detsembril
  2. a. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla
  3. Menetluskulud Välja mõista G.P-lt Eesti Vabariigile kriminaalmenetluse kulud 870(kaheksasada seitsekümmend ) eurot, s.o  II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 120(ükssadakakskümmend) eurot. Võimaldada G.P menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks tasuma vähemalt 72, 5 eurot menetluskulude katteks. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99918700066049 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu G.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 12.05.
  4. a Tartu Maakohtu otsusega karistatud

§ 4231

järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 06.11.

  1. a kella 23:11 paiku Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
  2. kilomeetril mootorsõidukit Nissan Terrano II registreerimisnumbriga nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ja põhjustas avarii, kuna sõitis autoga vastu tänavavalgustusposti ning seejärel kraavi. G.P rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning pani toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et G.P-le mõistetakse karistuseks 6 kuud vangistust. Lähtudes

§st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui G.P ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et G.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe järgi on kohtueelseteks kriminaalmenetluse kuludeks kokku 810 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2). Kokkulepitu kohaselt tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et G.P tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks 67, 5 eurot. 3 Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 10.12.2018 andis prokurör Jüri Vissak ülevaate menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde. Menetluskulude osas märkis prokurör, et kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud tuleb lisada kokkuleppes toodud menetluskuludele ning need süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav G.P kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle kokkuleppe juurde. Kaitsja Eve Laine jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas et kokkulepe vastab ka tema kaitsealuse tahtele ning kokkulepe alusel võib kohus otsuse teha. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav G.P väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse G.P süüditunnistamiseks

§ 4231järgi.

1 Seega tuleb G.P süüdi tunnistada

§ 423 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele; arvestada kohtumenetluses lisandunud kulu kokkuleppes toodule juurde. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.