lg 2 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi M.R
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 (üks) aasta vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust. Ülejäänud vangistust 11 kuud ja 10 päeva ei pöörata täitmisele, kui M.R ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
elama oma alalises elukohas xxxx;
lg 2 p 2 alusel määrata M.R-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada M.R-i käitumiskontrolli ajal asuma alkoholitarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega M.R alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik.
lg 2 p 8 alusel kohustada M.R-i osalema liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis. M.R allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. M.R-ile mõistetud koheselt ärakantava karistuse kandmise alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg.
lg 1 p 1 alusel võtta M.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.R kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista M.R-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot joobeseisundi tuvastamise kulu – 44 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 66,17 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU M.R-i süüdistatakse selles, et tema olles 06.04.2017. a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
järgi (tegu 05.04.2017), juhtis uuesti, st korduvalt, ja tahtlikult 27.12.2017 kella 22.21 ajal Tallinnas Väina tee 27 juures, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (1,78 mg/g veres). Sellise käitumisega rikkus M.R liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. M.R pani toime korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest M.R-i karistamist vangistusega 1 aasta.
Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, 11 kuud ja 10 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholitarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega ta alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik; 9) osalema liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. M.R nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning 3 veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb M.R esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab M.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.