Obsah (14)

§ 367§ 162§ 4842§ 175§ 172§ 177§ 637§ 405§ 232§ 178§ 168§ 150§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-119381 Kohtuasi EstateG

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 2-22-119381 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. EstateGuru OÜ (hageja) esitas 02.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Üheksavara OÜ-lt (kostja) võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, menetlus jätkus Pärnu Maakohtus. 2. Hageja esitas 27.06.2022 maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1950 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 212,38 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. 3. Hagiavalduse kohaselt haldab hageja veebiportaali www.estateguru.eu (portaal), mille vahendusel saavad kasutajad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel kinnisvara ettevõtluse rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Kostja sõlmis portaali vahendusel laenuandjatega laenulepingud. Enne laenutaotluse esitamist suhtles kostja laenuhalduriga, kes edastas talle ekirja teel 08.12.2021 laenu lõpp-pakkumise koos ülevaatega kuludest. Hageja märkis e-kirjas, et kui tingimused sobivad, tuleb kostjal luua endale laenuvõtja konto hageja veebilehel, misjärel edastab hageja kostjale laenupakkumise kinnitamiseks ning pannakse kirja notari aeg. Kostja vastas samal päeval e-kirjaga, et on portaaliga liitumise teinud. Portaalis kasutajaks registreerumise käigus tuli kostjal kinnitada nõustumist hageja kasutaja- ja laenutingimustega. Hageja registreerimise vormist nähtub, et registreeruja peab linnukestega ära märkima nimetatud tingimustega nõustumise, milleta ei saa kasutajaks liituda. Portaali kasutajaks registreerumisega sõlmis kostja hagejaga krediidivahenduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4011 järgi, mille osaks on hageja kasutajatingimused. 4. Laenulepingu sõlmimiseks esitab laenusaaja investoritele mõeldud pakkumuse (laenutaotlus) ning laenulepingut sõlmida sooviv investor annab sellele nõustumuse (kasutajatingimuste p 6.1). Laenusumma kaasamisega sõlmis kostja portaali vahendusel laenuandjatega laenulepingud, mille osaks on laenu üldtingimused, mis rakenduvad igale portaali kaudu antud laenule, vastavalt kasutajatingimustele. Hageja kaasas investorite raha kostja soovitud 65 000 euro ulatuses. Laenusummat ei kantud kostjale üle, kuna kostja taganes lepingust 29.12.2021. Sellest tulenevalt jäid tagatised notari juures vormistamata. Üldtingimuste p 14.2 kohaselt lõpeb laenuleping automaatselt, kui üldtingimuste p-s 3.1.2 kirjeldatud tingimus (laenusaaja on kehtivalt seadnud tagatisagendi kasuks laenu põhitingimustes täpsustatud liiki ja ulatusega tagatise(

1. d)hiljemalt viieteistkümnendal (15.) päeval peale seda, kui sünditseerimisperiood on lõppenud) ei saabu selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja korras. Seega lõppesid laenulepingud automaatselt 13.01.2022. 5. Kasutajatingimuste p 18.8 kohaselt kuulub vahendustasu portaalipidajale tasumisele ka juhul, kui laenuleping lõpeb põhjusel, et laenusaaja ei seadnud lepingus ettenähtud korras ja ulatuses tagatist või tagatisi, leping öeldakse erakorraliselt üles enne laenusumma üleandmist või laenuandja loobub taotlusest enne sünditseerimisperioodi lõppu. Eelkirjeldatud juhtudel kuulub vahendustasu laenusaaja poolt tasumisele viie tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist või erakorralist ülesütlemist. 6. Kasutajatingimuste p 18.1.1 järgi on vahendustasu suuruseks kolm protsenti vastava projekti rahastamiseks sõlmitud laenusummast, praegusel juhul 65 000 eurot, s.o 1950 eurot. Vahendustasu tasumise tähtpäevaks oli 18.01.2022. Hageja esitas kostjale 11.01.2022 nõudekirja vahendustasu tasumiseks. Kostja tähtajaks tasu ei maksnud, 19.01.2022 edastas hageja meeldetuletuse. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Kasutajatingimuste p 18.16 alusel nõuab hageja tasumata vahendustasult viivist 25% aastas. 2 2-22-119381 7. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud laenu kaasamist. Kostja ei ole soovinud hagejalt laenu võtta. Maakohtu otsus ja põhjendused 8. Pärnu Maakohtu otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1950 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 212,38 eurot ning viivis põhinõudelt alates 28.06.2022 kuni täitmiseni 0,0685% päevas. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1425 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9. Maakohus leidis, et pooled on sõlminud krediidivahenduslepingu vastavalt VÕS §-le 4011. Kohus on seisukohal, et krediidivahenduslepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes ja need on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. 10. Pooltel puudub vaidlus, et enne laenutaotluse esitamist registreeris kostja ennast hageja krediidivahenduse portaali liikmeks. Seega nõustus kostja hageja krediidivahenduslepingu tingimustega, mida kinnitab vastavasse aknasse linnukese märkimine, ilma milleta ei ole võimalik kasutajaks registreeruda. Kuigi kostja väidab, et ta ei olnud teadlik lepingu tingimustest, on ta ometi portaalis oma tegevusega (linnukese märkimine) nendega tutvumist kinnitanud, mida hageja on 15.12.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud logifailiga tõendanud (dtl 262). Kuna krediidivahenduslepingu tingimustele (kasutaja- ja laenutingimused) on selgelt viidatud kasutajaks registreerimise lehel, said vastavad tüüptingimused pooltevahelise lepingu osaks vastavalt VÕS § 37 lg-le 1. 11. Seoses laenulepingu sõlmimise ja lõpetamisega leiab maakohus, et hageja on tõendanud laenusumma kaasamist ühisrahastusplatvormi kasutajate / investorite nimekirjaga (dtl 196 jj). Kohus on tuvastanud, et kostja laenutaotlus aktsepteeriti 27.12.2021 seisuga täies ulatuses (65 000 eurot). Pooled ei vaidle, et hageja teavitas samal kuupäeval kostjat edukast kaasamisest ehk laenulepingud on sõlmitud hageja ja investorite vahel nimetatud kuupäeva seisuga. 29.12.2021 teatas kostja hagejale, et taganeb lepingust ega ilmu notari juurde tagatiskokkuleppeid sõlmima. 12. Laenu üldtingimuste p 14.2 kohaselt lõpeb laenuleping automaatselt kui üldtingimuste p-s 3.1.2 kirjeldatud tingimus (laenusaaja on kehtivalt seadnud tagatisagendi kasuks laenu põhitingimustes täpsustatud liiki ja ulatusega tagatise(
2. d)hiljemalt 15. päeval peale seda, kui sünditseerimisperiood on lõppenud) ei saabu selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja korras. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei ilmunud notari juurde tagatislepingute sõlmimiseks, niisiis lõppesid lepingud automaatselt 13.01.2022. 13. Krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste p 18.1.1 järgi on vahendustasu suuruseks kolm protsenti vastava projekti rahastamiseks sõlmitud laenusummast, mis praegusel juhul on 1950 eurot. Kasutajatingimuste p 18.8 kohaselt kuulub vahendustasu portaalipidajale tasumisele ka juhul, kui laenuleping lõpeb põhjusel, et laenusaaja ei ole seadnud laenulepingus ettenähtud korras ja ulatuses tagatist või tagatisi. Eelkirjeldatud juhtudel kuulub vahendustasu laenusaaja poolt tasumisele viie tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist või erakorralist ülesütlemist. 3 2-22-119381 14. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingud lõppesid kostja poolt tagatise mitteandmise tõttu 13.01.2022. Seega vastavalt krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste p-le 18.8 kohustus kostja tasuma hagejale vahendustasu hiljemalt 18.01.2022. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei ole vahendustasu maksnud. Kohus ei leia, et vahendustasu maksmist kohustavad tüüptingimused kahjustaksid kostjat ebamõistlikult. VÕS § 4011 näeb krediidilepingute vahendamise eest ette tasu ega sätesta, kui suur võib tasu olla ja mis põhimõtetel võivad pooled selle määrata. Tasu määramine protsendina laenusummast on mõistlik ja loogiline moodus, see arvestab laenusaaja jaoks saadavat kasu ning jagab vahendaja kulutused võrdeliselt laenusaajate saadud kasuga. Ebamõistlik ei ole tingimus, mille kohaselt saab laenuvahendaja tasu ka juhul, kui laenuleping lõpeb laenusaajast tuleneva asjaolu tõttu. Analoogiliselt on seaduses reguleeritud, et maaklerlepingu järgi on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu (VÕS § 664 lg 2). Käesoleval juhul arvestab pooltevahelise lepingu p 18.8 mõistlikult hageja tegevuse olemust, kuivõrd hageja teeb kulutusi laenuvahendusportaali loomiseks, arendamiseks ja käigus hoidmiseks ning selle portaali kasutamise võimalus ongi põhiosa hageja teenusest. Seega on laenusaaja laenulepingu sõlmimise hetkeks juba olulise osas laenuvahendaja teenust kasutanud ja laenuvahendaja ootus saada teenuse kasutamise eest tasu on õigustatud. 15. Hageja vahendajana on omapoolsed kohustused täitnud, kaasates krediidiandjad ja võimaldades kostjal saada tema nõutud tingimustel laenu hageja hallatava veebiportaali kaudu. Laenulepingute lõppemise ja laenusumma saamata jäämise tingis see, et kostja jättis täitmata kohustuse anda laenuandjatele tagatis. Kuna kõik laenuvahenduse lepingu ja laenulepingute tingimused olid kostjale laenutaotluse esitamise aja seisuga teada, sh vahendustasu maksmise suurus ja kord, oleks kostja saanud vahendustasu maksmise kohustust hõlpsalt vältida, jättes laenutaotluse esitamata. 16. VÕS § 76 lg-st 1, § 76 lg-st 3, §-st 100 ja § 101 lg-st 1 tulenevalt on kostja on rikkunud kohustust tasuda hagejale vahendustasu. Seega leiab kohus eelnenud põhjendustel, et hageja vahendustasu nõue summas 1950 eurot on tõendatud ja tuleb rahuldada. 17. Hageja on esitanud viivisenõude

§ 367kohaselt.

Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste p-s 18.16 on pooled kokku leppinud viivise suuruses 25% aastas ehk 0,0685% päevas. Kohus on tuvastanud, et hageja põhinõue muutus sissenõutavaks 19.01.

1. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 212,38 eurot ning alates 28.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,0685% päevas.
2. Maakohus määras, et

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

19. 31.01.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajad käesolevas tsiviilasjas teinud toiminguid mahus 7 tundi 5 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, summas 870 eurot (käibemaksuta). Lisaks on hageja käesolevas asjas tasunud riigilõivu 385 eurot ja kandnud kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (

§ 4842). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1425 eurot.

Kostja hinnangul on hageja õigusabikulud üle paisutatud ja ta palub hüvitist vähendada 590 euroni. 20.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti 4 2-22-119381 menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. 21. Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leidis maakohus, et hageja menetluskulud ei ole üle paisutatud. Kostja leiab, et hagiavalduse koostamiseks ei saa kuluda 4 tundi, samas on hagiavaldusega koos esitatud üle 10 lisa ja hagiavaldus on ise 8-l leheküljel. Kohtupraktikas on leitud, et 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks kulub keskmiselt 45 minutit ning seega on hageja ajakulu 4 tundi põhjendatud. Ka ülejäänud toimingutele kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ning vastab asja materjalidele. Kohus peab hageja lepingulise esindaja juristi 120 euro suurust tunnitasu mõistlikuks, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse

§ 172

lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot

§ 4842kohaselt põhjendatud.

22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas 31.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas kohus luges tõendatuks hageja poolt kostja jaoks laenu kaasamise.
2. Kostja vaidlustab ka hageja menetluskulude suuruse. Hagejat esindas menetluses jurist, aga maakohus on arvestanud tasu vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) alusel. Riigikohus on leidnud, et juristi tunnitasu määraks on mõistlik pidada sõltuvalt menetlusest 6090 eurot tund. Antud menetlus ei ole õiguslikult keerukas. Kostjat esindab seaduslik esindaja, kes ei oma õigusalaseid teadmisi. Hageja esindaja ajakulu on üle paisutatud. Kostja ei nõustu, et 1 lk menetlusdokumendi koostamise ajakuluks on 45 minutit. Hageja menetlusdokument on sisult poolevahelise lepingu ümberkirjutus. Sellele ei kulu rohkem kui 20 minutit lehekülg. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

1. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab kolleegium menetluslikud selgitused (III). I
2. Kolleegium märgib, et

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole 5 2-22-119381 ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 2649.88 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Kolleegium märgib, et seda ei mõjuta asjaolu, et maakohus praegusel juhul asja menetlemisel lihtsustusi ei teinud ega märkinud ka otsuses, et kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus

§ 637lg 21 järgi menetleda (RKTKm 15.10.2014, 3-2-1-79-14, p 13).

28. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus

§ 637

lg 2¹ kohaselt menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus otsuses märkinud, et annab loa edasikaebamiseks. 29. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). 30. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohtu otsusest ei selgu, kuidas kohus luges tõendatuks hageja poolt kostja jaoks laenu kaasamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt laenusumma kaasamine läbi ühisrahastusplatvormi on piisavalt tõendatud (maakohtu otsuse põhjenduste p 12). Apellatsioonkaebuse perspektiivitust kinnitab ka sarnastel asjaoludel tehtud ringkonnakohtu otsus, kus on leitud esiteks seda, et kui kasutaja tegutseb portaali kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata, on tõendatud kostja võimalus tüüptingimuste sisust teada saada ning teiseks ei saa üldjuhul pidada ebamõistlikuks tüüptingimust, mille kohaselt peab isik, kellele krediidivahendusteenust osutatakse, krediidivahendajale ka siis vahendustasu maksma kolm protsenti projekti rahastamiseks sõlmitud iga laenulepingu algsest põhisummast, kui sõlmitud laenulepingud lõpevad ennetähtaegselt isikust, kellele teenust osutatakse, tuleneval põhjusel (RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505; TlnRnKo 26.02.2021, 2-17-124505). 31. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

II

1. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust ka osas, millega kostja kanda jäeti menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitis 1425 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt. 6 2-22-119381
2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, punkt 14). 34. Seega ei võimalda

§ 637

lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 35. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

36. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

1. Kostja on põhjendanud maakohtu otsuse vaidlustamist menetluskulude kindlasksmääramise osas kahe asjaoluga, mille maakohus on tema hinnangul jätnud põhjendamatult arvestamata: 1) hageja juristi tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) vastab vandeadvokaadi tunnitasu suurusele; 2) hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu 4 tundi on üle paisutatud. Kolleegium leiab, et need väited ei annaks alust maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada.
2. Kolleegium selgitab, et

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsustusse üksnes juhul, kui ületatud on kaalumispiire (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14.04.2021, 219-10324, p 17; 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).

1. Kolleegiumi ei leia, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) oleks sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ületanud sedavõrd oluliselt, et see annaks aluse sekkuda maakohtu kaalutlusse. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul peaks menetlusdokumentide koostamisele kuluma vähem aega. Üldjuhul peab lepinguline esindaja hagiavalduse esitamiseks tutvuma asja materjalidega, 7 2-22-119381 konsulteerima kliendiga, analüüsima kliendi esitatud tõendeid, kohaldama seadust ning koostama hagiavalduse, mistõttu hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud kulutada 4 tundi. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 41. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda. 42. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

43.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg 9 kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 8