2-22-119381 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-119381 Tsiviilasi E

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord 1 2-22-119381 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik

1. EG OÜ (hageja) esitas 02.06.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 2215,92 eurot. Kostja esitas makseettepanekule 05.06.2022 ja 10.06.2022 määrusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 27.06.2022 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1950 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 212,38 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade kohaselt haldab hageja veebiportaali www.EG.eu, mille vahendusel saavad kasutajad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel ettevõtluse rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Kostja pöördus hageja poole eesmärgiga saada laenu projekti “X“ tarbeks summas 65 000 eurot. Enne laenutaotluse esitamist, suhtles kostja laenuhalduriga. Laenuhaldur edastas kostjale e-kirja teel 08.12.
3. a laenu lõpp-pakkumise, milles oli hageja poolt välja toodud: laenusumma: 65 000 eurot, laenuperiood: 18 kuud, tagasimaksmine: intress igakuiselt
4. kuupäeval, põhiosa laenuperioodi lõpus, intressimäär: 9,5% aastas, teenustasu: 3%, mis arvestatakse maha laenusummast, lisatasud: laenuvõtja tasub notarikulud ja tagatisagendi tasu (ühekordne, 250 eurot). Isiklik käendus kogu laenusumma ulatuses on kohustuslik. Hageja märkis e-kirjas, et kui tingimused sobivad, siis palus kostjal luua endale laenuvõtja konto hageja veebilehel. Seejärel edastab hageja kostjale laenupakkumise kinnitamiseks ning pannakse kirja notari aeg. Kostja on samal päeval e-kirjaga vastanud, et on hageja portaaliga liitumise teinud. Hageja portaalis kasutajaks registreerumisel tuli kostjal selle käigus kinnitada nõustumist hageja Kasutajatingimustega ja Laenutingimustega. Hageja esitatud registreerimise vormist nähtub, et registreeruja peab linnukestega ära märkima nimetatud tingimustega nõustumist. Ilma nõusoleku kinnituse andmist ei saa hageja portaalis kasutajaks liituda. Lisaks lisab hageja lingid, millelt nähtuvad nimetatud tingimuste olemasolu hageja kodulehel(XXXXXXXXXXXXXXX Hageja selgitab, et pärast portaalis registreerimist saadeti kasutajale/kostjale projekt portaali iseteeninduse kaudu kinnitamiseks. Ainult pärast laenusaaja poolset projekti kinnitamist hageja alustab rahaliste vahendite kogumist. Kinnitamine toimub portaali siseselt, kus laenusaaja kinnitab projekti „kinnita“ nupuga. Portaali kasutajaks registreerumisel 08.12.2021.a sõlmis kostja krediidivahenduslepingu

§ 4011mõistes, mille osaks on hageja kasutajatingimused.

Kasutajatingimuste punkti 6.1 kohaselt laenulepingu sõlmimine toimub laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning vastavat laenulepingut sõlmida sooviva Investori poolt sellele laenutaotlusele nõustumuse andmise teel. Kasutajatingimuste punkti 6.1.5 kohaselt nõustumuse andmisega väljendab investor tahet olla nõustumuse andmisega sõlmitava laenulepinguga õiguslikult seotud. Nõustumusest ei saa taganeda. Kasutajatingimuste punkti 6.1.6 kohaselt laenulepingud loetakse sõlmituks iga Investori ja Laenusaaja vahel nõustumuste andmise kronoloogilises järjestuses ning üksnes ulatuses, milles vastavaid nõustumusi on antud laenu kogusummas, mis võrdub Finantseeringu maksimumsummaga. Eeltoodud tingimuste kohaselt laenusumma kaasamisega sõlmis kostja portaali vahendusel laenuandjatega laenulepingud, mille osaks on muuhulgas laenu üldtingimused, mis rakenduvad 2 2-22-119381 igale portaali kaudu antud laenule, vastavalt kasutajatingimustele. Kasutajatingimuste punkti 6.3 kohaselt laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab EG pdf-vormingus Laenulepingu ärakirja (mis võib koosneda ühest või mitmest pdf-vormis olevast dokumendist), mis saadetakse e-posti teel või tehakse muul viisil Laenuandjale ja Laenusaajale Portaalis kättesaadavaks. Kasutajatingimuste punkti 18.1 kohaselt: Laenusaaja kohustub Portaalipidajale maksma järgmised tasud ja hüvitama kulud, kui Laenu põhitingimustest ei tulene teisiti: vahendustasu; administreerimistasu; tagatisagendi tasu; võla(võlgade) sissenõudmiskulud; kõik laenu- ja tagatislepingu sõlmimisega (sh tagatise seadmisega) seotud kulud; muud tasud vastavalt Laenu põhitingimustele. Tasude täpsed suurused kehtestatakse eraldi Hinnakirjas aadressil XXXXXXXX Kasutajatingimuste punkti 18.2 kohaselt, kui Kasutajatingimuste punktist 18.8 ja Laenu põhitingimustest ei tulene teisiti, kuuluvad Vahendustasu ja Tagatisagendi tasu, samuti laenuja tagatislepingu sõlmimisega (sh tagatise seadmisega) seotud kulud Portaalipidajale tasumisele laenusumma arvelt vahetult enne laenusumma üleandmist Laenusaajale ning Portaalipidaja võib Vahendustasu ja Tagatisagendi tasu laenusummast kinni pidada, andes laenusumma Laenusaajale üle üksnes ulatuses, milles see ületab Vahendustasu. Kasutajatingimuste punkti 18.7 kohaselt Kasutajatingimuste punktis 18.1. nimetatud tasud, kuuluvad tasumisele üksnes juhul, kui Sünditseerimisperioodi jooksul on vastava Projekti rahastamiseks sõlmitud Laenulepinguid põhisummas kokku vähemalt ulatuses, mis vastab vastavas Laenutaotluses märgitud Finantseeringu miinimumsummale. Kasutajatingimuste punkti 18.8 kohaselt vahendustasu kuulub Portaalipidajale tasumisele ka juhul, kui Laenuleping lõpeb põhjusel, et Laenusaaja ei ole seadnud Laenulepingus ettenähtud korras ja ulatuses tagatist või tagatisi, Laenuleping öeldakse erakorraliselt üles enne laenusumma üleandmist või Laenuandja loobub Laenutaotlusest enne Sünditseerimisperioodi lõppu. Eelkirjeldatud juhtudel kuulub Vahendustasu Laenusaaja poolt tasumisele viie

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist lepingujärgse viivise määraga, vastavalt kasutajatingimuste punktile 18.16 25% aastas, so 0,0685% päevas, alates nõudekirja tasumise tähtajale (s.o 18.01.2022) järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 27.06.

1. a 212,38 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (1950 eurot) lepingujärgses määras so 0,0685% päevas. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja 16.09.2022 menetlusdokumendis, et kostja väited laenu mittekaasamisest on paljasõnalised ning lisas omalt poolt tõendina ühisrahastusplatvormi vahendusel kaasatud finantseerijatest/laenuandjatest. 15.12.2022 esitas hageja tõendina ka logifaili kostja poolt ühisrahastusportaalis antud nõusolekutest hageja kasutajatingimuste ja laenutingimustega. Kostja seisukoht
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud laenu kaasamist. Kostja ei ole soovinud võtta laenu EG OÜ-lt, hageja ei ole tõendanud laenu kaasamist nagu ta hagis paljasõnaliselt väidab. Kostja on selle kohta esitanud oma seisukoha varasemalt ka hagejale. Kostja juhib tähelepanu, et hagejal puudub Finantsinspektsiooni andmetel nõutav tegevusluba laenude väljastamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja anda. Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4. Poolte väidete ja viidatud tõendite põhjal nähtub, et: - Hageja haldab ühisrahastusportaali, mille abil saavad kasutajad kinnisvaraga seonduva ettevõtluse rahastamiseks laenu anda ja võtta; 4 2-22-119381 - - Kostja sai 08.12.2021 hagejalt laenupakkumise ja sõlmis laenulepingu, mille kohaselt on kaasatav laenusumma 65 000 eurot, laenuperiood 18 kuud, intressimäär 9,5% aastas, teenustasu 3% summalt, lisatasud notarikulud ja tagatisagendi tasu 250 eurot, tagades laenu hüpoteegi seadmisega kinnistule registriosa numbriga VVVVVVV ) ja T Ni isikliku käendusega; Kostja teatas hagejale 29.12.2021, et ei ilmu 30.12.2021 notari juurde laenu tagamiseks tehingut sõlmima. Laenusumma jäi seega kostjale üle andmata; Kostja jättis tasumata hageja vahendustasu summas 1950 eurot.
5. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna leiab, et talle ei antud teavet laenu krediidikulukuse kohta, kui see aga selgus, loobus ta lepingust, kuna see ei olnud täiendavate tasude tõttu majanduslikult põhjendatud.
6. Kohus hindab esmalt, kas pooled on sõlminud krediidivahenduslepingu vastavalt võlaõigusseaduse (

) §-le 4011. (

) § 4011 kohaselt on krediidivahendusleping leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kohus on teinud kindlaks, et hageja vahendab oma majandus- ja kutsetegevuses teistele isikutele krediiti ja osutab krediidilepingu sõlmimise võimalust. EG kasutajatingimuste punkt 1.5 ja 19.1 sätestavad, et EG eesmärgiks on võimaldada kasutajatel kasutada tehnilisi lahendusi, mille abil nad saavad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel tasu eest laenu võtta. EG kasutajatingimuste kohaselt ei ole EG laenuandjaks, vaid üksnes vahendab laenu andmistvõtmist. Seega lahendab kohus hageja nõude krediidivahenduslepingu (

) § 4011 sätete järgi. Kohus on seisukohal, et krediidivahenduslepingu tingimused on tüüptingimused

§ 35

lõike 1 mõttes ja need on saanud lepingu osaks.

§ 37

lõige 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Pooltel puudub vaidlus, et enne laenutaotluse esitamist registreeris kostja ennast hageja krediidivahenduse portaali liikmeks. Seega nõustus kostja hageja krediidivahenduslepingu tingimustega, mida kinnitab vastavasse aknasse linnukese märkimine, ilma milleta ei ole võimalik kasutajaks registreeruda. Kuigi kostja väidab, et ta ei olnud teadlik lepingu tingimustest, siis on ta ometi portaalis oma tegevusega (linnukese märkimine) nendega tutvumist kinnitanud, mida hageja on 15.12.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud logifailiga tõendanud (dtl 262). Kuna krediidivahenduslepingu tingimustele (kasutajatingimused ja laenutingimused) on selgelt viidatud kasutajaks registreerimise lehel, siis said vastavad tüüptingimused ka poolte vahelise lepingu osaks vastavalt

§ 37lõikele 1.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja portaali liikmeks registreerimisel on pooled sõlminud krediidivahenduslepingu, mille osaks on saanud ka krediidivahenduslepingu tüüptingimused (kasutajatingimused ja laenutingimused). 8. Järgmisena hindab kohus laenulepingu sõlmimist ja lõpetamist. Krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste punkti 6.1 kohaselt toimub laenulepingu sõlmimine laenusaaja poolt investoritele suunatud laenulepingu sõlmimise pakkumuse („laenutaotlus“) esitamise ning vastavat laenulepingut sõlmida sooviva investori poolt sellele laenutaotlusele nõustumuse andmise teel. 5 2-22-119381 Sarnaselt viidatud punktile, sätestab

§ 9

lõige 1, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kasutajatingimuste punkti 6.1.5 kohaselt nõustumuse andmisega väljendab investor tahet olla nõustumuse andmisega sõlmitava laenulepinguga õiguslikult seotud. Nõustumusest ei saa taganeda. Kasutajatingimuste punkti 6.1.6 kohaselt laenulepingud loetakse sõlmituks iga Investori ja Laenusaaja vahel nõustumuste andmise kronoloogilises järjestuses ning üksnes ulatuses, milles vastavaid nõustumusi on antud laenu kogusummas, mis võrdub Finantseeringu maksimumsummaga. Kohus leiab, et hageja on tõendanud laenusumma kaasamist ühisrahastusplatvormi kasutajate/investorite nimekirjaga (dtl 196 jj). Kohus on tuvastanud, et kostja esitatud laenutaotlus aktsepteeriti 27.12.2021 seisuga täies ulatuses (65 000 eurot). Pooled ei vaidle, et hageja teavitas samal kuupäeval kostjat edukast kaasamisest ehk laenulepingud on sõlmitud hageja ja investorite vahel nimetatud kuupäeva seisuga. 29.12.2021 teatas kostja hagejale, et taganeb lepingust ning ei ilmu notari juurde tagatiskokkuleppeid sõlmima. Laenu üldtingimuste punkti 14.2 kohaselt lõpeb laenuleping automaatselt kui üldtingimuste punktis 3.1.2 kirjeldatud tingimus (laenusaaja on kehtivalt seadnud tagatisagendi kasuks laenu põhitingimustes täpsustatud liiki ja ulatusega tagatise(d) hiljemalt viieteistkümnendal (15.) päeval peale seda, kui sünditseerimisperiood on lõppenud) ei saabu selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja korras. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei ilmunud notari juurde tagatislepingute sõlmimiseks, niisiis lõppesid lepingud automaatselt 13. jaanuaril 2022. 9. Krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste punkti 18.1.1 järgi on vahendustasu suuruseks kolm protsenti (3%) vastava projekti rahastamiseks sõlmitud laenusummast, mis praegusel juhul on 1950 eurot. Krediidivahenduslepingu punktis 18.7 on pooled kokku leppinud, et kasutajatingimuste punktis 18.1. nimetatud tasud kuuluvad tasumisele üksnes juhul, kui sünditseerimisperioodi jooksul on vastava projekti rahastamiseks sõlmitud laenulepinguid põhisummas kokku vähemalt ulatuses, mis vastab vastavas laenutaotluses märgitud finantseeringu miinimumsummale. Kasutajatingimuste punkti 18.8 kohaselt kuulub vahendustasu Portaalipidajale tasumisele ka juhul, kui laenuleping lõpeb põhjusel, et laenusaaja ei ole seadnud Laenulepingus ettenähtud korras ja ulatuses tagatist või tagatisi. Eelkirjeldatud juhtudel kuulub edukustasu laenusaaja poolt tasumisele viie tööpäeva jooksul peale vastavat laenulepingu lõppemist või erakorralist ülesütlemist.

§ 108

lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingud lõppesid kostja poolse tagatise mitte andmise tõttu 13.01.

1. Seega vastavalt krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste p-le 18.8 kohustus kostja tasuma hagejale krediidilepingute vahendustasu hiljemalt 18.01.
2. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale nõutud vahendustasu maksnud. Kohus ei leia, et vahendustasu maksmist kohustavad tüüptingimused kahjustaksid kostjat ebamõistlikult.

§ 4011

näeb krediidilepingute vahendamise eest ette tasu ega sätesta kui suur võib tasu olla ja mis põhimõtetel võivad pooled selle määrata. Tasu määramine protsendina laenusummast on mõistlik ja loogiline moodus, see arvestab laenusaaja jaoks saadavat kasu ning jagab vahendaja kulutused võrdeliselt laenusaajate saadud kasuga. Ebamõistlik ei ole tingimus, mille kohaselt saab laenuvahendaja tasu ka sel juhul, kui laenuleping lõpeb laenusaajast tuleneva asjaolu tõttu. Analoogiliselt on seaduses reguleeritud, et maaklerlepingu järgi on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu (

§ 664lg 2).

Käesoleval juhul arvestab pooltevahelise lepingu p 18.8 mõistlikult hageja tegevuse olemust, kuivõrd hageja teeb kulutusi laenuvahendusportaali loomiseks, arendamiseks ja käigus hoidmiseks ning selle portaali kasutamise võimalus ongi 6 2-22-119381 põhiosa hageja teenusest. Seega on laenusaaja laenulepingu sõlmimise hetkeks juba olulise osas laenuvahendaja teenust kasutanud ja laenuvahendajal ootus saada teenuse kasutamise eest tasu on õigustatud. Hageja kui krediidilepingute vahendaja on omapoolsed kohustused täitnud, kaasates krediidiandjad ja võimaldades kostjal saada kostja nõutud tingimustel laenu hageja hallatava veebiportaali kaudu. Laenulepingute lõppemise ja laenusumma saamata jäämise tingis lõplikult see, et kostja jättis täitmata endapoolse kohustuse anda laenuandjatele laenu tagatis. Kuna kõik laenuvahenduse lepingu ja laenulepingute tingimused olid kostjale laenutaotluse esitamise aja seisuga teada, sh vahendustasu maksmise suurus ja kord, oleks kostja saanud vahendustasu maksmise kohustust hõlpsalt vältida, jättes laenutaotluse esitamata. Sellisel juhul ei oleks kostjal vaatamata laenuvahenduslepingu sõlmimisest tekkinud kohustust tasuda laenuvahenduse tasu. Kooskõlas

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (

§ 76lg 3).

Vahendustasu tasumata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet

§ 100

mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Vastavalt

§ 101

lg 1 võib võlausaldaja kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et kostja on rikkunud enda kohustust tasuda hagejale vahendustasu. Seega leiab kohus eelnenud põhjendustel, et hageja vahendustasu nõue summas 1950 eurot on tõendatud ja tuleb rahuldada.

1. Mis puutub kostja väitesse, et hagejal puudub Finantsinspektsiooni andmetel nõutav tegevusluba laenude väljastamiseks, siis hagejal ei olnud kostjale laenu andmise ajal selleks tegevusluba vaja. Nimetatud asjaolu nähtub kostja enda esitatud Finantsinspektsiooni vastusest tema päringule, et tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/1503 tekib ühisrahastusteenuse osutajatel tegevusloa kohustus alates 10.11.
2. a (dtl 188). 11.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul krediidivahenduslepingu (kasutajatingimused) punktis 18.16 on pooled kokku leppinud viivise suuruses 25% aastas ehk 0,0685% päevas. Kohus on tuvastanud, et hageja põhinõue muutus sissenõutavaks 18.01.2022. Seega kuulub

§ 113lg 1 alusel ka hageja viivise nõue rahuldamisele. 12. Ts

MS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on sellise viivisenõude esitanud. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 7 2-22-119381 Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 punkti 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja 31.01.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajad käesolevas tsiviilasjas teinud toiminguid mahus 7 tundi ja 5 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, summas 870 eurot (käibemaksuta). Toimingute loetelu ning toimingule kulunud aeg kajastub menetluskulude nimekirjas olevas kuluaruandes. Lisaks on hageja käesolevas asjas tasunud riigilõivu summas 385 eurot, ning kandnud kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (TsMS § 4842). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1425 eurot. Kostja hinnangul on hageja õigusabikulud ülepaisutatud ja ning palub seda vähendada 590 euroni. TsMS § 175 lõike 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et hageja menetluskulud ei ole ülepaisutatud. Kostja leiab, et hagiavalduse koostamiseks ei saa kuluda nelja tundi, samas on hagiavaldusega koos esitatud üle kümne lisadokumendi ja hagiavaldus on ise kaheksal leheküljel. Kohtupraktikas on leitud, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks kulub keskmiselt 45 minutit ning seega on hageja kaheksaleheküljelise dokumendi ajakulu 4 tundi põhjendatud. Ka ülejäänud toimingutele kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ning vastab asja materjalidele. Kohus peab hageja esindaja (kes ei ole advokaat) 120 euro suurust tunnitasu mõistlikuks, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud.
2. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lõike 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 8