) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks oma 03.04.2023.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kuigi kostja on hageja nõude õigeks võtnud, on ta eelnevalt jätnud võlgnevuse hagejale tasumata vaatamata hageja saadetud nõudekirjadele (hagiavalduse lisad 7 ja 8). Kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskulud asjas tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 247,50. Kohus märgib, et kuna hageja on tasunud vastavalt hagihinnale nõuetekohaselt riigilõivu, siis on riigilõiv kogusummas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskulu. Kuna hageja lepingulise esindaja tunnitasu (110 eurot tunnis ilma 2 käibemaksuta) on mõistlik ning põhjendatud on hageja esindaja menetlustoimingute ajakulu 2 h ja 15 min, siis on põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 247,50 eurot. Hageja on lisaks riigilõivule ja õigusabikulule palunud välja mõista kostjalt
§-s 4842 märgitud 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kohus märgib, et eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu, siis kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Eelnevast tulenevalt tuleb kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 347,50 eurot.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.