Obsah (5)

§ 657§ 651§ 654§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 654 lg 4). Ebaõige on ka hageja väide, et kostja ei esitanud töötajate asendamise nõuet. Töötajate asendamise nõude esitamist kinnitas 20.04.2022 istungil tunnistaja TK. Kostja on töötajate asendamise nõudega seonduvat maakohtus põhistanud ja tõendanud. 5 2-19-20953 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. 25. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 26.08.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

Asja läbivaatamise ulatuse kohta märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kuna hageja esitas apellatsioonkaebuses ka viivisenõude, mida ta maakohtus esitanud ei olnud, siis seda nõuet ringkonnakohus ei arvesta. Ringkonnakohus selgitas seda hagejale 21.02.2023 istungil (tl 140 ja pöördel).

1. Ringkonnakohus kajastab esmalt lühidalt maakohtus tuvastatud asjaolusid, mida ringkonnakohtus vaidlustatud ei ole. - Hageja (Aurex X OÜ) ja kostja (AS Rakvere Metsamajand) sõlmisid 23.09.2019 teenuste osutamise lepingu
2. - Teenuste osutamise lepingu (leping) alusel rentis hageja kostjale perioodil september, oktoober ja november 2019 kuus välismaalasest töötajat. - 14.11.2019 viisid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud need kuus töötajat kostja juurest ära, sest isikute dokumendid ei olnud korras ning neil puudus õigus Eestis töötada. Töötajad kostja juurde tööle ei naasnud. - Hageja esitas kostjale kaks arvet osutatud renditöö teenuse eest perioodi 01.09.2019 kuni 15.11.2019 kokku summas 21 358,80 eurot. - Kostja esitas hagejale omakorda kahjunõude ja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja arved 18 465 eurot ulatuses enda kahjunõudega hageja vastu. - Kostja tasus hagejale tasaarvestuse tulemusel üle jäänud summa 2893,80 eurot. - Hageja esitas kostjale tasaarvestuse vastuväite.
3. Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et ta sattus lepingu täitmisel rikkumisse (tl 115), kuid ta ei nõustu maakohtu poolt lepingule antud tõlgendusega. Hageja leiab, et kostja väide selle kohta, et kostja avaldas hagejale telefonitsi suuliselt soovi ära viidud töötajate asendamiseks, ei ole tõendatud, kuna selline tahteavaldus oleks tulnud lepingu kohaselt esitada kirjalikult. Samuti vaidleb hageja vastu kostja tasaarvestusnõudele, leides, et seda ei ole tegelikult olemas.
4. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ei anna alust kohaldada asja lahendamisel materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda otsuse põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta on eelnevas menetluses lepingu rikkumist möönnud (tl 115), siis puudub vajadus rikkumist – Eestis töötamiseks vajalike dokumentideta isikute kostjale rendile andmine – uuesti tuvastada. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsusega ega korda maakohtu põhjendusi (

§ 654lg 6).

1. Hageja apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
2. Mis puudutab ära viidud töötajate asendamist, siis väidab hageja, et kostja ei esitanud talle sellist nõudmist. Hageja ei väida, et ta oleks töötajaid asendanud. Kostja endine juhatuse liige on 20.04.2022 istungil tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et suhtles samal päeval, kui PPA töötajad ära viis, hageja esindajaga (kostja 29.04.2020 vastusest nähtuvalt Natalja Pantelejevaga, tl 24) telefonitsi ning küsis ka uusi töötajaid, kuid hagejal ei olnud neid lihtsalt anda (tl 94 pöördel ja 95 pöördel, ajamärked 00:08:15, 00:21:25). Hageja on viidanud, et kõik 6 2-19-20953 teated toimetatakse teisele poolele allkirja vastu või posti, e-posti või faksi teel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (lepingu p 9.4). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole otsustava tähtsusega see, et kostja ei ole tõendanud hagejale kirjaliku nõude esitamist töötajate asendamiseks. Fakt on see, et PPA poolt ära viidud kuus töötajat hageja juurde tööle tagasi ei pääsenud ning hageja ka ei asendanud kostja juurest ära viidud töötajaid. Kostja on tõendanud tunnistaja ütlustega asendusest rääkimist kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale asendustöötajaid pakkunud ning kostja oleks neist keeldunud või loobunud.
3. Ringkonnakohus nõustub kostja väidetega, et lepingu p 5.2.2, mis näeb ette töötaja asendamise kohustuse 14 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest, ei ole mõeldud olukorraks, kus hageja on andnud kostjale töötajad, kes ei vasta üldse lepingu p-dele 2.4 ja 5.2.5, st kellel ei ole Eestis töötamiseks kehtivaid lube, registreeringuid jm (vt nt kostja 29.04.2020 vastuse p 7, tl 24). Käesoleval juhul ei loobunud kostja hageja pakutud töötajate teenusest, vaid kuus töötajat viidi ametnike poolt minema. Seega lepingu säte, mille kohaselt pidi hageja tagama kostja nõudmisel töötaja asendamise teise töötaja vastu 14 päeva jooksul, ei ole hageja kohustusi – tagada Eestis töötada võivad töötajad – arvestades käesoleval juhul kohane.
4. Edasi heidab hageja apellatsioonkaebuses ette, et maakohus ei ole analüüsinud otsuses kõiki tõendeid ega põhjendanud, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Eelkõige heidab hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas võtnud sisulist seisukohta hageja väite kohta, et kostja menetluses esitatud väidetava kahju tekkimist põhistavad dokumendid (mh tunnistaja kirjalikud seisukohad) on koostatud tagantjärele kostja juhatuse liikme RK arvutis. Seetõttu ei saa hageja hinnangul olla tegemist usaldusväärsete tõenditega, mis tõendaksid kostja nõuet hageja vastu, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.
5. Ringkonnakohus hageja väitega tõendite fabritseerimise kohta ei nõustu. Maakohus on hageja selle väite kohta märkinud tõesti vaid ühes lauses, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata, kuid sellele eelnevalt on maakohus käsitlenud põhjalikult kostja kahjunõude sisu ja kujunemist ning selle tõendamiseks esitatud tõendeid, mille järel saigi maakohus kokku võtta, et fabritseerimise väide on tõendamata.
6. Nimelt tuvastas maakohus, et kostja ja Astel Est OÜ vahel oli 01.07.2019 sõlmitud töövõtuleping, mille p 6.2 alusel oli Astel Est OÜ-l õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 5 % tellimuse rahalisest summast esimese 1-7 päevase hilinemise eest ning iga järgneva hilinetud päeva eest 1,2 % päevas tellimuse rahalisest summas (tl 69-70 pöördel).
7. 09.12.2019 esitas Astel Est OÜ kostjale nendevahelise lepingu alusel leppetrahvinõude 18 550,49 eurot (tl 27). Leppetrahvi nõude lisaks 1 on koondtabel, kust nähtub konkreetse tellimuse number, kauba/toote laadimise tähtaeg, tegeliku laadimise kuupäev, kauba hind, leppetrahvi arvestus ja summa (tl 27 pöördel). Kostja esitas kohtule ka kostja ja Astel Est OÜ vahelised arved (tl 76-82 pöördel), millelt nähtuvad summad ühtivad leppetrahvinõude lisas 1 (tl 27 pöördel) olevate kauba/toote/töö hindadega. Arvetelt nähtub ka konkreetse tellimuse number (arvetel „loading nr“), mis ühtib leppetrahvi lisades 2 kuni 6 toodud tellimustega (tl 2830). Samuti on tuvastatud, et kostja esitas Astel Est OÜ-le 25.03.2020 arve nr 20180 summas 18 914,40 eurot (tl 83), mille Astel Est OÜ tasaarvestas enda leppetrahvinõudega kostja vastu summas 18 550,49 eurot (tl 31).
8. Kostja esitas maakohtule ka oma tootmisjuhi TS 13.04.2022 kirjaliku seletuskirja, milles on kajastatud 14.11.2020 sündmusi ja seda, milliseid tellimusi ja millistel töökohtadel konkreetselt need kuus PPA ära viidud töötajat täitsid (tl 72-73). Kostja esitas maakohtule ka 7 2-19-20953 TS koostatud
9. aasta novembri tööplaani (tl 74-75). Kostja on selgitanud, et TS kirjalikud selgitused ja tööplaan tõendavad, et: 1) hagejalt renditud töötajad pidid tegelema just nende tellimustega, mis nähtuvad leppetrahvinõude lisadest 2 kuni 6; 2) tellimustega seotud kuupäevi; 3) seda, et hagejalt renditud töötajate äraviimise tõttu seiskus mõneks ajaks kostja tootmine, mis oli seotud just Astel Est OÜ tellimuste täitmisega.
10. Oma 19.04.2022 seisukohas väitis hageja, et kostja esitatud TS seletuskiri ja tööplaan on fabritseeritud, sest failide algandmete alt on võimalik tuvastada dokumendi igakordne muutja. Hageja pidas fabritseerimiseks nii seda, et dokumendid olid koostatud alles aprillis 2022, st tegemist ei olnud algdokumentidega, kui ka seda, et seletuskirja algfail on koostatud RK (hageja väitel nii kostja kui ka Astel Est OÜ juhatuse liige) kasutuses registreeritud arvutis, mitte seletuskirja koostanud isiku poolt (tl 81-86).
11. 20.04.2022 istungil selgitas kostja esindaja seletuskirja ja tööplaani kohta, et metaandmed ei näita, kelle poolt dokumendid tegelikult loodud on. TS on võtnud aluseks enda mingid andmed või märkmed ning teinud näitliku tabeli, et oleks hea vaadata. 13.04.2022 ongi see päev, millal dokumendid kohtusse saadeti ja siis on TS need digiallkirjastanud. Kostja rõhutas, et kõik samad andmed olid [hagejale] esitatud juba
12. a detsembris (tl 96; ajamärked 00:26:02, 00:27:39, 00:29:54). Hageja esindajal seepeale kostjale küsimusi ei olnud (tl 96 pöördel, ajamärge 00:30:33).
13. Ka ringkonnakohtu 21.02.2023 istungil jäi hageja selle juurde, et võltsituks tuleb neid dokumente pidada seetõttu, et need on koostatud samas arvutis erinevate isikute poolt (tl 140 pöördel, ajamärge 00:11:34). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus pidada kostja töötaja 13.04.2022 esitatud seletuskirja ja tööplaani võltsituks, kuna samad andmed kajastusid juba kostja 29.04.2020 hagi vastuses, millele oli lisatud ka Astel Est OÜ 09.12.2019 leppetrahvi nõue koos lisadega (tl 23-25, 27-30) ning 01.04.2020 tasaarvestus (tl 31). Koos 13.04.2022 menetlusdokumendiga esitas kostja ka kostja ja Astel Est OÜ vahelise lepingu ning kostja poolt viimasele esitatud arved (vt ülal p 35). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka hageja väited kostja töötaja poolt maakohtule koostatud seletuskirja ning koonddokumendina koostatud tööplaani metaandmete kohta ümber kostja esitatud tõendeid kahju tekkimise kohta. Olukorras, kus erinevatest dokumentidest kantakse andmeid uude dokumenti üle, võivad kaasa tulla ka varasemate dokumentide koostajate andmed. See ei muuda dokumente võltsituks. Kostja ei olegi väitnud, et 13.04.2022 esitatud seletuskiri või tööplaan oleksid koostatud varem, kui need on kohtule esitatud.
14. Hageja on maakohtus tuginenud ka sellele, et nii kostja kui ka Astel Est OÜ juhatuse liikmeks on RK. Ringkonnakohus tuvastab, et 09.12.2019 leppetrahvi nõude on Astel Est OÜ nimel esitanud juhatuse liige RK ning selle adressaadiks on kostja juhatuse liige TK (tl 27). Ka 01.04.2020 tasaarvelduse on Astel Est OÜ nimel teinud RK (tl 31). 20.04.2022 istungil kuulati tunnistajana üle TK, kes juhtis kostja tehast kuni
15. a detsembrini. TK ütluste kohaselt oli leppetrahvinõude esitamise ajal kostja juhatuse liige tema (ajamärge 00:17:23). Kuigi ka apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele, et kostjal ja Astel Est OÜ-l on avalike andmete kohaselt samad tegelikud kasusaajad, ei ole hageja seda väidet täpsemalt selgitanud ega tõendanud. Kohus ei pea talle esitatud tõenditest ise asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-141-13, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Käesoleval juhul, isegi kui kostja ja Astel Est OÜ juhatuse liikmed ja/või tegelikud kasusaajad mingil perioodil kattusid, ei välista see kostjal kahju tekkimist hagejapoolse lepingurikkumise tõttu ega ole piisav selleks, et kohus saaks asuda seisukohale, et kostja nõue on fabritseeritud. 8 2-19-20953
16. Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud, et tal tekkis hageja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju ning tal oli õigus see tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ja kostja nõuded tulenevad samast teenuste osutamise lepingust ning tegemist on rahaliste ehk samaliigiliste nõuetega, mistõttu on hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamine lubatav. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid pikemalt.
17. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18. Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. Samuti jäävad kõik apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1, § 171 lg 1).

44. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9