Obsah (8)

§ 193§ 195§ 194§ 14§ 15§ 201§ 114§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1130 Haldusasi Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik kaebus riigihange

) § 193 lg 5 kohaselt hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks olema täidetud samaaegselt kõik järgmised tingimused: - vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; - hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; - oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise.

§ 193

lg 5 koosseis ei ole täidetud, sest kaebajate pakkumuse tagasilükkamise ega ka pakkumuste edukaks tunnistamise otsused ei ole raamlepingute sõlmimisele eelnevad ajaliselt viimased vastustaja otsused. Vastustaja on kasutanud pöördmenetlust. Pöördmenetluse kasutamisel eelnevad hanke(raam)lepingu sõlmimisele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja tema kõrvaldamata jätmise otsused.

§ 193

lg 5 koosseisu täitev hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus on seega hankija otsus kvalifitseerida ja mitte kõrvaldada eduka pakkumuse esitanud pakkujad.

§ 193

lg-st 5 pole 2 võimalik aru saada selliselt, et kui kõik otsused on tehtud ühes dokumendis, siis võib ükskõik millist otsust pidada hankelepingu sõlmimisele eelnevaks ajaliselt viimaseks otsuseks. Kuna

ei sätesta, kas hankija peab tegema enne kõrvaldamata jätmise ja seejärel kvalifitseerimise otsuse või vastupidi, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kui mõlemad otsused on tehtud samaaegselt, siis piisab

§ 193

lg 5 kohaldamise esimese eeltingimuse täitmiseks ka ühe nimetatud otsuse vaidlustamisest. Kuna

§ 193

lg 5 kohaldamiseks ette nähtud esimene tingimus on täitmata, siis puudub vajadus võtta seisukoht teiste tingimuste täitmise ja ka vaidlustuse perspektiivikuse osas. 6. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.05.2023 vastustaja kaebus VAKO 23.05.2023 otsusele, millega VAKO jättis rahuldamata vastustaja taotluse raamlepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks, tühistamiseks. Vastustaja taotleb loa andmist raamlepingute sõlmimiseks Dentalmarket.ee OÜ-ga, Plandent Eesti osaühinguga ning OÜ-ga ProDent või alternatiivselt kahe pingerivis esimese eduka pakkujaga, st Dentalmarket.ee OÜ-ga ja Plandent Eesti osaühinguga. VAKO on tõlgendanud

§ 193lg 5 vastuolus seadusandja tahte ja regulatsiooni eesmärgiga.

5.1. Vastustaja võttis kõik hankeotsused vastu üheaegselt, sh kolme pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, mis on vaidlustatud (

§ 193lg 5 v.r.

kuni 01.06.2022 kehtinud regulatsiooni järgi oli pakkumuse edukaks tunnistamise otsus see, mis pidi olema vaidlustatud, et hankija saaks taotleda hankelepingu sõlmimise erakorralist luba). Asjaolu, et kaebajad ei ole vaidlustanud edukate pakkujate kvalifitseerimise ja/või kõrvaldamata jätmise otsuseid, ei välista raamlepingu sõlmimise loa taotlemise õigust.

§ 193

lg 5 eesmärk on anda hankijale võimalus taotleda hankelepingu sõlmimise erakorralist luba, kui kõik hankelepingu sõlmimiseks vajalikud otsused on vastu võetud, kuid lepingu sõlmimist takistab pooleliolev vaidlus. Sõnastusele hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus vastab hankija tegevus, kes teeb üheaegselt hankeotsused, millest üheks on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Vastustaja väidetav eksimus hankeotsuste üheaegsel vastuvõtmisel ei ole

§ 195lg 3 alusel takistuseks loa taotlemisel.

5.2. Loa andmata jätmisel võidakse kahjustada avalikku huvi - vastustaja kui Tallinna linna loodud hambakliiniku võimekust pakkuda avalikkusele hambaraviteenuseid. Selle on negatiivsed tagajärjed patsientidele (rahvatervise mõõde), kliiniku töötajatele (sotsiaalmajanduslik mõõde) kui ka kliinikule endale (negatiivsed majanduslikud tagajärjed). Rahvatervise kaitse on oluline avalik huvi. Pooleliolev vaidlus takistab vastustajal hambaravi täidismaterjalide soetamiseks uute raamlepingute ja omakorda nende alusel hankelepingute sõlmimist (

§ 194lg 4 ja § 201 lg 31 ).

Eelmised raamlepingud lõppesid veebruaris 2023. Uue avatud hankemenetluse väljakuulutamine ei oleks abiks, sest see menetlus võtaks

-is sätestatud kohustuslikke menetlustähtaegu silmas pidades aega mitu kuud ning ka seda hanget võidakse vaidlustada. Puuduvad

§-s 49 või 50 sätestatud alused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse („VLH“) kasutamiseks. Nn summeerimisreeglite tõttu ei saa lähtuda sellest, et kui hädaabiostu väärtus jääb alla 30 000 euro (lihthanke piirmäär,

§ 14

lg 1 p 1), siis ei pea korraldama

-is reguleeritud aeganõudvat (liht)hankemenetlust ja piisab vaid

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete ning oma asutusesiseses hankekorras ette nähtud protseduuride järgimisest. Hanke eeldatav maksumus ületab 30 000 euro ja

§ 15

lg-st 1 tulenevalt tuleb korraldada vähemalt lihthankemenetlus, mis võtab samuti nädalaid, kui mitte kuid aega. 3 VAKO on lubanud teha otsuse 25.05.2023. Vastustaja jaoks oleks kõige varasem päev raamlepingute sõlmimiseks 09.06.2023 (

§ 201lg 2).

Vastustaja saab seejärel raamlepingute alusel sõlmida hankelepingud. Kiire tegutsemise korral võtab tarne aega mitmeid päevi, kui mitte nädala või rohkem. Parima võimaliku stsenaariumi korral saaks vastustaja ilma raamlepingute sõlmimise eriloata hambaravi täidismaterjale juuni 2023 keskpaigas või II pooles. Selle ajani varusid ei ole. 5.

1. Avalik huvi kaalub üles kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. Kaebajate õiguseks oleks jõuda hankelepinguni. Vaidlustus on väikese edulootusega. Kaebajad pakkusid vastustajale väidetavalt samaväärseid tooteid, kuid ei esitanud selle hindamiseks piisavalt tõendeid. Kaebajate argumendid ja dokumendid toodete samaväärsuse osas on asjakohatud (nt viited ISO-standarditele ja teiste kliinikute hankepraktikale ei saa samaväärsust tõendada) või ebapiisavad ja paljasõnalised (brožüürid jm materjalid ei võimalda teha sellist järeldust). Vaidlustus on selliste vormiliste puudustega, mis peaks tingima selle käiguta jätmise või läbi vaatamata jätmise. 5.
2. Eeltoodud põhjustel taotleb vastustaja kohtult loa andmist sõlmida raamlepingud edukate pakkujate Dentalmarketi, Plandenti ja ProDentiga, alternatiivselt kahe pingerivis esimese eduka pakkujaga (Dentalmarket, Plandent). Viimane lahendus ei saa kaebajate õigusi kahjustada – üks raamleping jääks ootele.
3. Tallinna Halduskohus võttis 24.05.2023 kaebuse menetlusse, kaasas kolmandate isikutena menetlusse Dentalmarket.ee OÜ, Plandent Eesti osaühing, OÜ ProDent, andes neile võimaluse esitada oma seisukoht kaebusele hiljemalt 26.05.2023, kohustas kaebajaid vastama vastustaja kaebusele ning VAKO-t esitama vaidlustusasja nr 53-23/261430 toimik.
4. VAKO esitas vaidlustusasja nr 53-23/261430 toimiku, milles sisaldus 25.05.2023 otsus vaidlustusasjas. VAKO rahuldas kaebajate vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik 24.04.2023 otsused: - lükata tagasi ühispakkujate UpDental OÜ ja MountServ OÜ pakkumus; - tunnistada edukaks Dentalmarket.ee OÜ, Plandent Eesti osaühingu ja OÜ ProDent pakkumused.
5. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja ei tohiks saada luba erakorraliseks raamlepingute sõlmimiseks küsitud tingimustel, sest vastustaja on rikkunud

§ 114

lg 2 ning ei oleks õige võimaldada sõlmida raamlepinguid riigihangete seadust rikkudes edukaks tunnistatud pakkujatega. See loob ebavõrdse olukorra hankesse kaasatud ettevõtjate vahel ning moonutab konkurentsi. Täidetud ei ole

§ 193lg 5 formaalsed ja materiaalsed eeldused.

Menetlus tuleks jätta pooleli, kuivõrd kaebuse aluseks olevas vaidluses on VAKO lõppotsus, mis kinnitab

rikkumist ja kaebajate pakkumuse alusetut tagasi lükkamist vastustajate poolt. Kaebajate pakkumus tulnuks kuulutada edukaks ning raamlepingud sõlmida kaebajate, Dentalmarketi ning Plandentiga. Kuivõrd vastustaja ei vaidlustanud VAKO 09.05.2023 otsust, millega jäeti rahuldamata vastustaja 04.05.2023 taotlus raamlepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta, saab järeldada, et vastustaja nõustus otsusega. Vastav taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud ning on tõendamata. Vastustaja 16.05.2023 taotlus oli esitatud hilinenult, sest pärast 10.05.2023 ei tohtinud osapooled rohkem seisukohti ega selgitusi esitada. Vastustaja kaebus, mis on esitatud vahetult enne VAKO lõpliku otsuse tegemist tundub pahatahtlik viis leidmaks alternatiivseid võimalusi seadusega sätestatud kohustusest ja hankemenetluse läbi viimisel

-i järgimisest mööda hiilimiseks. 4 Vastustajale loa andmine sõlmida lepingud ka alternatiivina küsitud pingerivis järgmiste pakkujate Dentalmarketi ja Plandentiga ei ole õige, sest tegemist oleks pakkujate ebavõrdse kohtlemisega. Vastustaja saaks alustada materjalide tellimist nimetatud pakkujatelt ning kaevata VAKO 25.05.23 lõplik otsus edasi kuni Riigikohtuni välja. See looks olukorra, kus hanke perioodil saaks vastustaja olla vaidluses kaebajatega ilma lepingut sõlmimata ning sel ajal tellida kaupa teistelt pakkujatelt. Kui vastustaja ei oleks

§ 114

lg 2 rikkudes ühispakkujate pakkumust tagasi lükanud, oleks kaebajad edukaks kuulutatud ja neil oleks võrdväärne õigus tooteid vastustajale pakkuda. Vastustaja seisukoha lükkab ümber VAKO 25.05.23 otsus VAKO leidis, et vaidlustus oli põhjendatud ning vastustaja on rikkunud

-i. Tõendamata ja põhjendamata on väide, mille kohaselt teenuse osutumine peatuks materjalide lõppemise tõttu. Korduvalt on suurutsetud väidetega, kuidas hambapolikliinik ei saa ilma raamlepingute sõlmimiseks luba andmata jätkata oma tööga. Näiteks väidetakse, et täidismaterjalide tarnimine pärast hankelepingu seadust võib võtta nädala või rohkemgi, kuigi sama hanke dokumentide (HD2 raamlepingu projekt) kohaselt ei tohi see võtta aega üle nädala. Juhul kui vastustaja lähtub VAKO 25.05.23 lõplikust otsusest ning kuulutab edukaks kaebajad, Dentalmarketi ja Plandenti, on vastustajal juba õige pea võimalik saavutada taotletud eesmärk ning tellida kliinikusse hanke korras küsitud täidismaterjale. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
2. Kohus lahendab kaebust otsuse peale, millega VAKO jättis andmata nõustumuse raamlepingu sõlmimiseks (HKMS § 280 lg 2). Selline kaebus lahendatakse esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise regulatsioonist lähtuvalt (HKMS § 280 lg 3). Kohus saab kaebust lahendades kontrollida, kas VAKO jättis õigesti vastustaja taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks rahuldamata. Kui VAKO otsus ei olnud põhjendatud, saab kohus teha ise otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks.
3. VAKO pidi vastustaja taotlust lahendades hindama järgmisi

193 lg 5 eeldusi: 1) kas kaebajad vaidlustavad riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast vastustaja otsust; 2) kui jah, siis kas esineb oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral; 3) kui jah, siis kas oluline, oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. VAKO leidis, et täitmata on esimene eeldus. Kohus sellega ei nõustu. 11.1.

§ 193

lg 5 jõustus 01.09.2017 sõnatuses: Kui vaidlustatakse hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korra, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta.

§ 193

lg 5 sõnastus oli Riigikogule esitatud eelnõus samas sõnastuses ja eelnõu seletuskirjas märgiti üksnes seda, et riigihanke peatamise regulatsioonis muudatusi ei ole. 5

v.r. § 123 lg 32 kehtis sõnastuses: Vaidlustuskomisjon võib hankija põhjendatud taotluse alusel, juhul kui vaidlustatakse hankija otsust pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Vastava muudatuse aluseks oli riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (eelnõu 665 SE, riigikogu.ee), mis jõustus 01.07.

1. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse järgmist. Paragrahvile 123 lisatavate lõigetega 32-34 nähakse ette regulatsioon, mille kohaselt on hankijal teatud juhtudel lubatud hankelepinguid sõlmida ka vaidlustusmenetluse vältel. Selleks peab hankija esitama vastava taotluse vaidlustuskomisjonile ning põhjendama, milles seisneb avalik huvi, mille tõttu ei saa lepingu sõlmimisega oodata vaidlustusmenetluse lõppemiseni. Seega teeb vaidlustuskomisjon vastava otsuse vaid juhul, kui vastav taotlus on esitatud hankija edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise raames ning oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Sellel juhul võib eeldada, et tulevikus ei ole vaidlustamisest ja kohtusse kaebuse esitamisest tingitud pikk menetlemise aeg takistuseks hankemenetluse edukale lõpetamisele, kui lepingud on kantud ülekaalukast olulisest avalikust huvist. Kohus teeb sellest järelduse, et seadusandja tahteks oli võimaldada erandkorras hankelepingu sõlmimist hankija poolt läbiviidava menetluse lõpus. Seadusandja lähtus sellest, et viimaseks otsuseks on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, mida peale on VAKO-le esitatud vaidlustus. 11.
2. Kehtiv

§ 193

lg 5 sõnastus on kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus. Muudatuse aluseks on riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (eelnõu 491 SE, riigikogu.ee), mis jõustus 01.06.

1. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse järgmist. § 193 lõiget 5 muudetakse selliselt, et taotluse hankelepingu sõlmimise lubamiseks saab vaidlustuskomisjonile teha siis, kui vaidlustatakse riigihanke menetluses tehtud viimast otsust. Kehtiva seaduse kohaselt saab selle teha siis, kui vaidlustatakse pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, ent riigihangetes, kus on kasutusel hankepass, st kõigis väljakuulutatavates hankemenetlustes, ei ole viimaseks menetluses tehtavaks otsuseks mitte pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus. Kohus teeb sellest järelduse, et varasema regulatsiooni puhul osutus probleemseks pakkumuse edukaks tunnistamise otsust lugemine viimaseks otsuseks. Seetõttu valis seadusandja lahenduse, et ei määratlenud enam konkreetsest hankija otsust, vaid kasutab selle asemel paindlikumat sõnastust ajaliselt viimane hankija otsus. Jätkuvalt on määravaks, et vastav otsus tehakse hankija poolt läbiviidava menetluse lõpus. Kui VAKO-le vaidlustus ei esitata, siis on hankijal olemas õiguslik hankelepingu sõlmimiseks. 11.
2. Vaidlustaja tegi ajaliselt üheaegselt, st 24.04.2023 kõik otsused, sh lükkas tagasi kaebajate pakkumuse ja tunnistas edukaks kolmandate isikute pakkumuse. Kaebajad esitasid nende otsuste peale vaidlustuse. Järelikult on täidetud

§ 193lg 5 esimene eeldus.

6 12. Vaatamata sellele puudub alus VAKO otsuse tühistamiseks, sest täitmata on

§ 193

lg 5 ülejäänud eeldused: hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 12.1.

ei määratle, milline võib olla hankelepingu sõlmimise loa andmise aluseks olev oluline avalik huvi, mistõttu tuleb see sisustada igakordselt lähtuvalt juhtumi asjaoludest. Vastustaja väited olulise avaliku huvi võimaliku kahjustamise osas ei ole veenvad. Hanget viiakse läbi eesmärgiga osta hambaravi täidismaterjale perioodil aastateks 2023-2024. Vastustaja pakub hambaraviteenuseid, mille üheks osaks on hammaste parandamine erinevate täidismaterjalidega. Olgugi, et vastustaja näol on tegemist Tallinna suurima hambaraviasutusega, pakub Terviseameti registri andmetel hambaraviteenuseid harju maakonnas 339 teenuse osutajat. Hambaravitallinnas.ee veebilehe andmetel pakub hambaraviteenuseid Tallinnas üle 80 ettevõtja, sh neist riikliku toetusega 40 (Terviseameti registri veebilehe https://medre.tehik.ee/search/licenses ja veebilehe https://hambaravitallinnas.ee/kliinik/hambaravi-1/ kuvatõmmised. Hambaraviteenuste kättesaadavus on avalik huvi. Kuid olukorras, kus teenus on avalikkusele tagatud ka teiste hambaraviteenuse pakkujate poolt, ei ole tegemist niivõrd olulise võimaliku avaliku huvi kahjustamisega, mis kaaluks üle kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise raamlepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamisel. 12.2.

eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihanke korraldamisel on hankija

§ 3

p 5 alusel kohustatud järgima põhimõtet, mille kohaselt hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Kaebajad esitasid hankemenetluses madalaima pakkumuse. Riigihangete registris kättesaadava (hange „Hambaravi täidismaterjalide ostmine perioodil aasta 2023-2024“ viitenumbriga 261430) hanketeate II osa p 1.4. kohaselt, pakkujatelt, kellega sõlmitakse leping, tellitakse kaupa vastavalt ostukorvis toodud ühikuhindadega, kus eelistatakse nende seast pakkujat, kelle materjali ühikuhind on odavam. Kui mingil põhjusel odavama ühikuhinnaga pakkuja ei suuda tarnida kaupa lepingus ettenähtud tähtajal või muul põhjusel ei saa seda teostada, pöördub hankija järgmisele pakkujale. Seega on oht, et raamlepingute sõlmimiseks loa andmisel jäävad täitmata

sätestatud eesmärgid ja põhimõtted rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise näol. 12.

1. VAKO rahuldas kaebajate vaidlustuse. Selle otsuse jõustumisel on kaebajatel võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Isegi juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse vastustaja poolt taotletud alternatiivses ulatuses, st kahe pingerivis esimese eduka pakkujaga Dentalmarket.ee OÜ-ga ja Pladent Eesti osaühinguga, võivad kaebajate huvid saada kahjustatud, kui nad ei saa lepingusse astuda samaaegselt teiste pakkujatega. Madalaimaks pakkujaks on olnud kaebajad, kellelt tuleks eelisjärjekorras kaupa tellida. Olukorras, kus kaalukausil on peaasjalikult kummagi ettevõtja majandushuvid, ei ole õiguspärane eelistada üht ettevõtjat teisele. Kohus ei ole tuvastanud niivõrd olulise avaliku huvi võimalikku kahjustamist, mis kaaluks üle kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. 12.
2. Järelikult jääb VAKO otsuse resolutiivosa – jätta rahuldamata taotlus nõustumuse andmiseks raamlepingute sõlmimiseks – kehtima ning vastustaja kaebus rahuldamata. 7
3. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Otsus on tehtud vastustaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja ei ole talle tekkinud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulu dokumente kohtule esitanud (HKMS § 109 lg 1). Seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik 8