Obsah (10)

§ 317§ 613§ 477§ 230§ 232§ 173§ 174§ 172§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Tsiviilasja number 2-23-4517 Määruse tegemise aeg 8. mai 2023.a. Tsiviilasi Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu avaldus M.N.’

§ 317lõikele 3.

Sellisel juhul loetakse käesolev kohtumäärus puudutatud isikule, M.N.’le, avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu (avaldaja) esitas
2. märtsil
3. a avalduse korteriühistu rahalises nõudes M.N. (puudutatud isik) vastu, milles palub mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus 2 648,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 2 520,62 eurot, viivised 78,24 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult 50 eurolt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Avalduse kohaselt puudutatud isik on kinnisasja nr xxxx, asukohaga Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1-13 omanik. Elamus, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1, on moodustatud korteriühistu. Korteriomanikud on nimetanud BRP Haldus OÜ valitsejaks. Korteriomanike
5. juuni
6. a üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada
7. aasta majanduskava. Otsuse vastuvõtmisel selgitas valitseja esindaja, et alates
8. aastast on haldusteenuse osas muudatused. Haldusteenuse hinnas kajastub ühe kalendriaasta jooksul korraldatud kaks üldkoosolekut või kirjalikku otsust. Iga järgmise koosoleku või kirjaliku otsuse korraldamise tasu on 100 eurot. Alates
9. jaanuarist
10. a esitab Tarkvaralabor raamatupidamiseprogrammi kasutamise eest arve otse ühistule summas 14,08 eurot, mis kajastus varem haldusteenuse hinnas. Selle summa võrra vähendatakse haldusteenuse hinda.
11. aasta majanduskava kohaselt kehtestati: haldustasu 0,278 eurot/m2, remondifond 0,637 eurot/m2, laenumakse 0,463 eurot/m2, sisekoristus 0,154 eurot/m2; soojusenergia; üldelekter, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu 1 elaniku kohta; majandus- ja haldustasu 0,10 eurot/m
13. Avaldaja poolt esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: haldusteenus (BRP Haldus OÜ), majandus- ja hooldustasu, remondifond, laenumakse, sisekoristus, üldelekter (Eesti Energia AS), vee- ja kanalisatsooni kulu üld, vesi ja kanalisatsiooni kulu, küte (hakkepuit, SW Energia OÜ 85,8479 eur/Mwh) ja prügivedu (
14. aasta detsembri arve). Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile igakuuliselt majandamiskulude ja teenuste arveid, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Avaldaja on igakuistel majandamiskulude ja teenuste arvetel määranud, et arvete tasumise tähtajaks on arvestuslikule kuule järgneva kuu
15. kuupäev.
16. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud alates
17. märtsist
18. a kuni
19. jaanuarini
20. a järgmiselt.
21. aasta märtsikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.03.
22. a, summas 289,03 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.04.
23. a. Puudutatud isik ei ole seda ega järgnevaid arveid tasunud. Saldo 299,24 eurot.
24. aasta aprillikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 30.04.
25. a, summas 245,77 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.05.
26. a. Saldo 534,80 eurot.
27. aasta maikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.05.
28. a summas 176,73 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.06.
29. a. Saldo 711,53 eurot.
30. aasta juunikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 30.06.
31. a, summas 123,65 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.06.
32. a Saldo 835,18 eurot.
33. aasta juulikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.07.
34. a, summas 123,08 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.08.
35. a. Saldo 958,26 eurot.
36. aasta augustikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.08.
37. a, summas 119,44 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.09.
38. a. Saldo 1 077,70 eurot.
39. aasta septembrikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 30.09.
40. a, summas 169,31 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.10.
41. a. Saldo 1 247,01 eurot.
42. aasta oktoobrikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.10.
43. a, summas 235,76 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.11.
44. a. Saldo 1 482,77 eurot.
45. aasta novembrikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.11.
46. a, summas 302,14 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.12.
47. a. Saldo 1 784,91 eurot.
48. aasta detsembrikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.12.
49. a, summas 364,07 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.01.
50. a. Saldo 2 148,98 eurot.
51. aasta jaanuarikuu eest esitas avaldaja arve nr xxxx 31.01.
52. a, summas 371,64 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.02.
53. a. Saldo 2 520,62 eurot. Seega on võlgnevus perioodi
54. märtsist
55. a kuni
56. jaanuarini
57. a eest kokku summas 2 520,62 eurot.
58. Puudutatud isikule saadeti
59. veebruaril
60. a võlgnevuse kohta meeldetuletuskiri, milles on palutud võlgnevus tasuda hiljemalt
61. märtsiks
62. a. Puudutatud isik ei tasunud võlgnevust.
63. Avaldaja on arvestanud ka viivist alates
64. aprillist 2022 suuruses 8% aastas ehk siis 0,0219% päevas (8/365) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 27.02.
65. a. Viivist on arvestanud järgmiselt.
66. aasta märtsikuu arve nr 220313 31.03.
67. a, summas 289,03 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.04.
68. a, tasumata summalt 289,03 eurolt viivis 19,81 eurot alates 21.04.
69. a, viivitatud päevade arv
71. aasta aprillikuu arve nr xxxx 30.04.
72. a, summas 245,77 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.05.
73. a, tasumata summalt 245,77 eurolt viivis 15,23 eurot alates 21.05.
74. a, viivitatud päevade arv
76. aasta maikuu arve nr xxxx 31.05.
77. a, summas 176,73 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.06.
78. a, tasumata summalt 176,73 eurolt viivis 9,75 eurot alates 21.06.
79. a, viivitatud päevade arv
81. aasta juunikuu arve nr xxxx 30.06.
82. a, summas 123,65 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.07.
83. a, tasumata summalt 123,65 eurolt viivis 6,01 eurot alates 21.07.
84. a, viivitatud päevade arv
86. aasta juulikuu arve nr xxxx 31.07.
87. a, summas 123,08 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.08.
88. a, tasumata summalt 123,08 eurolt viivis 5,15 eurot alates 21.08.
89. a, viivitatud päevade arv
91. aasta augustikuu arve nr xxxx 31.08.
92. a, summas 119,44 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.09.
93. a, tasumata summalt 119,44 eurolt viivis 4,19 eurot alates 21.09.
94. a, viivitatud päevade arv
96. aasta septembrikuu arve nr xxxx 30.09.
97. a, summas 169,31 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.10.
98. a, tasumata summalt 169,31 eurolt viivis 4,82 eurot alates 21.10.
99. a, viivitatud päevade arv
101. aasta oktoobrikuu arve nr xxxx 31.10.
102. a, summas 235,76 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.11.
103. a, tasumata summalt 235,76 eurolt viivis 5,11 eurot alates 21.11.
104. a, viivitatud päevade arv
106. aasta novembrikuu arve nr xxxx 31.11.
107. a, summas 302,14 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.12.
108. a, tasumata summalt 302,14 eurolt viivis 4,57 eurot alates 21.12.
109. a, viivitatud päevade arv
111. aasta detsembrikuu arve nr xxxx 31.12.
112. a, summas 364,07 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.01.
113. a, tasumata summalt 364,07 eurolt viivis 3,03 eurot alates 21.01.
114. a, viivitatud päevade arv
116. aasta jaanuarikuu arve nr xxxx 31.01.
117. a, mille maksetähtaeg oli 20.02.
118. a, tasumata summalt 371,64 eurolt viivis 0,57 eurot alates 21.02.
119. a, viivitatud päevade arv
120. Kokku on avaldaja arvestanud viivist 78,24 eurot perioodi
121. aprillist
122. a kuni
123. veebruarini
124. a.
125. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lõike 2 punkti 3 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult ka sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust kokku 2 648,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 2 520,62 eurot, viivised 78,24 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.
126. Viru Maakohtu
127. märtsi
128. a määrusega võeti avaldus menetlusse ning toimetati puudutatud isikule kätte koos menetlusse võtmise määrusega avalduse ärakiri lisadega avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Puudutatud isik oli kohustatud esitada kirjalik vastus avaldusele 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
129. Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
130. märtsil
131. a, mis loeti kätte toimetatuks
132. aprillil
133. a. Puudutatud isikule selgitati avalduse kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt
134. maiks
135. a, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
136. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
137. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lõike 1 punkti 17 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lõike 1 punkti 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lõike 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 12.

§ 477

lõige 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lõikest 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lõike 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lõike 1 kohaselt.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lõike 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lõike 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kehtiva KrtS § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lõige 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik M.N. on korteriomandi, asukohaga xxxx omanikuks (registriosa nr xxxx). Nimetatut tõendab ka avaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõte. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
4. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu tasumata majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse nõude summas 2 520,62 eurot, mis on arvestatud perioodil
5. märtsist
6. a kuni
7. jaanuarini
8. a puudutatud isikule esitatud arvetega seoses. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved ja võlgnevuse arvestuse. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
9. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil
10. märtsist
11. a kuni
12. jaanuarini
13. a arvestatud majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 2 520,62 eurot.
14. KrtS § 42 lõike 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
15. Lähtudes eeltoodust on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates iga arve maksetähtajast kokku summas 78,24 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 78,24 eurot.
16. KrtS § 42 lõike 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1 000 euro. Käesoleval juhul on korteriühistu nõue 2 520,62 eurot. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot. MENETLUSKULUD 21.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 22.

§ 172

lõike 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikust, kes ei täitnud nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 23.

§ 174

lõike 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. 24.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 25. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik