← Eesti

2-22-18818/25

Obsah (11)§ 162§ 168§ 429§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 150§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Triin Reinmaa Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18818 Tsiviilasi Advokaadibü

§ 162

lg 4), sest kostja on üliõpilane, kellel puudub sissetulek, lisaks on kostja 100% töövõimetu. Kui kohus peaks leidma, et kostja peab siiski kandma hageja menetluskulud

§ 168

lg 5 järgi ning

§ 162

lg 4 ei kuulu kohaldamisele, leiab kostja, et hageja kulud märgitud ulatuses pole põhjendatud ega vajalikud. Üldteada olevalt on hageja analoogilisi hagisid, mis puudutavad võlaõigusseaduse 53. peatükki, esitanud juba aastaid ning tegemist on hageja jaoks st nö tüüphagiga, mis pole hageja jaoks enam keerukas, mistõttu hageja poolt märgitud tunnitasu ning ajakulu pole põhjendatud. Eeltoodu alusel palun jätta menetluskulud poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1 ls 1).

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1 ls 2).

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Kostja on peale hagi esitamist arvustuse Google arvustuste keskkonnast eemaldanud ehk lõpetanud kahjutekitava käitumise ning sellega hageja nõude täielikult rahuldanud. Tulenevalt

§ 168lg 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Kohus leiab, et sissetuleku puudumine ning 100% töövõimetus, ei ole sellisteks asjaoludeks, mis muudaksid menetluskulude väljamõistmise vastaspoolelt äärmiselt ebaõiglaseks. Vastupidise tõlgenduse kohaselt kannaks võlausaldajad alati oma õiguste kohtu kaudu kaitsmisega kaasnevat riski, mis läheb vastuollu tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõttega, et kaotaja kannab kulud. Seetõttu ei esine alust jätta menetluskulusid kostjalt välja mõistmata. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 174lg 1 ls 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid 2

(3)(

§ 174lg 1 ls 2).

Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu summas 420 eurot ning õigusabikulusid summas 720 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot tund (ilma käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks. Hageja õigusabikulud hõlmavad hagiavalduse koostamist, tõendite kogumist, analüüsi 4t ja hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamist 30min. Kohus leiab, et hagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks saab pidada maksimaalselt 2,5t. Kohus peab hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud tööaega põhjendatuks vastavalt taotlusele 30min ulatuses. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 480 eurot (3t x160 eurot). Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (

§ 150lg 4).

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (

§ 150lg 2 p 2).

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 420. Hageja loobus hagist. Seetõttu kuulub pool riigilõivust, s.o 210 eurot tagastamisele vastavalt hageja taotlusele. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 690 eurot, millest 210 eurot on riigilõiv ja 480 eurot on õigusabikulu. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.