1-19-7579/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2023 1-19-7579 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Roman Kuzovkin (ik 37602043728) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Iris Asuküla RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Roman Kuzovkinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 43 eurot ja 20 senti).
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Roman Kuzovkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 259 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Roman Kuzovkin tunnistati süüdi Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta 5 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus
10. detsembril
11. Karistuse tähtaeg lõpeb
12. aprillil
14. Vangla esitas maakohtule materjalid R. Kuzovkini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi vabastamist. Prokuratuur nõustub vanglaga. R. Kuzovkin soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
15. Kohus tuvastas formaalsed eeldused R. Kuzovkini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsete aluste osas sedastas kohus, et R. Kuzovkin viibib vanglas
16. korda, olles karistatud 18 korral. Korduvkaristatus näitab, et varasemad karistused pole R. Kuzovkinile mõju avaldanud. Hetkel kannab ta liitkaristust süstemaatiliste varguste ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Varasema elukäigu analüüs näitab, et R. Kuzovkin jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist, mida soodustab sõltuvusainete kuritarvitamine.
17. a diagnoositi R. Kuzovkinil uimastisõltuvus. Süüdlane on kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kõigil kolmel korral on ta katseajal toime pannud uue kuriteo. Ta rikkus ka erinevaid käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu puudub kindlus, et katseaeg mõjutaks R. Kuzovkinit õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.
18. Positiivseks luges kohus karistuse kandmise avavanglas, hõivatuse tööga, riigikeele õppe ning keevitajakursuste läbimise. Läbitud on „Eluviisitreening“ koos jätkutegevustega ning struktureeritud vestlused. R. Kuzovkin on korduvalt viibinud lühiajalistel väljasõitudel. Süüdlasele on ette nähtud veel „Eluviisitreeningu“ jätkutegevus. R. Kuzovkini vastutuse võtmine on jätkutegevuste toel kasvanud. Vabanemisjärgsed tingimusedki toetavad vabastamist. R. Kuzovkinit soovivad toetada vanemad. Samas ei ole toetavad peresuhted ning isaks olemine varem R. Kuzovkinit õiguskuulekana hoidnud. Vabanemisel oleks R. Kuzovkinil töökoht. Küll aga ei uskunud kohus, et see hoiaks R. Kuzovkini õiguskuulekal teel, kuivõrd varem pani ta vargusi toime töökoha ja pensioni saamise kõrval, sest olemasolevatest tõenditest väidetavalt ei piisanud. Karistatud on R. Kuzovkinit materiaalse kasu saamise eesmärgil toimepandud kuritegude eest. Seetõttu ei võimalda positiivsed asjaolud teha järeldust, et vangistus on piisavalt maandanud uute kuritegude ohtu. MÄÄRUSKAEBUS
19. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada R. Kuzovkin tingimisi enne tähtaega kohaldades talle lisatingimusi.
20. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et
21. jaanuaril 2023 on R. Kuzovkinile määratud noomitus sularaha omamise eest – tegemist ei ole rikkumisega, mille pinnalt saaks teha järelduse, et kinnipeetav ei ole suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme.
22. aprillil 2022 määrati talle korduvalt noomitus vanglasse tulemisega hilinemise eest. Distsiplinaarkaristus on kustunud (VangS § 65 lg 5).
23. R. Kuzovkin on vangistuses olnud vägagi järjepidev, tema riskikäitumine on maandatud. Ta on töötanud majandustöödel koristajana, avavanglas toidujagajana ning töötab alates
24. oktoobrist 2022 Hanza Mechanics Narva AS-is. Seega on tal töökogemuse harjumus, mis aitab õigel rajal püsida. Ta ei ole keeldunud lihttööst. Töötamine väljaspool vanglat näitab tema suhtes kujunenud usaldust. R. Kuzovkin on tegelenud enese arendamisega mitmetes sotsiaalprogrammides, läbinud A1 eksami 68,2% tulemusega, õppinud keevitajaks ning registreeritud Eesti Töötukassas aktiivseks tööotsijaks. „Eluviisitreeningus“ osales ta kõikidel kohtumistel aktiivselt saavutades programmi eesmärgi. Programmi jätkutegevuse kokkuvõtte kohaselt on R. Kuzovkinil vastutuse võtmine elumuutuste tegemiseks olulisel määral kasvanud, talle meeldib arutleda ja mõtteid väljendada, oskab näha muutusi varasemaga võrreldes ja julgeb oma probleemidest rääkida. Positiivne on tagasiside struktureeritud vestluste läbimisele – R. Kuzovkin soovib sõltuvusainetest loobuda ega soovi enam vanglasse sattuda. Kinnipeetava käitumine annab alust järeldada valmidust edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Karistus on täitnud oma eesmärgi. 2
25. Vabanemise korral läheks R. Kuzovkin endisesse elukohta ruumikasse heade elutingimustega majja, kus elavad ka tema vanemad. R. Kuzovkin suhtleb perega kirja ja telefoni teel, ta on kasutanud lühiajalise väljasõidu võimalust perega läheduse säilitamise eesmärgil. Peres on head ja toetavad suhted. Vanemad nõustuvad poega ennetähtaegse vabastamise korral igakülgselt toetama. R. Kuzovkin on motiveeritud nõudeid tasuma ning tänu tööharjumusele pole tal tasumisega probleeme. Ta töötab metallitoodetega tegelevas ettevõttes, kus on edaspidigi talle töökoht tagatud. Kaitsja on veendunud, et R. Kuzovkin suudab õigeid valikuid teha tuttavate osas ning elab seaduskuulekalt.
26. Maakohus on rajanud määruse vaid isiku varasemale karistatusele. R. Kuzovkinil on üldkeskharidus, ta lõpetas
27. a keevitaja kursused ning on töötamise käigus omandanud ehitaja oskused. Ta oskab riigikeelt A1 tasemel.
28. Vangla arvates seisneb R. Kuzovkini puhul oht kasutada vägivalda, mille käigus ta võib tekitada kergemaid kehavigastusi. Oht seisneb ka varguse toimepanemises elule ja tervisele mitteohtliku vägivallaga ning rahvatervise ohustamises narkootikumide käitlemise kaudu. Ohu tõenäosus on suurem siis, kui R. Kuzovkin on tarvitanud narkootikume või alkoholi, millega võib kaasneda impulsiivne käitumine. Kaitsja märgib, et R. Kuzovkin soovib sõltuvusainetest loobuda ning peab oluliseks mitte sattuda vanglasse. Ta ei ole viimastel aastatel alkoholi kuritarvitanud – viimase kuritöö sooritas ta kainena. Vangistuses ei ole ta vägivaldne olnud.
29. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud asjaolud vabastamise kasuks. R. Kuzovkini tingimisi enne tähtaega vabastamise korral on tõenäosus õiguskuulekaks eluks suurem kui vabanemisel pärast karistuse lõpuni kandmist. Reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuse eesmärgid on saavutatud ja tulevikuprognoos õiguskuulekuseks positiivne, kuna R. Kuzovkinil on kindel elu- ja töökoht ning toetav perekond. Vanglas läbitud koolitused ja sotsiaalprogrammid suurendavad seda tõenäosust veelgi. Lisakohustuste rakendamisega on võimalik R. Kuzovkinit suunata ja taasühiskonnastada – karistuse täielik ärakandmine omab tähtsust vaid isiku tegudele hinnangu andmisel, ent ei kindlusta eesmärgi saavutamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Kuzovkini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaitsja kaebuses ei ole maakohtu määrusele ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist, küll aga tugineb kaitsja argumentidele (kindel elu- ja töökoht, toetavad lähisuhted, sotsiaalprogrammi/vestluste läbimine, töötamine), mida maakohus kaalutlusotsuse tegemisel juba arvesse võttis. Mõningate positiivsete asjaolude ülekordamine määruskaebuses ei tähenda, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea.
31. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et
32. aprillil 2022 määratud distsiplinaarkaristus on kustunud (VangS § 65 lg 5) ning sellega poleks maakohus oma
33. aprillil 2023 tehtud määruses tohtinud arvestada. Küll aga ei soostu allakirjutanud kaitsja seisukohaga, nagu ei saaks kehtivast distsiplinaarkaristusest – noomitusest, teha järeldusi isiku tulevase õiguskuulekuse osas. Niinimetatud väiksed üleastumised normidest võivad samuti viidata piiripealsele käitumisele ning oma tegude tagajärgedele mittemõtlemisele või hoolimatusele. Sestap ei nõustu allakirjutanud kaitsja seisukohaga, et R. Kuzovkini käitumisele vanglas ei saa mingeid etteheiteid teha.
34. Kaitsja arvates on R. Kuzovkin vangistuses olnud vägagi järjepidev ning järgnevalt on ta määruskaebuses viidanud kõikidele positiivsetele asjaoludele, mis iseloomustavad süüdlase 3 käitumist vangistuses ning tema suhtumise muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus neid asjaolusid kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtnud. Küll aga ei kujunenud I astme kohtunikul veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud. Nii näiteks on kaitsja pikalt kirjeldanud R. Kuzovkini tööharjumust alates majandustöödele koristajaks määramisest kuni avavanglas ja sellest väljaspool töötamiskogemuseni välja. Maakohus märkis siiski õigustatult, et R. Kuzovkinit ei hoidnud varem õiguskuulekal teel ei töökoht ega pension. Hästi positiivne on mõistagi asjaolu, et R. Kuzovkinit usaldatakse sedavõrd palju, et võimaldatakse tal töötada väljaspool vanglat – see tagab parema sissetuleku ja resotsialiseerib isikut tõhusamalt, sest nagu praegusest asjastki nähtub, oleks süüdlasele tagatud ka edaspidi töökoht Hanza Mechanics Narva AS-is. 46-aastase R. Kuzovkini positiivsele töösättumusele vanglas vastanduvad tema harjumused vabaduses – nimelt on ta ametlikult töötanud vaid poolteist kuud
35. aastal. Peamiselt mitteametlik hõivatus, enne vangistust vanemate arvel elamine (ei tasunud eluaseme ja toidu eest) ja võlgade olemasolu (
36. a märtsis 4846 eurot), näitab isiku puudulikku toimetulekuoskust. Vanglas toetab R. Kuzovkinit ema ning vanemad lubavad teda igakülgselt toetada vabaduseski. Isiku vanust arvestades võiks pigem tema toetada vanemaid, mitte vastupidi.
37. Kaitsja on välja toonud enesearengu vangistuses, mida maakohus kaalutlusotsuse tegemisel arvestas, tuues mh välja R. Kuzovkini arengud vangistuses. Ringkonnakohtu praktikas reeglina lubavad kõik sõltlased tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses sõltuvusainetest loobuda ja avaldavad soovi enam mitte kunagi vanglasse sattuda. Sellest ei saa üheselt järeldada, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Iseloomustusest nähtuvalt on R. Kuzovkinil pikaajalised suhted narkootikumidega (alates
38. eluaastast) ning
39. a diagnoositi tal sõltuvus. Varasemalt on teda karistatud ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise eest suures koguses. Teadaolevalt on pikaaegsel narkosõltlasel kerge vanasse käitumismustrisse langeda. Vangla arvates kujutab sõltuvusainete kuritarvitamine endiselt uute kuritegude ohtu.
40. Määruskaebuse esitaja toob välja R. Kuzovkini vabanemisjärgsed elutingimused, head peresuhted ja lähedaste toe ning töökoha olemasolu. Iseenesest on positiivne, kui vabastatul on elukoht, toetavad lähedased ning toimetulekuks vajalikud vahendid. Mõistetavalt sujub sellise isiku vabanemine kergemalt. Küsimusele, kas need asjaolud kogumis annavad aluse väita, et R. Kuzovkin enam uusi kuritegusid toime ei pane, jaatavalt vastata ei saa. Iseloomustust lugedes ei jää märkamata, et R. Kuzovkin elas selles samas ruumikas heade elutingimustega majas koos vanematega ka enne vangistust, ta ei pidanud tasuma elamise ega toidu eest ning ilmselt olid suhted head enne vangistustustki. Sellele vaatamata iseloomustab isikut tavatult kõrge kriminaalne aktiivsus, mis on väldanud aastaid erinevate karistuslike meetmete kohaldamise kiuste. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja veendumust, et R. Kuzovkin suudab edaspidi õigeid valikuid teha tuttavate osas ning elab seaduskuulekalt. Iseloomustusest nähtuvalt on ta kuritegusid toime pannud grupi mõjul ning tal on osaliselt kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev suhtlusringkond. Grupis on ta toime pannud vargusi ja käidelnud narkootikume.
41. Isiku varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud on kahtlemata indikaator, mille järgi tema tulevast käitumist prognoosida. R. Kuzovkini varasemat elu ei iseloomusta üksnes paljukordne viibimine vanglas, vaid kuritegude valdav etteplaneerimine ja majandusliku kasu teenimise eesmärk – isiku käitumismustrit arvestades pole välistatud vangla riskihinnangus toodud riskide: oht vägivalla kasutamiseks ning varguse ja rahvatervisevastase kuriteo toimepanemiseks, realiseerumine. Praegust karistust kannab R. Kuzovkin KarS § 199 lg 2 p 9 ning KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, st mõlemad sätted viitavad kuriteo korduvale toimepanemisele. Kuritegude süstemaatilisus koos tõsiasjaga, et tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, kelle teod kuuluvad kuritegude kataloogi, mille korduvtoimepanemise oht on kohtupraktikat 4 arvestades suur, annavad aluse uusi kuritegusid prognoosida. R. Kuzovkini soov sõltuvusainetest loobuda ning mitte sattuda vanglasse, ei ole tema varasemat elukäiku arvestades ülemäära tõsiseltvõetav.
42. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et vanglast on R. Kuzovkin saanud palju teadmisi enda arendamiseks, paraku ei veena aga isiku varasem elukäik allakirjutanuid selles, et ta vabanemisel uusi kuritegusid toime ei pane. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Kuzovkini karistuse eesmärgid on täidetud. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 määruskaebus rahuldamata.
43. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele 20 minutit ning määruskaebuse esitamisele 180 minutit, millele vastab 302 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 50 eurot ja 40 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotletud tasu ei kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 216 euro. Korra § 1 p 10 kohaselt kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Seetõttu rahuldab kohus taotluse summas 259 eurot ja 20 senti (selles sisaldub käibemaks 43 eurot ja 20 senti). Kaitsjatasu kui menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel R. Kuzovkini kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5