Rahuldada M. J.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 03.03.2023.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,22,
4.
MS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskuluna ekspertiisi tegemisega seotud kulud 42 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 10.05.2023.a. Kohtuotsuse motiivid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi (Rahumäe tee 6/1, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) uurija abi M. P. otsusega 03.03.2023 otsusega karistati väärteomenetluses M. J.i selle eest, tema 06.10.2022 kella 15:07 ajal Endla tn 52juures juhtis mootorsõidukit, oli hooletu, ei juhindunud liiklusmärgi „anna teed“ nõuetest, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teisi liiklejaid ning sõitis otsa jalgrattal sõiduteed ületanud isikule K. K.. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustuse K. K.´ile (fikseeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega). M.J. rikkus Liiklusseaduse § 16 lg 1; Liiklusseaduse § 35 lg 1; Liiklusseaduse § 17 lg 1. Väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ja M.J.i karistati rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o. 420.00 EUR. Eelnimetatud otsuse peale esitas M.J. kaebuse. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et tema ei ole õnnetuses süüdi. Lähtudes
lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.
lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. M.J.ile heidetakse ette LS 16 lg 1 rikkumist. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. M.J.ile heidetakse ette LS § 17 lg 1 rikkumist. LS 17 lg 1 sätestab, et liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. M.J.ile heidetakse ette LS 35 lg 1 rikkumist. LS 35 lg 1 sätestab, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajat K. K.e ( jalgrattur, teine liiklusõnnetuses osaleja). Tunnistaja seletas, et 06.10.2022 ületas ta Kristiine keskuse ristmikku jalgrattaga, tuli Sõpruse pst poolt, et minna Tulika tänavale. Sõitis jalgrattaga üle ristmiku. See on fooriga ristmik, välja arvatud viimane jupp, mis on bensiinijaama juures. Kuna üks jalakäija ületas sebra, siis temale tundus, et jõuab temaga samal ajal ja kiirustas, jätsin ohutussaare vahele, et kiiremini jõuda. Sel hetkel kui jõudis sebrale, jalakäija oli üle jõudnud, auto hakkas liikuma ja siis jäi autole ette. Kukkus ja murdis 3 pöialuud. Tema suhtes alustati menetlust ja teda trahviti. Tema eksimus oli, et ta sõitis üle sebra, et ei tulnud jalgrattalt maha. Kiirustamisest natukene lõikas, ilma rattata oleks trajektoor sama olnud. Ta saab aru, et väljaspool ülekäigurada ei tohi teed niimoodi ületada. Kui ta alustas tee ületamist, siis auto seisis veel, tema oli veendunud, et jõuab üle. Muidu ei oleks liikunud. Kahju, et nii juhtus, see oli inimlik eksimus. Eksperdiarvamuse (tl 10-12) kohaselt ei olnud K.K vigastused eluohtlikud ja paranevad vähem kui 4 kuuga. Regionaalhaigla teatisest (tl 7) nähtub, et jalgratturil esines parema jala pöialuude murd. Menetlusalune isik M. J. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et on liigelnud hästi pikalt ja justnimelt Tallinna piires igapäevaselt pool päeva oma tööülesandeid täites. Sõidab 2 kriitilistes piirkondades, siiamaani ei ole midagi juhtunud, püüab olla hästi tähelepanelik. Sel korral ka, kõik oli hästi, tuju oli hea, sõitis seda teed, mida on sadu kordi sõitnud. Ta keeras paremale, enne ülekäigurada peatus rahulikult, nägi, et vasakult paremale kedagi ei tulnud, paremalt vasakule tuli üks inimene, selle lasin üle. Alustas sõitu, tal on suur auto, liikus ja kõik toimus järsku. Kui kaks sõitjat on, siis see toimub kiiresti. Ta nägin otse ees kollases ratturit, ta läks saare poole ja järsku võttis suuna auto ette. Seni kuni ta sain jala pidurile, tundis, et põks käis. Kohe pidurdas ja tõmbas tagasi, mõtles, et jäi alla. Hüppas kohe autost välja, vaatas, et ta sõitis jalgrattaga otse numbrimärgi vastu. Numbrimärgil on kriips peal, muud vigastust ei ole. Ta põrkas rattaga või stangega keset auto esiotsa, põrge lõi ratta pikali. Kui ta oli ületanud jalakäijate riba, alustas sõitu, et veenduda, et suure tee pealt midagi ei tule. Tema tundis, et tegi kõik, mis suutis, et õnnetust vältida. Ta ei tulnud selle peale, et rattur teeb sellise käigu. Ta ise tunnistas, et ta on vale liigutuse teinud ja sellest õppinud. Juhtimisõigus on kaebuse esitajal 45 aastat. Kohus vaatas ka videosalvestist (toimiku juures CD-l), kus kogu õnnetus on tervikuna nähtav. Rattur ei sõda otse üle tee ohutussaarele, et sealt jätkata teed Tulika tn suunas. Ta pöörab ülekäigurada ületades poolel teel ootamatult vasakule ja sõidab autole ette. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tihedas liikluses kogu aeg eeldada, et keegi teine liiklusseaduse norme rikub, sellisel juhul ei saaks liiklus üldse normaalselt sujuda. M.J.i ütlused selle kohta, et ta vaatas vasakule, nägi, et sõidukeid ega muid liiklejaid sealt poolt tema teele ei ole tulemas ja jätkas teed. Ta ei pidanud ette nägema, et rattur ootamatult oma trajektoori muudab ja üritab veel auto eest läbi lipsata. Sellise loogika kohaselt peaks autojuht iga tee ääres oleva põõsa juures igaks juhuks sõitma jalakäija kiirusega, sest äkki keegi otsustab põõsa tagant vales kohas teed ületama asuda. Või peaks eeldama näiteks, et kõnniteel liikuv inimene otsustab äkki teele astuda selleks mitte ettenähtud kohas. Videosalvestise kohta on koostatud ka vaatlusprotokoll (tl 14). Sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 2-3) kajastuvad õnnetuses osalejate andmed, õnnetuse aeg 06.10.22 ja koht Endla 52 juures. Mõõtmisi ei teostatud. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et aeg reageerida oli M.J.i jaoks liiga lühike ja õnnetus juhtus seetõttu, et rattur ilmus sõiduki ette ootamatult. Ta oli seal, kus ta ei oleks tohtinud olla. M.J.il ei olnud võimalik õnnetust ära hoida. M. J. ei olnud ettevaatamatu, oma isiklikku kogemust ja kõike arvesse võttes käitus ta piisavalt ettevaatlikult. Lisaks sellele veendus ta , et vasakult suunalt ei tulnud tema liikumisteekonnale ette teisi liiklejaid. Tal puudus juba pöörde ajal igasugune vajadus vasakule veelkord pilku heita, ta oli pööret juba lõpule viimas, kui ootamatult sööstis talle ette jalgrattur. Kohutväline menetleja ütles kohtuvaidlustes: „Miks ta sinna kohta üldse sattus, kus ta autoga kokku põrkas, seda seletas ta kohtuistungil väga selgelt, et ta sai aru, et autojuht annab teed, laseb ülekäigurajal üle sõita, kui sai aru, et autojuht hakkab liikuma, siis lisas kiirust ja tõmbas vasakule ja sõitis teele, kus auto otsa sõitis.“ Jalakäigurajal oligi ratturil võimalus otsesuunas teed ületada, selles M.J. teda küll kuidagi ei takistanud. Õnnetus juhtuski seetõttu, et jalgrattur ei sõitnud otsesuunas üle tee jalakäigurajal, et sealt edasi Tulika tänavale suunduda, vaid ta otsustas ohtussaare vahele jätta ja poolelt ülekäigurajalt suunda muuta. Nagu ta ise ütles, et „natukene lõikasin“ ja teed lõikas ta kiirustades. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindaja väitega, et videost oli näha, et tegelikult auto ei seisnud hetkekski. Kui üks inimene sebralt üle läks, enne seda auto aeglustas, siis sõitis hästi aeglaselt, kui isik, kes sebrast üle läks võibolla grammi võrra Volkswageni kiirus tõusis. Kui jalgrattur arvas, et auto seisis, siis ta lihtsalt hindas olukorda valesti. 3 Kohtu hinnangul oli M.J. liikluses viisakas ja hooliv ning hoidus kõigest, mis võiks teisi liiklejaid kahjustada. Ta ei rikkunud ka LS § 17 lg 1 nõudeid. Ta juhinduski kõiges liikluskorraldusvahendite nõuetest. Oma otsuses ei ole kohtuväline menetleja ka täpsustanud seda, millise liikluskorraldusvahendi nõudeid kaebuse esitaja rikkus. Kohus seda ise leidnud ei ole. Oma käitumisega ei ohustanud M.J. teisi liiklejaid, seega ei pannud ta toime ka LS § 35 lg 1 nõudeid. Kaebus tuleb rahuldada ja M.J.i suhtes menetlus lõpetada
Ekspertiisikulu tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.