Obsah (8)

§ 210§ 367§ 162§ 174§ 133§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-108839 Tsiviilasi Bondora AS hagi K. K. vastu

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 2 126 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste annuiteetmaksetena (60 osamaksega) hiljemalt 11.11.

1. Lepingu järgi oli lepingutasu 126 eurot, kostja kohustus tasuma laenu kasutamise eest intressi 22,33% aastas ning lepingu haldustasu 4% laenusummast aastas. Lepingu kohaselt võib laenuandja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (v.a intress) laenuvõtjalt viivist intressimäärale vastavas määras (dtl 21–44; 168-169); - laenuandja saatis 14.02.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles (dtl 135); - laenuandja ütles 14.03.2022 avaldusega laenulepingu üles (dtl 127); - kostja on tasunud 22.03.2022 laenu katteks 1 euro (dtl 62); - hageja on 20.07.2022 loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le GS Core (dtl 89) ning kohus on 08.12.2022 kohtumäärusega kaasanud GS Core OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
2. Kostja väited selle kohta, et tal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning ta ei ole hageja suhtes võlgnik, ei välista kohtu hinnangul hagi rahuldamist. Kostja on esitanud kohtule temale 28.07.2022 saadetud teate nõude loovutamise kohta, mille kohaselt teavitas hageja, et on 20.07.2022 loovutanud OÜ-le GS Core (registrikood 16183586) nõuded kostja vastu, mis tulenevad ja on seotud 23/11/2021 sõlmitud laenulepinguga nr xxxxxxxx ning millele lisanduvad kõrvalnõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna 3 laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse (

) § 210 lg 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue ning sama sätte lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust.

§ 210

lg 3 kohaselt võib õigusjärglane

§ 210

lõikes 2 nimetatud juhul astuda vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Käesolevas tsiviilasjas on GS Core OÜ kinnitanud kohtule, et sõlmis 20.07.2022.a Bondora AS-ga nõuete loovutamise lepingu, mille raames loovutati OÜ-le GS Core ka Bondora AS-i ning kostja vahel 23.11.2021.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxx tuleneva nõuded. GS Core OÜ märgib, et kuna kostja pole andnud

§ 210

lg 3 järgset nõusolekut selle kohta, et GS Core OÜ võiks õigusjärglasena astuda õiguseelneja (hagejaks oleva Bondora AS-i) asemel menetlusse, siis on GS Core OÜ ja Bondora AS kokku leppinud, et viimane jätkab hagemist. Selguse huvides ja hoidmaks ära võimalikke vaidlusi on GS Core OÜ volitanud Bondora AS-i esindama GS Core OÜ-d võlanõuete, millised tulenevad Bondora AS-i ning K. K. vahel 23.11.202.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxx, sissenõudmisel tsiviilasjas nr 2-

1. (dtl 104). Kohus on GS Core OÜ kaasanud käesoleva tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel.
2. 23.11.2021 laenulepingu kohaselt väljastati kostjale laen summas 2 126 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud põhiosa katteks 1 euro. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse summas 2 125 eurot (2 126 – 1). Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt välja 2 125 eurot.
3. Hageja palus kostjalt välja mõista intressi võlgnevuse summas 140,22 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 22,33% aastas. Hagi kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates
4. osamaksest, s.o alates 13.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 11.03.
5. Intressivõlgnevuse summa on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 13.12.2021 intressi osamakse summas 23,74 + maksegraafikujärgne 11.01.2022 intressi osamakse summas 39,20 eurot + maksegraafikujärgne 11.02.2022 intressi osamakse summas 38,83 eurot + maksegraafikujärgne 11.03.2022 intressi osamakse summas 38,45 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste ja laenulepingu tingimuste p 7.
6. alusel ning mõistab kostjalt välja intressi 140,42 eurot.
7. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnetava lepingu haldustasu summas 25,53 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 4% laenusummast kuus. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates laenulepingu maksegraafiku
8. osamaksest, s.o alates 13.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 11.03.
9. Lepingu haldustasu võlgnevus on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 13.12.2021 haldustasu osamakse summas 4,26 + maksegraafikujärgne 11.01.2022 haldustasu osamakse summas 7,09 eurot + maksegraafikujärgne 11.02.2022 haldustasu osamakse summas 7,09 eurot + maksegraafikujärgne 11.03.2022 haldustasu osamakse summas 7,09 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu põhitingimuste ja laenulepingu tingimuste p 8.
10. alusel ning mõistab kostjalt välja lepingu haldustasu 25,53 eurot.
11. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise määraga 0,06% päevas põhinõudelt alates 26.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui on põhinõude suurus. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimuste p 9.
12. kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel 4 (v.a intress) laenuandja nõuda laenuvõtjalt viivist eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras. Laenulepingus kokkulepitud intressimääraks on 22,33% aastas, s.o 0,06% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 26.04.2022 kuni põhinõude (2 125) eurot kohase täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teine lause ja

§ 367. 14.

Hageja nõuab kostjalt 14,99 eurot võlgnevuse sissenõudmise kuluna. Hagi kohaselt on nimetatud summa maksehäireregistri teatise tasu ning nimetatud tasu näol on sisuliselt tegemist võlgnevuse sissenõudmise kuluga laenulepingu üldtingimuste p 13.

1. tähenduses. Hageja on ka selgitanud, et maksehäireregistri teatise tasu (tasu krediidiinfosse teate edastamise eest) hind tuleb hageja hinnakirjast. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 14,99 eurot. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja laenulepingu tingimuste p 13.
3. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega nõude seaduslikkuse ja põhjendatuse või võlgnevuse olemasolu kohta. Kohtu hinnangul on hageja käesolevas tsiviilasjas selgelt toonud välja oma nõude, nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ning esitanud tõendid, mis kinnitavad hageja poolt välja toodud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostja põhistamata ja tõendamata väited võlgnevuse olemasolu kohta.
4. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 2125 eurot, intress 130,22 eurot, lepingu haldustasu 25,53 eurot, võla sissenõudekulud 14,99 eurot ja viivis põhinõudelt (2125 eurot) 0,06% päevas alates 26.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui on põhinõude suurus.
5. Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

18.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja on käesolevas tsiviilasjas 12.10.2022 menetlusdokumendis toonud välja, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv kogusummas 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot. Kohus on 02.03.2023 kohtukirjas määranud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 07.03.
2. Kohus määras, et vastaspoole menetluskuludele võib vastuväiteid 5 esitada kuni 10.03.
3. Menetlusosalised nimetatud kuupäevaks menetluskulude nimekirju ei esitanud ning määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks toimiku materjalide pinnalt.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.
5. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 2 771,12 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 3 000 eurot tasuda riigilõivu summas 385 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 385 eurot. 22.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 405 eurot (riigilõiv 385 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 24. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6