p 3 kohus otsustas: Rahuldada kaebus ja tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.02.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,22,017450 – A. N.i süüdi tunnistamises LS § 223 lg 1 järgi ja mõistetud karistuse osas ning lõpetada väärteomenetlus
lg 1 p 1 alusel.
N.ile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 975 eurot (sisaldab käibemaksu). Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 05.04.2023.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 04.05.2023.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.02.2023 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,017450 karistati A. N.it liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Vastavalt 18.01.2023 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1619688 juhtis A. N. 21.11.2022 kell 17:55 Tallinnas Reidi teel, Lootsi 8/1 juures, liikudes Ahtri tn suunas, mootorsõidukit BMW X5 reg. märgiga xxxx, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teist vara. Enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ning sooritas reavahetusmanöövrit. Puuduliku külgvahe tõttu riivas temast paremal pärisuunaliselt otse oma sõidurajal liikunud sõidukit Opel Astra r/m xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S ASile ja I. L.. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 21.02.2023 esitas A. N. kohtule kaebuse, milles taotleb politsei otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist
Kaebuse kohaselt osales ta 21.11.2022 liiklusõnnetuses Reidi teel. Sõitis vasakpoolsel sõidurajal ning oli vaja reastuda parempoolsele sõidurajale. Veendus, et temast paremal on auto piisavalt kaugel ning reastus ohutult. Pärast seda nägi, kuidas temast taha jäänud auto kiirendas temast omakorda veel paremale jäänud sõidurajale ja rammis seejärel oma vasaku esinurgaga tema auto tagumist paremat nurka. Seejärel sõitis see auto (Opel) edasi ning jäi foori juures seisma. Tema jäi kohe pärast kokkupõrget seisma oma sõidurajal, kuid nähes teda edasi sõitmas, otsustas Opelile järele sõita ja peatus viimase taga. Kui avas Opeli ukse, siis sai kohe aru, et Opeli juht on purjus, kuna viimane käitus ebaadekvaatselt ning tunda oli alkoholilõhna. Opeli juht tahtis ära sõita, kuid takistas teda. Hiljem saabus kohale teise autoga Opeli juhi sõber. Kui sõber sai aru, et kutsutakse politsei, siis lahkus, ka sõbral olid alkoholilõhnad. Kutsus politsei, sest oli täiesti kindel, et politsei tuvastab tõe, kuna selles kohas on kaamerad. Kui talle koostati protokoll, siis oli šokis. Politsei kirjeldus on täiesti vale. Kokkupõrge autode vahel ei toimunud mitte siis, kui tema sõidurada vahetas, vaid pärast seda, kui Opeli juht sõitis omakorda temast paremale reale ning hakkas temast paremalt mööda sõitma ja rammis sellel ajal tema autot. Liiklusõnnetus toimus selliselt nagu skeemil (kaebusele lisatud pilt). Tema manööver oli lõppenud ning liikus otse mööda sõidurada, kui Opeli juht otsustas pöörata tema kõrval rajale ja temast mööda sõites, rammis teda. See tundus alguses nagu liiklusraev, hiljem sai aru, et põhjuseks oli juhi alkoholijoove. Lisas tema poolt sündmuskohal tehtud foto, kust on näha, et pärast liiklusõnnetust jäi Opel seisma eespool ning tema valge BMW on tagapool. Kui tema oleks Opelo ette reastunud ja sellega õnnetuse põhjustanud, siis kuidas sai Opeli juht temast omakorda uuesti ettepoole jõuda? Selgitab – sellepärast, et Opeli juht reastus ise kõige parempoolsesse ritta ning kihutas temast uuesti mööda ja selle käigus Opeli juht riivaski tema autot. Politsei võttis valikuliselt videosalvestuse kohast, kust ei ole näha liiklusõnnetuse toimumine. Tallinna kaamerad (https://ristmikud.tallinn.ee/index.php/cams) filmivad seda kohta täpselt avarii toimumise kohas, kuid seda salvestust ei võetud toimikusse. Lisab siia väljavõtte, kuidas Tallinna liikluskaamerast on sündmuskoht näha. Opeli joobes juht väidab oma seletuses nagu oleks ta surunud teelt välja haljasalale. Seegi on absoluutselt vale. Politsei kontrollis sündmuskohal seda – tee äärtes oli värske sadanud lumi ning vastu äärekivi või haljasalale sõitmine oleks olnud näha. Seal ei olnud ühtegi jälge. Kohtumenetlus 22.03.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad R.-R. L., A. S., K. K. ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid ja videosalvestisel talletatut. Samuti võttis kohus asja materjalide juurde väljatrüki Delfi kaardist täpsustamaks aset leidnud liiklusõnnetuse asjaolusid. Kaebuse esitaja ja tunnistajad joonistasid aset leidnud sündmusest ja sündmuskohast omakäelised skeemid. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde. On selgusetu, kus kohtuvälise menetleja hinnangul toimus kokkupõrge. Salvestus ei kinnita kokkupõrke toimumist. Neil on veel üks tunnistaja, kes kirjeldab samamoodi ümberreastumist, kuid varasemalt ehk siis lõigus, kus oli 2 sõidurada. Seda salvestus kahjuks ei kinnita. Räägib sellest, et üks auto justkui sõitis ka äärekivi peale, aga kes kinnitas 2 ka seda, et ei näinud kokkupuudet. A. N. ja K. K. sõitsid kodust tööle, neile oli tegemist tuttava ja harjumuspärase teega. Neil oli vaja sõita Narva maantee 7B, oma töökohta, selle töökoha parkla asub maja taga. Selle juurde pääseb Ahtri tänava kaudu. Selleks tuleb Reidi teelt sõita otse Ahtri tänavale ning teha seejärel Ahtri tänaval tagasipööre või nagu K. K. ütles – vasakpööre, ehk siis liikuda vasakpoolsel sõidurajal. Kui selleks esimeseks sõiduraja vahetuseks, oli vajadus ja põhjus, siis hilisemaks, uueks sõiduraja vahetuseks mitte mingisugust vajadust ega põhjust ei olnud. Seega on üldse ebaloogiline, miks pidi A. N. tegema selles kohas mingisugust ümberreastumise manöövrit. R. R. L. väidab, et tema jaoks ootamatult kõrvalrajal liikuv BMW juht üle pideva joone tegi ümberreastumist ning selle tagajärjel pidi ta sõitma haljasalale. On näha ilmastikuolud ehk siis tee äär oli kaetud lumega. Mingil põhjusel aga R. R. L. sündmuskohale saabunud politseinikele ei rääkinud sellest, et ta sõitis haljasalale. See on ka põhjus, miks politseinikud seda haljasala ei läinud fotografeerima. Teine põhjus muidugi on see, et politseinikud olid lihtsalt lohakad ja laisad. Tegid mitukümmend pilti sõidukite vigastustest, aga ei teinud pilte sündmuskohast. Menetluse käigus sai teada, et R. R. L. oli ka alkoholi tarvitanud. 0,60 milligrammi liitris juba läheneb kriminaalsele joobele. Tunnistaja S. ütlustest nähtuvalt temale tundus, et mõlemad juhid niimoodi kiirendasid, sest isegi kasutas sellist terminit nagu võistlus. Ehk siis alkoholi tarvitanud inimesele on see üsna loomulik käitumine, et ta on pidurdamatu ja ei suuda oma käitumist juhtida. Kui tõepoolest toimus ümberreastumise manööver, siis on ilmselt R. R. L. vihastanud, vajutanud gaasi juurde ja püüdnud siis paremalt poolt sõita omakorda ettepoole A. N.i autost. Ta lihtsalt hindas seda külgvahet, gabariite ja seda, kus sõidurajal ta paikneb valesti ja seetõttu riivaski oma sõidurajal liikuva A. N.i auto tagumist nurka. Mitte ühtegi tõendit selle kohta, et A. N. oleks teostanud ümberreastumise R. R. L.i auto ette selles lõigus, kus on juba 3 või 4 sõidurada – ei ole. On ilmne, et kokkupõrge toimus sellises olukorras, kus A. N.i auto oli R. R. L.i sõidukist eespool, sest ühel sõidukil on vigastatud esimene vasak nurk ja teised tagumine parem nurk. Ja see auto, mille tagumine nurk on vigastatud, oli ju teisest autost eespool. Ja kui tõepoolest toimus kokkupõrge ajal, mil toimus ümberreastumine, siis oleks pidanud A. N. selle manöövri lõpuks jõudma L. auto ette, aga ta ei jõudnud. L. ütlused on täiesti ulmelised, räägib sellest, kuidas pärast haljasalale sõitmist otsustas, et ta sõidab sellest autost teise sõiduraja kaudu vasakult poolt mööda ja siis reastub tema ette. Selleks pidi tegema sellise suure kaare ja päris järsu manöövri, et sinna niimoodi jõuda. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Leiab, et ka joobes juht ei pruugi olla alati õnnetuse põhjustaja. Antud asjas niimoodi juhtunud ka on: kokku sattusid joobes juht ja teine juht, kes ettevaatamatusest põhjustas liiklusõnnetuse. Mõlemale juhile on nende rikkumiste toimepanemise eest määratud karistus. Mis puudutab liiklusõnnetuse sündmuskohta, siis tagantjärgi on see tõesti äärmiselt keeruline sentimeetri täpsusega paika panna. Kõiki tõendeid kogumis uurides politsei jõudiski järeldusele, et just A. N. oli see isik, kes sooritas manöövrit ja sõitis otse tema kõrval liikunud sõidukile. Miks pärast ei ole fikseeritud siin seda jälge, siis on asjaolu tõenäoliselt selles, et R. R. L. viidi sündmuskohalt ära joobe tuvastamiseks. Kuna see kokkupõrge või peatumise koht on ikkagi üsna suure vahega, siis avariigrupil ei olnudki tõenäoliselt ühtegi indikatsiooni, et selline äärekivile sõitmine sai seal toimuda. Et hakata avariigruppi lohakuses süüdistama – on ilmselgelt liialdus. Kahjuks on asjas video tõesti selline nagu ta on. On ilmselgelt näha seda, et härra N. liigub teisest autost kiiremini. Ilmselgelt on näha situatsiooni, kus kohas kaks sõidukit liiguvad kõrvuti. Küll aga kindlasti ei ole näha seal liiklusraevu. Asjas on neil täiesti objektiivne tunnistaja A. S.. Tema seletas täna istungil, et ei tunne kumbagi osapoolt. Tema rääkis täpselt, kuidas ta seda liiklussituatsiooni nägi, need ütlused on siin asjas võtmetõendid ja riimuvad teiste tõenditega. Kohtuliku arutamise järeldused
lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 3 Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. A. N.ile on ette heidetud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. N. LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 nõudeid. Vaidlust ei ole selles, et 21.11.2022 kell 17:55 Tallinnas, Reidi teel toimus liiklusõnnetus, kus osalejateks olid A. N., kes juhtis sõiduautot BMW X5 reg. märgiga xxxx ja R.-R. L., kes juhtis sõiduautot Opel Astra reg.märgiga xxxx ning sõidukite kokkupõrke tagajärjel sai kahjustada BMW parempoole tagatiib ning Opel Astra vasakpoolne esinurk. Seda kinnitavad ka väärteoasjas kogutud tõendid: 21.11.2022 on koostatud liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) BMW X5 reg. märgiga xxxx (sõiduki omanik on Swedbank Liising AS), kahjude kirjeldusena on märgitud parempoolse tagatiiva kahjustus; 2) Opel Astra reg. märgiga xxxx (sõiduki omanik on I. L.), kahjude kirjeldusena on märgitud, et vasakpoolne esinurk on kahjustatud. 21.11.2022 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles tuvastati, et sündmuskohaks on Tallinn, Reidi tee, Lootsi tn 8/1 juures. Sõiduauto BMW X5 reg. märgiga xxxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõiduauto seisab Reidi tee esimesel sõidurajal sõidusuunaga Jõe tn poole, sõiduauto parempoolsel tagatiival on kraapejäljed. Sõiduauto Opel Astra reg. märgiga xxxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõiduauto seisab Reidi tee esimesel sõidurajal sõidusuunaga Jõe tn poole, sõiduauto vasakpoolsel esinurgal ja esitiival on kraapejäljed. Seega on 21.11.2022 kell 17:55 Tallinnas, Reidi teel aset leidnud liiklusõnnetuses kaks osapoolt – kaebuse esitaja A. N. ning Opel Astrat juhtinud isik R.-R. L., keda on samuti karistatud käesolevas väärteoasjas, kuid mitte liiklusõnnetuse põhjustamises, vaid mootorsõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis. Vaidlus on tõusetunud liiklusõnnetuse põhjustajas. Antud asjas on A. N. ja tema kaitsja juhtinud tähelepanu liiklusõnnetuse teise osapoole käitumisele ning leidnud, et kogutud tõendid ei osunda kuidagi A. N.ile kui liiklusõnnetuse põhjustajale. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline oli mõlema liiklusõnnetuses osaleja käitumine sündmuskohal ning kas kogutud tõendid on piisavad, jaatamaks A. N.i süüd antud väärteoasjas. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt
A. N.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta kodunt tööle aadressile Xxxx, sõitis mööda Reidi teed kesklinna suunas, hoidis paremale ja seal on ümberpööre, et sõita kontori parklasse. Pidi vasakust reast ümber reastuma, veendus, et midagi ei ohusta ja teostas manöövri. Mingi lühikese aja pärast see teine osaleja liikus paremasse ritta ja lõi tema auto tiiva piirkonda pärisuunas paremalt poolt. Pärast kokkupõrget hakkas pidurdama, teine osaleja jätkas liikumist. Kuna põles punane tuli, jäi teine osaleja seisma ning ta reastus paremasse äärmisesse ritta, astus autost välja ja läks teist osalejat kinni pidama, kuna ta arvas, et teine osaleja tahab ära sõita, kutsus politsei. Sündmuskohast omakäeliselt koostatud skeemil näitas kokkupõrke toimumise kohta: see toimus siis, kui ümber reastus, kuna jätkas liikumist, tema taga olev auto reastus ümber ja lõi tema autot paremalt 4 poolt tiiba. Kõigepealt vahetas tema rada, siis tema järel teine osapool. Enne laia tee osani jõudmist on seal kaks sõidurada, kaherealisel teel liikus vasakus reas, kui tegi ümberreastumise, oli seal radasid ilmselt rohkem. Pärast tema reavahetust reastus teine auto omakorda veel paremale ritta. Kokkupõrke hetkel oli teine sõiduk temast tagapool, teine sõiduk jätkas liikumist paremas reas ning sõitis temast ette, sellepärast on teine sõiduk ka fotol temast eespool. Liiklusõnnetus ei toimunud sellel rajal, kus (fotol) kaks sõidukit seisavad, vaid vasakul rajal. Tema oli täielikult teisel sõidurajal ja teine sõiduk oli osaliselt esimesel ja osaliselt teisel sõidurajal. Kui hakkas ümber reastuma, oli seal katkendlik joon, teine sõiduk nihkus sellele pidevale joonele. Kokkupõrge toimus kohast, kus nad seisma jäid, kuskil 10-20 meetrit varem. Tunnistaja R.-R. L. (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki Ople Astra juht) ütluste kohaselt sõitis ta Reidi teelt Mere pst suunas, sõitis esimeses reas ja järsku keeras teisest reast valge BMW ilma suunatuleta üle pideva joone talle esitiiba sisse. Jõudis teeservast üles keerata, et midagi suurt ei juhtunud, jäid seisma, tuli politsei, ta viidi minema. Kokkupõrge toimus Reidi teel enne seda teeotsa, mis keerab sadamasse. Tunnistaja märkis Delfi kaardi väljatrüki peale ristiga ümberreastumise, kokkupõrke ja seismajäämise koha. Selgitab, et kui äärekivi peale sõitis, ei jäänud seisma, sõitis BMW-le järele, sõitis BMW-st ette. Sündmusel oli tunnistaja, üks meesterahvas, kes tuli lihtsalt joostes sinna, andis telefoninumbri ja läks kohe edasi. Selles kohas, kus toimus kokkupõrge, oli 4 sõidurada, enne on kaks rada ja siis läheb neljaseks. Selles tee osas, kus on 2 rada, liikus kõige esimeses, parempoolsel. Kui tee läheb neljaseks, peab hoidma paremale, valis esimese raja, reastus paremale. Kui reastus 4rajalisel osal kõige parempoolsele rajale paremale poole, siis see teine auto liikus tema kõrval edasi, mõlemad liikusid edasi paralleelselt. Teine auto reastus vasakult tema ritta kohas, kus on pidev joon. Tema autol sai kahjustada vasaku esitiiva tõus, teisel autol sai viga tagumine parem stange nurk. Sellel hetkel, kui autod kokku põrkasid, oli teine auto temast eespool. Pärast kokkupõrget sõitis teine auto sinna päris parempoolsele rajale tema ette ja jäi sinna seisma. Sõitis haljasalale, jõudis enne posti tagasi keerata ja siis läks teisest autost vasakult poolt mööda teise sõiduraja kaudu ja siis reastus teise auto ette. Sellel ajal oli lumi maas ja ongi imelik, et uurija ütles ka, et huvitav, et see avariigrupp ei käinud seda üle muru olevat jälge pildistamas. On veendunud, et kokkupõrge toimus ajal, mil ta oli sellel 4-rajalisel osal kõige parempoolsel sõidurajal. Pärast seda, kui see kahe sõidurajaga osa ära lõppes, olid mõlemad kõrval radadel ja mõlemad reastusid paremale. Olukorras, kus tema reastus algul sinna paremasse ritta ja teine auto tema kõrvalt tema endisesse ritta, mingit kokkupõrget ei toimunud. Seega annavad A. N. ja R.-R. L. liiklusõnnetuse toimumise asjaoludest nii sarnaseid kui ka erinevaid ütlusi. Mõlema ütlustest nähtub, et pärast esimest reastumist sõitsid mõlemad sõidukid veel paralleelselt edasi ning kokkupõrge ei toimunud kaherajalisel teelõigul vaid pärast seda (R. R. L.i ütluste kohaselt toimus kokkupõrge neljarajalisel teelõigul). Ütluste oluliste erinevustena toob kohus välja järgneva. Nimelt võib A. N.i ütlustest välja lugeda, et tema kõige parempoolsemale rajale (kus juba 4 sõidurada) üldse reastuda ei soovinud ning kokkupõrge toimus vasakul rajal, s.o tema oli täielikult teisel sõidurajal ja teine sõiduk oli osaliselt esimesel ja osaliselt teisel sõidurajal. R.-R. L. ütluste kohaselt aga toimus kokkupõrge ajal, kui A. N. hakkas reastuma üle pidevjoone tema ritta, s.o kõige parempoolsemasse ritta. Nende ütlustes on ka erinevused osas, mis puudutavad mõlema edasist käitumist pärast kokkupõrget. A. N.i ütluste kohaselt jätkas teine sõiduk pärast kokkupõrget liikumist paremas reas ning sõitis temast ette (sellepärast on teine sõiduk ka fotol temast eespool). R.-R. L. ütlustest nähtuvalt aga sõitis ta pärast kokkupõrget haljasalale, jõudis enne posti tagasi keerata ja siis läks teisest autost vasakult poolt mööda teise sõiduraja kaudu ja reastus teise auto ette. Lähtudes A. N.ile etteheidetavast väärteokirjeldusest on ilmne, et kohtuväline menetleja on pidanud usutavaks R.-R. L. versiooni juhtunust. Samas jääb kohtule aga selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja sellekohasele seisukohale jõudnud. 5 Kohtu hinnangul puuduvad tõsikindlad tõendid nii teo toimepanemise koha kui ka liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ning seda järgmistel põhjustel. Kohtuväline menetleja on teo toimepanemise kohaks märkinud Reidi tee Lootsi 8/1 juures. Lähtudes kohtu poolt asja materjalide juurde lisatud Delfi kaardist on selgelt näha Lootsi 8/1 asukoht Reidi teelt vaadatuna ning nimetatud asukoha juures on Reidi teel veel üks sõidurada, s.o parempöördeks ettenähtud aeglustusrada. Liiklusõnnetuse osapooltest on vaid A. N. osundanud kokkupõrkele Lootsi 8/1 juures (nähtub kaebusele lisatud fotost ning kohtuistungil Delfi kaardile märgitud kokkupõrke asukohast). Samas liiklusõnnetuse teine osapool R.-R. L. märkis Delfi kaardil kokkupõrke kohaks teise asukoha, s.o Lootsi 8/1 edasi ristmiku (Ahtri tn) suunas. Ka kohtuvälises menetluses ja kohtus üle kuulatud tunnistaja A. S. ei räägi kokkupõrke toimumisest Lootsi 8/1 juures. Tunnistaja A. S. ütlustest nähtuvalt ta kokkupõrget ei näinud, kuid nägi R.-R. L. poolt juhitud sõidukit üle äärekivi sõitmas ning kõik toimus seal, kus oli kaks sõidurada. Sellekohased ütlused on omakorda vastuolus aga mõlema liiklusõnnetuse osapoole ütlustega, milliste kohaselt toimus kokkupõrge pärast kaherajalist teelõiku (R. R. L.i ütluste kohaselt toimus kokkupõrge neljarajalisel teelõigul). Kohtuväline menetleja on A. N.i suhtes tehtud lahendis märkinud, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, sh sõidukite ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja tunnistaja ütlustega, kuid kohus sellega ei nõustu. Toimikus olevatest sõidukite ja sündmuskoha vaatlusorotokollidest nähtuvad küll liiklusõnnetuse osapooled ja sõidukite vigastused, kui nimetatu pinnalt ei saa kuidagi jaatada teo toimepanemist väärteoprotokollis märgitud kohas ja kirjeldatud viisil. Sündmuskoha skeemi koostatud ei ole, fotod ja salvestised puuduvad ning ka muid kokkupõrkele viitavaid jälgi talletatud ei ole. Ometi andis R.-R. L. ütlusi, mille kohaselt sõitis ta pärast kokkupõrget haljasalale üle äärekivi ning värskelt maha sadanud lumi (nähtub kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotolt) oleks sellekohaste jälgede talletamise teinud kohtuvälisele menetlejale üsnagi lihtsaks. Kohtuistungil küll kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et võimalikku jälge ei ole fikseeritud, kuna R.-R. L. viidi sündmuskohalt ära joobe tuvastamiseks ning menetlejal puudus vastav teave äärekivile sõitmise osas, siis sellekohased väited ei õigusta kuidagi avariigrupi töös aset leidnud minetusi. Seda enam, et lähtudes väärteoprotokollis märgitust, mille kohaselt tuvastas kohtuväline menetleja konkreetse teo toimepanemise koha, s.o Lootsi 8/1 juures, oleks kohtuväline menetleja saanud liiklusõnnetuse olulised asjaolud talletada skeemil ning jälg üle äärekivi sõitmisest pidi olema avariigrupile nähtav ka ilma sellele konkreetselt osundamata. Olukorras, kus menetleja on eelistanud ühte menetlustoimingut teisele ning jätnud asjas olulised tõendid kogumata ning sündmuse talletamata, ei peaks tooma kaasa selliseid tagajärgi, kus isikule omistatakse väärteo toimepanemine puudulike tõendite põhjal. Teo toimepanemise koht ning liiklusõnnetuse asjaolud ei nähtu ka asja materjalide juures olevalt videosalvestiselt. Kohtuvälise menetleja arvamusel toimus kokkupõrge kohas, kus salvestisel on näha sõidukite tulede süttimist ning valge sõiduk (BMW) teeb nõksu paremale. Kohtu hinnangul aga salvestiselt väärteoasja lahendamiseks olulisi asjaolusid ei nähtu. Arvestades sõidukite jäädvustamist kaugelt saabki antud juhul olla tegemist üksnes kohtuvälise menetleja oletusega videol nähtu osas, mitte tõsikindla tõendiga liiklusõnnetuse toimumise kohta väärteoprotokollis kirjeldatud viisil. Juhul, kui kokkupõrge oleks tõesti toimunud kohas, kus sõidukite pidurituled süttisid, oleks olnud salvestiselt näha ka valge BMW liikumine paremale, mitte üksnes BMW tehtud nõksatust paremale nagu kirjeldas BMW liikumist kohtuväline menetleja. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt sooritas A. N. reavahetusmanöövrit ning puuduliku külgvahe tõttu riivas temast paremal pärisuunaliselt otse oma sõidurajal liikunud sõidukit, on selge, et väidetav reavahetus sai toimuda vaid konkreetse reastumisega teisele sõidurajale. Kuna kohtuvälise menetleja hinnangul sõitis R.-R. L. A.N.ist paremal pärisuunaliselt otse ehk enda sõiduraja keskel, oleks A. N. pidanud antud juhul kalduma reastumiseks vähemalt poole meetri jagu paremale, arvestades tavapärast sõidukite külgvahet sõiduradadel liikumise ajal. Selline vähemalt poolemeetrine BMW kaldumine (reavahetusmanööver) oleks tõenäoliselt olnud näha ka salvestisel ning puuduks alus väita, et kokkupõrge toimus tõenäoliselt paremale poole tehtud nõksatuse tagajärjel. Paraku selline reavahetusmanööver 6 salvestisel ei kajastu. Samuti ei saa salvestise põhjal kuidagi jaatada väärteo toimepanemist Lootsi 8/1 juures. Video pingsal vaatlusel on küll näha kahe sõiduki piduritule süttimist, kuid seda tunduvalt varem väärteoprotokollis märgitud asukohast (kohe pärast bussipeatust, mis asub UusSadama 19/11 maja vastas ehk vähemalt 100m enne väärteoprotokollis märgitud kokkupõrke toimumise kohta Lootsi 8/1). Kohtule jääb selgusetuks, millistel põhjustel ei kasutanud kohtuväline menetleja sündmuse kajastamiseks Tallinna linna liikluskaamerate salvestusi, millelt oleks võinud tõendamiseseme asjaolud olla tunduvalt selgemalt kajastatud (nt liikluskaamera ka Reidi tee-Jõe tn-Ahtri tn). Kaebuse esitaja kaitsja selgitusel hoitakse selliseid salvestusi alles maksimaalselt kuu aega ning sellele ei vaielnud kohtuistungil vastu ka kohtuväline menetleja. Seega saabki kohus lähtuda üksnes kohtuvälises menetluses esitatud liikluskaamera salvestisest. A. N.ile süüks arvatud tegu väärteoprotokollis kirjeldatud viisil ei toeta ka tunnistaja A. S. ütlused. Nagu kohus juba eespool märkis, siis tunnistaja kokkupõrget ei näinud ning tema ütlused teo toimepanemise koha kohta on vastuolus mõlema liiklusõnnetuse osapoole ütlustega. Tunnistaja A. S. ütlustest nähtuvalt sõitis ta paremal rajal, tema ees oli vanem auto ning vasakus reas tagant lähenes valge BMW. Kui roheline tuli hakkas põlema, siis see tema ees olev vana auto hakkas järsku kiirendama ja mingi distantsi kaugusel nad sõitsid juba paralleelselt. Tal tekkis tunne, et neil tekkis nagu võistlus, kes saab paremasse ritta esimesena. Mingi moment see BMW hakkas lihtsalt sõitma paremasse ritta just selle teise vana sõiduki kõrvale. BMW juht ei näidanud manööverdamistuld, võibolla arvas, et see vana auto lihtsalt pidurdab ja annab teed. See vana auto isegi proovis kuidagi paremale sõita, aga paremal oli äärekivi ja vana auto vasaku küljega hüppas selle äärekivi peale. Pärast nad sõitsid veel mingi 30 meetrit ristmikuni, seal esimesena peatus see vana auto ja selle järel BMW. S. jättis vana auto omanikule enda telefoninumbri. Kokkupõrge toimus kindlasti seal, kus oli veel kaks sõidurada. Ta ei näinud kokkupõrget, aga oletas, kuna nad peatusid. Võibolla mitte päriselt ei jäänud seisma, aga pidurdasid. Siis pärast esimesena hakkas sõitma vana auto, BMW sõitis järele ja siis niimoodi nad peatusid pärast. Ei mäleta, kas see vana auto sellest BMW-st sõitis paremalt või vasakult mööda. Kui sündmust nägi, oli nendest autodest kuskil 50-70 meetri kaugusel. Pärast Delfi kaardi vaatamist (Uus-Sadama ristmik) selgitab tunnistaja, et vana auto sõitis üle äärekivi umbes jalakäija valgusfoori alal, aga mitte ülekäigurajal. Vastuseks kohtu küsimusele, et kas äärekivi peale sõitmine oli enne või pärast Reidi ja Jõe tn ristmiku parempööret D-terminali poole, vastas tunnistaja, et see oli enne, ristmikul suunaga sadama poole hakkab juba kolmas rada, aga neil juhtus seal, kus oli kaks rada. Analüüsides tunnistaja A. S. ütlusi toetavad need R.-R. L. ütlusi kohtu hinnangul üksnes selles, et R.R. L. sõitis üle äärekivi. Samas on tema ütlused üle äärekivi sõitmise kohas vastuolus R.-R. L. sellekohaste ütlustega. Kui tunnistaja ütluste kohaselt toimus võimalikust kokkupõrkest tingitud äärekivile sõitmine kaherajalisel teelõigul, siis R.-R. ütluste kohaselt toimus kõik neljarajalisel teelõigul. Kuna tunnistaja kokkupõrget ei näinud, ei saa ka kindlalt väita, et R.-R. L. sõitis üle äärekivi just kokkupõrke tõttu. Kuigi tunnistaja küll kirjeldab, kuidas BMW hakkas justkui paremale sõitma ja suunatuld ei näidanud, ei saa üksnes sellistele andmetele tuginedes jaatada BMW poolt liiklusõnnetuse põhjustamist. Nagu kohus juba eespool märkis, siis tunnistaja kokkupõrget ei näinud ning tunnistaja ja liiklusõnnetuse osapoolte ütlustes on olulised erinevused, milliseid ei ole õnnestunud menetluse käigus kõrvaldada. Hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid on järelikult kohtuväline menetleja pidanud liiklusõnnetuse põhjustajaks A. N.it üksnes autodel esinevate vigastuste tõttu ning lähtuvalt R.-R. L. ja tunnistaja A. S. vastuolulistest ütlustest. Samas puuduvad A. N.i suhtes tehtud kohtuvälises menetluses tehtud otsuses mistahes põhjendused selle kohta, miks kohtuväline menetleja ei ole A. N.i poolt antud selgitustega liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta arvestanud. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et vastulauset A. N. esitanud ei ole, ometi on väärteoasja materjalide juures 7 ka A. N.i vastulause koos temapoolsete selgitustega. Olukorras, kus on kaks liiklusõnnetuse osapoolt, kes kumbki enda süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ei näe, tuleb ka kohtuvälisel menetlejal enda seisukohti arusaadavalt põhjendada ning seda veel eriti juhul, kus väärteoasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid ning kogutud tõendid on omavahel vastuolus. Seejuures on A. N. juba vastulauses toonud välja, et liiklusõnnetuse põhjustamise kohta saab ütlusi anda ka K. K.. Kohtuvälises menetluses aga K. K. kui tunnistajat üle kuulatud ei ole. Kohus võimaldas K. K.l anda tunnistajana ütlusi kohtuistungil ning tema ütlused haakuvad A. N.i ütlustega nii teo toimepanemise kohas kui ka liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes. Kuigi tunnistaja K. K. on A. N.i elukaaslane, ei ole kohtul põhjust tunnistaja ütlustes seetõttu kahelda, tunnistaja saab anda teavet selle kohta, kuidas tema sündmust vahetult tajus ning milliseid tähelepanekuid tegi. A. N.i suhtes tehtud väärteootsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks või põhjendatuks jätta osad tõendid tõendikogumist välja ning liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemisel on eelistanud vaid R.-R. L. versiooni juhtunust. Kõike eelnevalt arvestades on kohus seisukohal, et antud asjas on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid valikuliselt ning ei ole püüdnudki vastuolusid kõrvaldada. Sõidukitel tuvastatud vigastused ei välista kuidagi liiklusõnnetuse põhjustamist just R.-R. L. poolt. Seda enam, et R.-R. L.l tuvastati ka joove ning tema mittekohasele sõidustiilile juhtis tähelepanu ka tunnistaja A. S., kelle ütluste kohaselt hakkas vana auto kiirendama kui BMW tema kõrvale ilmus. Sellist sõidustiili saab pidada omaseks ka joobes juhile, kes ei pruugi enam ümbritsevat adekvaatselt tajuda ning kelle arusaam õigest ja valest võib olla häiritud. Seda arvestades ja võttes aluseks sõidukitel tuvastatud vigastused ei ole kuidagi välistatud, et esmalt sõitis R.-R. L. üle äärekivi ning just sellest tingituna sõitis omakorda vastu BMW-d. Või toimus kokkupõrge ajal, mil R.-R. L. kiirendas ning joobes juhina ei suutnud enam püsida enda sõidurajal vaid kaldus kõrvalrajale ning vastu A. N.i poolt juhitud sõidukit. Selliseid variante võib olla veelgi ning kohtuvälises menetluses kogutud tõendite puudulikkuse ning nende vahel esinevate vastuolude tõttu ei saa ühtegi võimalust välistada. Õigustatult on kaebuse esitaja pööranud tähelepanu, et kui tõepoolest toimus kokkupõrge A. N.i ümberreastumise ajal, siis oleks pidanud A. N. selle manöövri lõpuks jõudma L. auto ette. Tegelikkuses aga seisab hoopis R.-R. L. sõiduk pärast kokkupõrget A. N.i sõidukist eespool (kajastatud fotol). Kohtu hinnangul ei saa ka antud situatsiooni arvestades välistada juba eespool toodud võimalust, et tegelikkuses jätkas R.-R. L. pärast A. N.i poolt juhitud sõiduki vastu minemist sõitu enda sõidurajal, A. N.i sõiduk on aga R.-R. L. sõiduki taga, kuna A. N. soovis R.-R. L.le järele sõita ning mitte lubada tal kuni politsei saabumiseni lahkuda. R.-R. L. küll selgitas, et sõitis haljasalale, jõudis enne posti tagasi keerata ja siis läks teisest autost vasakult poolt mööda teise sõiduraja kaudu ja siis reastus teise auto ette, kuid kohus ei pea R.-R. L. sellekohaseid selgitusi usutavaks. Arvestades R.-R. L. poolt nimetatud kokkupõrke koha ja sõiduki peatumiskoha lühikest vahemaad ei ole tõenäoliselt võimalik, et sellisel väikesel vahemaal jõuab R.-R. L. teha kõike eelmärgitut ning seda veel ajal, mil A. N.i sõiduk on samuti liikumises. Eeldades aga, et R.-R. L. selgitused, mille kohaselt pärast kokkupõrget sõitis teine auto sinna päris parempoolsele rajale tema ette ja jäi sinna seisma, on tõesed, jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi R.-R. L. soovima A. N.i sõidukist mööduda. Oli ju tema enda sõnade kohaselt just A. N. toimunud liiklusõnnetuses süüdi ning on igati usutav, et sellises olukorras sündmuskohalt ei lahkuta, jäädakse võimalikult kokkupõrke lähedal seisma, püütakse välja selgitada süüdlane ning vajadusel kutsutakse politsei. Just A. N.i poolt politsei kutsumine (mitte R.-R. L. poolt) näitab samuti, et A. N.i selgitusi toimunu osas ei saa alahinnata ning tõe väljaselgitamiseks oleks kohtuväline menetleja pidanud koguma tõendeid põhjalikumalt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses on tõendeid kogutud ja hinnatud valikuliselt. Antud juhul on kogutud ainult süüstavaid tõendeid, menetlusaluse isiku käitumist õigustavaid tõendeid KrMS § 211 lg 2 kohaselt kogutud ei ole. A. N.it on väärteo toimepanemise eest karistatud vastuoluliste tõendite põhjal ning neid vastuolusid ei ole kohtuvälises menetluses isegi mitte püütud 8 kõrvaldada. A. N.i suhtes koostatud väärteootsuses puudub vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, millega rikkus kohtuväline menetleja oluliselt väärteomenetlusõigust
Kohtu hinnangul ei ole väärteoasjas täiendavaid tõendeid võimalik koguda.
kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Süüteomenetluses ei otsustata, kas isik on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab karistada ainult siis, kui süüteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes
p 3 kohus rahuldab kaebuse ja tühistab PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.02.2023 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,017450 – A. N.i süüdi tunnistamises LS § 223 lg 1 järgi ja mõistetud karistuse osas ning lõpetab väärteomenetluse
Menetluskulud
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab A. N.i suhtes alustatud väärteomenetluse
N.ile hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabiteenuse tunnitasu koos käibemaksuga 150 eurot. Menetlusaluse isiku menetluskulud antud asjas on järgnevad: politsei toimiku analüüs, konsultatsioon 1,2 tundi, kaebuse mustandi koostamine 1,1 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund, esindamine kohtuistungil 3 tundi, kokku 6,30 tundi, seega tuleb summaks koos käibemaksuga 975 eurot. Kohtule esitatud arvel on kaitsja küll märkinud summaks 985 eurot, kuid kohtu hinnangul on kaitsjal summade kokkuliitmisel tekkinud arvutusviga. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus. (RKL 3-1-1-99-11). Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu saab pidada mõistlikuks ning tuleb A. N.ile täies ulatuses hüvitada. Kuigi kaebuse on allkirjastanud A. N., on kaitsja kohtule tõendanud, et kaebuse mustandi koostas ja edastas A. N.ile kaitsja. On ka ilmne, et kaebus on koostatud pärast väärteotoimikuga igakülgset tutvumist ning kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses näidatud erinevatele toimingutele kulunud ajad usutavad. Siinjuures arvestab kohus kaitsja kasuks asjaolusid, et antud juhul on kaitsja pidanud osundama kohtuvälises menetluses läbiviidud menetluslikele puudujääkidele, mis ilmselgelt suurendasid ka tema töö mahtu. Antud juhul on kaitsja osutatud teenus olnud tõhus ning kaebuse esitaja õigusi tagav. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.