Obsah (5)

§ 184§ 68§ 832§ 83§ 191

1-23-2993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-2993 (22230100944) Kohtunik Liina Poh

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Vladimir Tšaplin – isikukood 39605110251, elukoht xxxx (viibib xxxx), xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, töökoht xxxx, telefon xxxx, e-post xxxx, tõkend vahistamine, kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Raiko Paas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladimir Tšaplin

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 28.11.

1. Vladimir Tšaplini suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Vladimir Tšaplinilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1761 eurot riigituludesse. Kohustada Vladimir Tšaplinit tasuma väljamõistetud sundraha ning ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 297,79 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3573,50 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Vladimir Tšaplin, kriminaalasi 123-2993, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 1539 eurot, jätta riigi kanda.

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Vladimir Tšaplinilt: - sularaha summas 3555 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontol); - sülearvuti Apple xxxx koos adapteriga; - Sony Playstation 5, pult ja juhtmed; - sõiduauto Mercedes Benz S 350 (reg-nr xxxx) koos registreerimistunnistuse ja võtmetega; - sõiduauto Volkswagen Golf (reg-nr xxxx) koos registreerimistunnistuse ja võtmetega.

§ 83

lg 2 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Vladimir Tšaplinilt sularaha summas 3945 eurot (Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE932200221023778606). Välja mõista ja konfiskeerida riigi tuludesse Vladimir Tšaplinilt

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 1 ning § 84 alusel 2179,17 eurot.

Välja mõistetud 2179,17 eurot tasuda hiljemalt 10.06.2023 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 As-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida „Vladimir Tšaplin, kriminaalasi 1-23-2993, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Vabastada aresti alt ning tagastada Vladimir Tšaplinile või tema poolt kirjalikult nimetatud isikule 11.04.2023 kohtumäärusega nr 1-23-1609 arestitud mobiiltelefon iPhone xxxx ja sülearvuti MSI xxxx koos adapteriga. Asitõendid: - DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; 2 - pakend Tšaplin 217-1, pakend MB-1, pakend Golf-1, pakend Golf-2, pakend Golf-3, pakend Chrysler-1, pakend Chrysler-2, pakend Xxxx-1, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. pangakaardid, väravapult ja Chrysler süütevõti (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Vladimir Tšaplinile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Vladimir Tšaplinit (Tšaplin) süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult ja valdas, eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne tema kinnipidamist 28.11.2022.a kell 10:43 suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid kanepiõisikuid ja kokaiini. Selliselt Vladimir Tšaplin avas tema käes olnud võtmetega 28.11.2022.a kella 10:41 paiku Tallinnas Järveotsa tee 45A parklas asuva sõiduauto Chrysler registreerimismärgiga xxxx juhiukse ning võttis kella 10.43 ajal eelnimetatud sõidukist pappkasti, millise tema tõstis enda sõidukisse VW Golf registreerimismärgiga xxxx. Niimoodi Vladimir Tšaplin hoidis eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepiõisikuid ebaseaduslikult tema poolt kasutatavas sõiduautos VW Golf registreerimismärgiga xxxx kuni 28.11.2022.a kella 12:25, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud sõidukis politseiametnikud leidsid sõiduki tagaistmelt ja võtsid ära 1 tk pappkasti, milles massiga kokku 4672 grammi 16-18%lise THC sisaldusega kanepiõisikuid. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine kokaiini kahtlusega ainet hoidis Vladimir Tšaplin ebaseaduslikult enda juures kuni 28.11.2022.a kella 10:43, mil tema kinnipidamise käigus politseiametnikud leidsid ja võtsid ära tema jope taskus olnud rahakotist 1 tk soonkinnisega kilekoti, milles massiga 0,42 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine kokaiini kahtlusega ainet hoidis Vladimir Tšaplin ebaseaduslikult enda elukohas Xxxx kuni 28.11.2022.a kella 13:20, mil läbiotsimise käigus eelpoolnimetatud aadressil politseiametnikud leidsid ja võtsid ära korteri magamistoast garderoobist metallkarbi seest 1 tk soonkinnisega kilekoti, milles massiga 19,57 grammi 82%list kokaiini sisaldavat tükilist ainet, kus puhast kokaiini 15,85 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 3 NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%, alates 01.01.2023 0,3%) ning selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
4. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul 7,5 grammist, kokaiini puhul 0,65grammist. Seega oma tahtliku tegevusega pani Vladimir Tšaplin toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Vladimir Tšaplini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.05.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vladimir Tšaplini süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Vladimir Tšaplini kahtlustatavana kinnipidamise päev 28.11.2022, mil isik on kinni peetud ja vahistatud. Vladimir Tšaplini nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2, § 83’2 lg 1 ja § 84 konfiskeerida Harju Maakohtu 11.04.2023 kohtumäärusega 1-23-1609 arestitud Vladimir Tšaplinile kuuluv vara: - sularaha summas 3555 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606; - sülearvuti Apple xxxx sn xxxx koos adapteriga; - Sony Playstation 5, pult ja juhtmed; - sõiduauto Mercedes-Benz S 350 D 4 Matic registreerimismärgiga xxxx (VIN xxxx); - sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxx (VIN xxxx). Samuti mõista Vladimir Tšaplinilt

§ 184

lg 5 p 2, 832 lg 1 ja § 84 alusel välja 2179,17 eurot, mis tasuda hiljemalt 10.06.2023.a. Samuti konfiskeerida

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 83

lg 2 alusel Vladimir Tšaplini nõusolekul sularaha summas 3945 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks 4 kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - pakend Tšaplin 217-1 (soonkinnisega kilekott), pakend MB-1 (Veho AS Järve esinduse arve nr M2000865572), pakend Golf-1 (kilepakendid), pakend Golf-2 (kilepakendid), pakend Golf-3 (pappkast, katteriie), pakend Chrysler-1 (kummeeritud kindad), pakend Chrysler-2 (teibitud pakendi tükid), pakend Xxxx-1 (soonkinnisega kilekott), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. - pangakaardid, väravapult ja Chrysler süütevõti, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – tagastada Vladimir Tšaplinile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1761 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu, summas 336 eurot, kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-ekspertiisi tulemused on tõendina kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele. DNAekspertiisi nr 22E-GE1118 kulu oli 2964 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 25 objekti. DNAekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot (KES § 273). RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on Vladimir Tšaplinilt DNA-ekspertiisi nr 22E-GE1118 eest väljamõistetav kulu seega 1425 eurot (25 x 57 eurot). Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 1539 eurot, jätta riigi kanda. 5 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 6