1-17-1043/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1043 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. jaanuari
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav H.H (ik XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava H.H apellatsioon Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega tunnistati H.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata. 1-aastase katseaja jooksul kohustati H.H järgima KarS § 75 lgs 1 toodud kontrollnõudeid. Samuti kohustati teda KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks loeti
10. jaanuar
11. Samuti lahendati menetluskuludega seotud küsimused. H.H tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem karistatud varguste eest, ajavahemikul 18.-25.detsember 2015, varastas XXX elukohast E.N. ule kuuluva mootorsae Husqvarna väärtusega 280 eurot.
12. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas H.H, kes soovib uue uurimise algatamist. Ta ei ole nõus esitatud süüdistusega – E.N. ule kuuluvat saagi ta T.V. u kodust ei varastanud. Saagi pandimajja ta ei viinud, lihtsalt venitas veidi, et puid saagida ja ütles, et saag on pandimajas. Samuti ei ole H.H nõus enda sundtoomisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning H.H kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 3.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohus lahendas H.H-le esitatud süüdistust kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku
14. peatüki
15. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). 3.2 Praegusel juhul ei ole H.H viidanud ühelegi KrMS
16. ptk
17. jao sätete rikkumisele ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega, kuriteo kvalifikatsiooniga või karistuse liigi ja määraga mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul eelnimetatud küsimuste osas kahtlusi ei tekkinud ja neid ei tekkinud ka ringkonnakohtul. 3.3 H.H on sõlminud kokkuleppe, milles on kirjas nii tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, kui ka karistus (lk 26-27). Kokkulepe avaldati
18. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungil, mille käigus H.H selgesõnaliselt ka kinnitas, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta jääb selle sõlmimise juurde. Ühtlasi avaldas H.H, et saab aru ka süüdistusest ja tunnistab end süüdi (kohtuistungi protokoll, lk 34). 3.4 Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud rikkumisi, tuleb apellatsioon jätta eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata ja tagastada apellandile esitatud apellatsioon.
19. H.H on vaidlustanud ka prokuratuuri
20. jaanuari
21. a määrust, millega kohaldati tema suhtes sundtoomist. Ringkonnakohus selgitab, et prokuratuuri määrust sai H.H vaidlustada
22. peatüki
23. jaos sätestatud korras. Juhul kui menetlusosaline leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu (s.h näiteks sundtoomine) tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise, on tal enne süüdistusakti koostamist õigus esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale. Nimetatud menetlusliku õiguse on süüdistatav aga jätnud tähtaegselt kasutamata. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik 2